- PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING
- Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju
- Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus
- Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt
- Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt
- Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt
- Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks
- Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad
- Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta
- Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid
Leia sisu riikide kaupa
Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju
Ei kohaldata
Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus
Kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades
Vahetu täitmise vormid on sellised, mis on seotud täitekorralduse kohase kohustuse esemega, st vallas- või kinnisvara arestimisega ning meetmete (mitte)võtmise kohustuse täitmisele pööramisega. Meetmete võtmise kohustuse puhul eristatakse õigusnormides kohustust, mida võib täita ka muu isik/üksus peale võlgniku, ning intuitu personae kohustust.
Kaudne täitmine tähendab täitekorralduse esemeks oleva rahasumma saamist võlgniku varade sundmüügi kaudu (rahasummade arestimine või varade müügile järgnev arestimine).
Täitmisele pööratavad kohustused on rahalised kohustused, vara üleandmine või selle kasutusõiguse üleandmine, hoone lammutamine / istanduse mahajätmine / tööde peatamine jne.
Asutused, mille pädevusse kuulub täitmisele pööramine
Kohtuotsuseid ja muid täitedokumente täidab kohtutäitur, kes töötab selle apellatsioonikohtu juures, mille tööpiirkonnas asub kinnisvara (kinnisvara arestimise korral) või kus on (vallasvara arestimise korral) võlgniku alaline elu- või asukoht või kus vara asub.
Arestimise viib võlausaldaja taotluse alusel ellu kohtutäitur, kelle büroo asub sellise apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus asub võlgniku / sellise kolmanda isiku, kelle suhtes arestimist kohaldatakse, alaline elu- või asukoht või pangakontode arestimise korral asjaomase krediidiasutuse registrijärgne asukoht.
Täitmise üle otsustav kohus on esimese astme kohus, mille tööpiirkonnas on võlgniku alaline elu- või asukoht. Täitmise üle otsustav kohus menetleb täidetavaks tunnistamise taotlusi, täitmise vaidlustamise taotlusi jne.
Täitekorralduse või täidetava kohtuotsuse tegemise tingimused
Täitmine võib toimuda üksnes vastavalt kohtuotsusele (lõplik kohtuotsus, esialgselt täitmisele pööratavad otsused) või muule kirjalikule aktile (ametlik notariaalakt, võlaväärtpaber, vahekohtuotsus jne).
Pärast võlausaldaja esitatud täidetavaks tunnistamise taotluse kättesaamist registreerib kohtutäitur selle ja võib teha otsuse täidetavaks tunnistamise kohta ilma pooli kohale kutsumata. Otsus toimetatakse võlausaldajale kätte. Tagasilükkamise korral võib võlausaldaja esitada täitmise üle otsustavale kohtule kaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Seejärel taotleb kohtutäitur kohtult täidetavaks tunnistamist, esitades kohtule võlausaldaja taotluse, täitedokumendi, otsuse ja tasude maksmise tõendi. Otsus taotluse kohta tehakse kinnisel istungil ilma pooli kohale kutsumata. Kohus võib taotluse tagasi lükata, kui: see kuulub teise organi pädevusse; kohtuotsus pole täitedokument; dokument ei vasta kõigile vorminõuetele; nõue pole kindel, kindlasummaline ja tasumisele kuuluv; võlgnik on täitemeetmete suhtes puutumatu; dokument sisaldab sätteid, mille täitmist ei ole võimalik tagada jne. Kohtuotsust taotluse rahuldamise kohta ei ole võimalik edasi kaevata, aga see võidakse läbi vaadata, kui täitmine vaidlustatakse. Võlausaldaja võib taotluse tagasilükkamise otsuse edasi kaevata 15 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist.
Riiklik kohtutäiturite ühendus (Uniunea Națională a Executorilor Judecătorești) määrab justiitsministri heakskiidul kindlaks osutatavate teenuste miinimumtasud ja ajakohastab neid.
Võlgniku kohtusse kutsumise korral saab algatada mistahes menetluse.
Täitemeetmete ese ja laad
Täitemeetmeid võidakse võtta võlgniku sissetuleku, pangakontodel olevate summade, vallas- ja kinnisvara jms suhtes.
Pärast vallasvara kindlakstegemist see arestitakse. Kui võlgnetavat summat ei tasuta, müüb kohtutäitur arestitud vara avalikul enampakkumisel, otsemüügi teel jne.
Arestida võidakse mistahes rahasummad, mille võlgneb võlgnikule kolmas isik. Kogu arestitav raha ja vara külmutatakse alates kuupäevast, mil arestimäärus edastatakse kolmandale isikule, kelle suhtes arestimist kohaldatakse. Alates külmutamisest kuni kohustuste täieliku tasumiseni ei tee see kolmas isik ühtegi muud makset. Vastasel juhul võidakse pöörduda asjaga täitmise üle otsustava kohtu poole, et arestimist kinnitada. Lõpliku kinnitava otsuse tulemusena nõue loovutatakse ja otsus moodustab asjaomase kolmanda isiku suhtes täitekorralduse. Pärast aresti kinnitamist on asjaomasel kolmandal isikul kohustus deponeerida või tasuda asjaomane summa. Kui seda ei tehta, võetakse täitemeetmeid.
