Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

- Belgias esimese astme kohus (tribunal de première instance)

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Belgias:
a) kostja edasikaebuse korral esimese astme kohus;
b) hageja edasikaebuse korral apellatsioonikohus (cour d'appel/hof van beroep)

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

- Belgias kassatsioonikohus (Cour de Cassation)

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Puuduvad

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 8. juulil 1899 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta,

• 28. märtsil 1925 Brüsselis allakirjutatud Belgia ja Madalmaade vaheline konventsioon kohtualluvuse ja pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta,

• 2. mail 1934 Brüsselis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Belgia Kuningriigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse täitmise kohta ja selle protokoll,

• 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

• 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta,

• 6. aprillil 1962 Roomas allakirjutatud Belgia ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta,

• 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, kui see kehtib.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vahetut täitmist vastavalt määrusele (EL) nr 1215/2012 reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 622a:

„Artikkel 622a (uus, ametlik väljaanne nr 50/2015):

1) Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus kuulub täitmisele ilma täitemääruseta.

2) Kohtutäitur täidab asjaomase poole taotlusel Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse ärakirja alusel, mille on kinnitanud selle välja andnud kohus, ja määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 53 kohaselt väljastatud tõendi alusel.

3) Kui kohtutäitur teeb kindlaks, et meedet või määrust ei ole võimalik täita käesoleva seadustiku tingimuste alusel ja sellega kooskõlas, annab ta korralduse asendustäitmiseks.

4) Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud kohtuotsus, millega antakse korraldus ajutise meetme, sealhulgas ennetava meetme rakendamiseks, kuulub täitmisele kooskõlas lõigetega 1 ja 2. Kui meetme rakendamiseks anti korraldus ilma kostjat kohtusse kutsumata, esitatakse tõend kohtuotsuse kättetoimetamise kohta.

5) Täitmise käigus toimetab kohtutäitur kätte lõikes 2 osutatud tõendi koopia, kutsudes võlgnikku üles seda vabatahtlikult täitma. Tõendile lisatakse Euroopa Liidu teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse ärakiri, kui seda ei ole võlgnikule kätte toimetatud.

6) Võlgnik võib ühe kuu jooksul alates kättetoimetamisest esitada täitmisest keeldumise taotluse. Kui vajalik on kohtuotsuse tõlge, peatatakse tähtaeg, kuni tõlge on võlgnikule esitatud.

7) Kumbki pool võib esitada edasikaebuse artiklis 436 osutatud meetme või määruse kohandamise suhtes“.

Täitemenetlusega seotud küsimustes, mida määrus (EL) nr 1215/2012 ei reguleeri, kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku viienda osa „Täitemenetlus“ üldnorme.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Artikli 36 lõike 2 või artikli 45 lõike 4 kohane taotlus esitatakse vastaspoole alalise või registreeritud aadressi järgsele pädevale ringkonnakohtule (окръжен съд) või kui vastaspoolel ei ole Bulgaarias alalist või registreeritud aadressi, siis asjaomase poole alalise või registreeritud aadressi järgsele ringkonnakohtule. Kui ka asjaomasel poolel ei ole Bulgaarias alalist või registreeritud aadressi, esitatakse taotlus Sofia linna kohtule (Софийски градски съд) (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 622).

Artikli 47 lõike 1 kohane taotlus tuleb esitada võlgniku alalise või registreeritud aadressi järgsele või täitmiskoha järgsele pädevale ringkonnakohtule (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 622b).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Bulgaarias Sofia apellatsioonikohus (Софийски апелативен съд). Edasikaebus esitatakse selle ringkonnakohtu kaudu, kes tegi täitmisest keeldumise otsuse või otsuse, milles leiti, et tunnustamisest keeldumiseks puuduvad alused.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Edasikaebused Sofia apellatsioonikohtu otsuste suhtes tuleb esitada kõrgemale kassatsioonikohtule (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 623 lõige 6).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Bulgaaria kohtutel ja muudel ametiasutustel on rahvusvaheline pädevus, kui hageja või taotluse esitaja on Bulgaaria kodanik või Bulgaaria Vabariigis registreeritud juriidiline isik (rahvusvahelist eraõigust käsitleva seaduse artikli 4 lõiked 1 ja 2).

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 2. juulil 1930 Sofias allakirjutatud Bulgaaria ja Belgia vaheline konventsioon teatud õigusküsimuste kohta;
• 23. märtsil 1956 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta, jätkuvalt jõus Bulgaaria, Sloveenia ja Horvaatia vahel;
• 3. detsembril 1958 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades;
• 4. detsembril 1961 Varssavis allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades;
• 16. mail 1966 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 10. aprillil 1976 Ateenas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 25. novembril 1976 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja suhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 29. aprillil 1983 Nikosias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 18. jaanuaril 1989 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades;
• 18. mail 1990 Roomas allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ning kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilasjades;
• 23. mail 1993 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades;
• 20. oktoobril 1967 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviilasjades ja dokumentide puhul.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Maakohtutel on sisuline pädevus.