Kui võlgnik täitemeetmete võtmise korral kinnisvara suhtes ei maksa oma võlga, algatab kohtutäitur pärast täidetavaks tunnistamise teate kättetoimetamist ja kinnistusraamatusse kandmist müügiprotsessi.
Täitmine lõpeb kuus kuud pärast mis tahes täitetoimingu täitmise kuupäeva, kui sissenõudja ei ole selle aja jooksul muid sissenõudmismeetmeid võtnud. Aegumistähtaeg on kolm aastat.
Sellise meetme võtmise otsuse edasikaebamise võimalus
Täitmise võib vaidlustada. Kui täitmine toimub kohtuotsuse alusel, ei saa võlgnik seda vaidlustada faktilistel/õiguslikel alustel, millele ta oleks saanud tugineda esimese astme või apellatsioonikohtu menetluses.
Pädev kohus on täitmiskohus.
Täitmise võib vaidlustada 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vaidlustajat teavitati täitedokumendist; puudutatud isikut teavitati arestimisest; võlgnik sai kohtukutse või sai teada esimesest täitedokumendist.
Kui kohus täitmisele esitatud vastuväite rahuldab, tühistab ta asjaomase täitekorralduse ning annab korralduse täitmisele pööramine või täitedokumendi täitmine lõpetada. Rahuldamata jätmise korral võidakse vaidlustajalt nõuda täitmise edasilükkamisest tuleneva kahju hüvitamist.
Kuni täitmise vaidlustamise või muu täitmist puudutava taotluse tulemuste selgumiseni võib pädev kohus täitmise peatada asjaomase poole taotlusel ja ainult siis, kui selleks on põhjendatud alust. Peatamist võib taotleda samal ajal täitmise vaidlustamisega või eraldi taotlusega.
Vastuväite kohta tehtud otsust saab vaidlustada ainult apellatsioonkaebusega.
Täitmise piirangud, eelkõige seoses võlgniku kaitse või tähtaegadega
Teatav vara on arestimisest vabastatud. Vabastatud vallasvara on: esmatarbekaubad isiklikuks tarbeks / majapidamisesemed, religioossed esemed; esemed, mida vajavad puuetega inimesed või mis on mõeldud haigete inimeste eest hoolitsemiseks; kolme kuu toiduvaru; kolme kuu kütusevaru talveks; isiklikud kirjad, fotod, maalid jne.
Võlgniku palga/pensioni puhul on ette nähtud, et arestitakse kuni pool sellisest kuu netosissetulekust ülalpidamiskohustuste puhul ja kuni üks kolmandik muude kohustuste puhul.
Kui selline sissetulek on väiksem kui riigi netomiinimumpalk, võib arestida üksnes summa, mille võrra sissetulek ületab poolt miinimumpalgast.
Täitmisest vabastatud sissetulek: riigi toetused ja lapsetoetused, toetused haige lapse hooldamiseks, rasedus- ja sünnitushüvitised, toitjakaotuspension, riigi õppetoetused, päevarahad jne.
Asjakohased lingid
Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt
Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlused, kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamise taotlused ning täidetavaks tunnistamisest keeldumise taotlused kuuluvad esimese astme või apellatsioonikohtute[1] pädevusse (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I4 artikkel 1 ning muudetud ja uuesti avaldatud tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva seaduse nr 134/2010 artikli 95 lõige 1).
______
[1] Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I4 artiklile 2 võib määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 54 kohased taotlused, milles viidatakse sellise meetme või korralduse kohandamisele, mis on kehtestatud kohtuotsusega, kinnitatud või sõlmitud kohtuliku kokkuleppega või muus ELi liikmesriigis ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentidega, esitada eraldi juhtudel, kui taotluse ese on tunnustamisest keeldumine, otsus kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta või kohtuotsuse täitmisest keeldumine. Eraldi esitatud taotlused meetme või korralduse kohandamiseks kuuluvad esimese astme või apellatsioonikohtute pädevusse.
Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt
Rumeenias apellatsioonikohus (Curtea de apel).
Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt
Rumeenias kassatsioonikohus (Înalta Curte de Casație și Justiție).
Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks
Ei kohaldata
Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad
Rumeenias: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 134/2010) VII köite „Rahvusvaheline tsiviilkohtumenetlus“ I jaotise „Rumeenia kohtute rahvusvaheline pädevus“ artiklid 1066–1082.
Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta
Ei kohaldata
Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid
- 3. detsembril 1958 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades;
- 11. juulil 1994 Bukarestis allakirjutatud Tšehhi Vabariigi ja Rumeenia vaheline leping õigusabi kohta tsiviilasjades;
- 19. oktoobril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
- 11. novembril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
- 5. novembril 1974 Pariis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
- 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades;
- 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta (mida kohaldatakse vastavalt Sloveenia ja Horvaatiaga tehtud õigusjärgluse deklaratsioonile);
- 25. oktoobril 1958 Prahas allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (mida kohaldatakse vastavalt Slovakkiaga tehtud õigusjärgluse deklaratsioonile);
- 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon kohtualluvuse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
- 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
- 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kätteandmise kohta ning lisatud protokoll.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.