Territoriaalse pädevusega maakohus määratakse kindlaks järgmiselt.

1. Kui kohtuotsuse täitmiseks on korraldus juba antud, on territoriaalne pädevus kohtul, kes korralduse väljastab ja seda täidab. Kohtulikku täitmist reguleerivad riikliku kohtualluvuse normid on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 252.
2. Kui arestimiseks (exekuce) on korraldus juba antud, siis on territoriaalne pädevus arestimiskorralduse teinud kohtul (täitekohus (exekuční soud)). Täitekohtu määramise normid on sätestatud kohtutäitureid ja täitetoiminguid käsitleva seaduse nr 120/2001 (täitemenetluse seadustik (exekuční řád)) paragrahviga 45.
3. Kui kohtuotsuse täitmiseks või arestimiseks ei ole korraldust antud, kuulub pädevus kohtule, kes oleks pädev otsust täitma (vt eespool punkt 1) või kellel on menetluspädevus (vt eespool punkt 2).

Kõikide maakohtute nimekiri, kaasa arvatud ajakohastatud kontaktandmed, on: kättesaadav justiitsministeeriumi veebisaidil.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Edasikaebus esitatakse kohtule, kelle otsus vaidlustatakse (Kohus suunab edasikaebuse pädevale kohtule).

Apellatsioonimenetluses on esemeline pädevus piirkonnakohtutel. Territoriaalne pädevus on piirkonnakohtul, kelle tööpiirkonnas asub maakohus, kes tegi esimeses astmes otsuse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse (või tunnustamise või tunnustamisest keeldumise menetluse) kohta.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Kasutada võib ainult järgmisi erakorralisi õiguskaitsevahendeid:

• tühistamishagi (žaloba pro zmatečnost) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 229 jj;
• menetluse taasalustamise taotlus (žaloba na obnovu řízení) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 228 jj;
• erakorraline kaebus (dovolání) kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 paragrahviga 236 jj.

Kõigi viidatud erakorraliste õiguskaitsevahendite kasutamiseks tuleb pöörduda kohtusse, kes tegi esimeses astmes otsuse kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse (või tunnustamise või tunnustamisest keeldumise menetluse) kohta.

Ülemkohus on pädev lahendama erakorralisi kaebusi (řízení o dovolání). Menetluse taasalustamise taotlusi (řízení na obnovu řízení) on pädev lahendama esimeses astmes lahendi teinud kohus. Teatavatel juhtudel on tühistamishagisid (řízení o žalobě pro zmatečnost) pädev lahendama esimeses astmes lahendi teinud kohus, teatavatel juhtudel on pädevus apellatsioonikohtul (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduse nr 99/1963 § 235a).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Slovaki keel.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Seadus nr 91/2012 rahvusvahelise eraõiguse kohta, eelkõige seaduse § 6.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Sofia, 25. november 1976);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Nikosia, 23. aprill 1982);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Ateena, 22. oktoober 1980);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades (Madrid, 4. mai 1987);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades (Pariis, 10. mai 1984);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Bratislava, 28. märts 1989);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Praha, 6. detsember 1985);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades (Varssavi, 21. detsember 1987) Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise lepingu tähenduses, millega muudeti ja täiendati Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vahelist lepingut õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, mis allkirjastati Varssavis 21. detsembril 1987 (Mojmírovce, 30. oktoober 2003);
• Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Portugali vaheline konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta (Lissabon, 23. november 1927);
• Tšehhi Vabariigi ja Rumeenia vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviilasjades (Bukarest, 11. juuli 1994);
• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Belgrad, 20. jaanuar 1964);
• Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping kohtuasutuste antava õigusabi ja teatavate õigussuhete korraldamise kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (Praha, 29. oktoober 1992).

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teadet kasutatakse kolmandate isikute, kes ei ole menetluse pooled, ametlikuks teavitamiseks pooleliolevast kohtumenetlusest (nn esimene menetlus – Vorprozess). Selleks esitatakse kohtule kirjalik dokument, mis seejärel kaasatavale isikule ametlikult kätte toimetatakse. Kolmas isik võib vabalt otsustada, kas ühineda menetlusega või mitte. Isegi kui ta menetlusega ühineb, ei ole ta menetluse pool, vaid lihtsalt menetlusse astuja, kelle avaldused ja toimingud ei tohi olla vastuolus põhipoole omadega. Menetlusse astujalt ei saa nõuda kulude tasumist.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise aluseks on asjaolu, et poolelioleva kohtumenetluse (nn esimese menetluse) üks pool peab arvestama temale ebasoodsa tulemusega, ent võib teisest küljest konkreetse juhtumi puhul eeldada, et tal võib olla õigus nõuda kolmandalt isikult kahjuhüvitist või tagatist. Kolmanda isiku kaasamist taotleva poole huvi on niisiis kas mitte kaotada esimest menetlust (mille puhul võib kolmanda isiku kaasamine olla kasulik) või see, et (juhul kui jäädakse esimeses menetluses kaotajaks) järgnevas menetluses (Folgeprozess) kolmanda isiku vastu saavutada enda nõuete rahuldamine.

Kui kolmas isik toetab teate väljastanud poolt, peab kolmas isik nõustuma kohtuasja staadiumiga menetlusse astumise ajal. Ta võib esitada väiteid ja teha menetlustoiminguid, kui need ei ole vastuolus põhipoole väidete ja toimingutega. Kui kolmas isik keeldub menetlusega ühinemast või ei võta seisukohta, jätkatakse menetlust temast sõltumata. Kolmanda isiku kaasamise teatega seoses ei ole kolmandal isikul järgnevas menetluses, kus kaasamist taotlev pool on tema vastu esitanud hagi, võimalik tugineda väitele, et esimeses menetluses on langetatud ebaõige otsus. See tähendab, esimese menetluse tulemus on kolmanda isiku kaasamist taotlenud poole kasuks järgneva menetluse suhtes siduv.

3. Kolmanda isiku kaasamine ei mõjuta esimeses menetluses antavat õiguslikku hinnangut.

4. Esimese menetluse tulemus ei ole siduv, kui menetlusse astujal ei olnud võimalik esitada väiteid kas siis menetluse seisu tõttu menetlusse astumise ajal või põhipoole avalduste ja toimingute tõttu.

5. Kolmanda isiku kaasamise mõju ei sõltu sellest, kas kolmas isik esimese menetlusega ühineb või mitte.

6. Kolmanda isiku kaasamine ei mõjuta kolmanda isiku ja tema kaasamist taotlenud poole vastaspoole vahelist suhet, välja arvatud juhul, kui kolmas isik astub menetlusse vastaspoolel.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Saksamaal Landgericht (ringkonnakohus).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Saksamaal Oberlandesgericht (liidumaa ülemkohus).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Saksamaal Bundesgerichtshof (Saksamaa ülemkohus).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 23.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Saksamaal: tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 68 ja §-d 72–74.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 9. märtsil 1936 Roomas allakirjutatud Saksamaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
• 30. juunil 1958 Bonnis allakirjutatud Saksamaa ja Belgia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 14. juulil 1960 Bonnis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 30. augustil 1962 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Saksamaa vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste ja muude täitmisele pööratavate dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 4. novembril 1961 Ateenas allakirjutatud Saksamaa ja Kreeka vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 14. novembril 1983 Bonnis allakirjutatud Hispaania ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Eesti menetlusõiguse kohaselt on võimalik iseseisva nõudega ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluses osalemine. Menetluse pool, kes võib kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks esitada kolmanda isiku vastu enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Pärast eelmenetluse lõppemist võib esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Pärast eelmenetluse lõppemist nõustub kohus kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Kohus toimetab avalduse kolmandale isikule kätte ja teatab avaldusest teisele poolele ning annab neile tähtaja seisukoha võtmiseks. Kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse, kaasab kohus määrusega kolmanda isiku menetlusse. Iseseisva nõudeta kolmas isik on Eesti menetlusõiguse kohaselt menetlusosaline, kuid ta ei ole menetluse pool (hageja või kostja). Kui ilmneb, et kolmas isik on kaasatud või astunud menetlusse põhjendamatult, võib kohus ta määrusega menetlusest kõrvaldada. Hageja või kostja poolel menetlusse kaasatud või sinna astunud iseseisva nõudeta kolmas isik peaks eelduslikult toetama vastava poole positsiooni menetluses, st esitama argumente selle poole toetuseks, olles huvitatud, et see pool menetluse võidaks. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse, kuid kohus isikut menetlusse ei kaasa või on kolmanda isiku menetlusest kõrvaldanud, ei ole põhimenetluse lahend tema suhtes õiguslikult siduv.

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse ja isik kaasati menetlusse kolmanda isikuna, ei või ta hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, põhimenetlusele järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kui menetluse pool algatab iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu menetluse eelmisele menetlusele tuginedes, võib kolmas isik esitada ka vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja mis on vastuolus poole avaldustega. Kolmas isik võib esitada ka vastuväite, et ta ei saanud esitada taotlust, väidet või tõendit või kaebust, kuna ta astus menetlusse või kaasati sinna liiga hilja või ta ei saanud neid esitada hageja või kostja, kelle poolel ta menetluses osales, avalduste või toimingute tõttu. Ta võib samuti esitada vastuväite, et hageja või kostja ei esitanud tahtlikult või raskelt hooletult taotlust, väidet, tõendit või kaebust, mis oli kolmandale isikule teadmata.

3) Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse, kuid kohus isikut menetlusse ei kaasanud või on kolmanda isiku menetlusest kõrvaldanud, ei ole põhimenetluse lahend kolmanda isiku suhtes õiguslikult siduv, sh õigusliku hinnangu osas.

4) Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Kolmanda isiku suhtes ei ole õiguslikult siduvad kohtu poolt tuvastatud asjaolud, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhjusel, et pooled neid ei vaidlustanud või kui pool, kelle kasuks kolmas isik menetlusse kaasati, ei nõustunud asjaolu kolmanda isiku poolt vaidlustamisega.

5) Kas kolmanda isiku kaasamine jõustub sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte?

Eesti menetlusõiguse kohaselt on võimalik kolmanda isiku menetlusse kaasamine ning kolmanda isiku enda avalduse alusel menetlusse astumine. Kohus lahendab kolmanda isiku kaasamise või menetlusse astumise lubamise määrusega. Määruse peale, millega kohus lubab kolmandal isikul menetlusse astuda, või keeldub sellest või millega kohus kolmanda isiku menetlusse kaasab või kaasamata jätab või kõrvaldab kolmanda isiku menetlusest, võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

6) Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Kui pool esitas avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks, kuid kohus kolmandat isikut menetlusse ei kaasanud, ei mõjuta see suhteid tema ja kaasamise avalduse esitanud poole vastaspoole vahel.

Kui pool esitas isiku kaasamiseks kolmanda isikuna avalduse ja isik kaasati menetlusse kolmanda isikuna, ei või ta hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati, põhimenetlusele järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.

Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse kaasamist ja kaasamise tagajärgi reguleerivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 214 ja 216.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Maakohus

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Ringkonnakohus selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Riigikohus

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Inglise keel

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 86 (kohtualluvus vara asukoha järgi) juhul, kui nõue ei ole seotud isiku selle varaga; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 100 (tüüptingimuste kasutamise lõpetamise nõue) ulatuses, milles hagi esitatakse kohtusse, kelle tööpiirkonnas tüüptingimusi kasutati.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-d 212–216

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping,
• 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades,

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vt „Kohtuotsuse täitmise menetlus“.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluste puhul esimese astme kohtu (Tribunal Judiciaire) täitmiskohtunik, sest selle taotluse saab esitada ainult täitemeetme vaidlustamise kontekstis.

Artikli 36 lõike 2 kohane taotlus kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlus (artikkel 45) – esimese astme kohus, kui see on põhiküsimus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Prantsusmaal: apellatsioonikohus (Cour d’appel). Apellatsioonikohtu territoriaalne pädevus oleneb esimeses astmes otsuse teinud kohtust.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Prantsusmaal kassatsioonikohus (Cour de cassation).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Prantsusmaal tsiviilkoodeksi artiklid 14 ja 15.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 8. juulil 1989 Pariisis allakirjutatud Belgia ja Prantsusmaa vaheline konventsioon kohtualluvuse ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta,
• 18. jaanuaril 1989 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi valitsuse ja Prantsusmaa Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta tsiviilasjades,
• 10. mail 1984 Pariisis allakirjutatud Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades,
• 28. mail 1969 Pariisis allakirjutatud Prantsusmaa ja Hispaania vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta,
• 25. veebruari 1974. aasta kokkulepe teadete vahetamise vormis, millega tõlgendatakse 28. mail 1969 Pariisis allakirjutatud Hispaania ja Prantsusmaa vahelise konventsiooni (tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta) artikleid 2 ja 17,
• 18. mail 1971 Pariisis allakirjutatud Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta,
• 31. juulil 1980 Budapestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise kohta,
• 3. juunil 1930 Roomas allakirjutatud Prantsusmaa ja Itaalia vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste täitmise kohta,
• 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta,
• 5. novembril 1974 Pariisis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Kolmandat isikut, kes ei ole vaidluse pool, teavitatakse kohtumenetlusest, kui vastuvõetud kohtuotsusel võib olla tema jaoks kaudne õiguslik mõju. Kui hagejal või kostjal on kohustus algatatud kohtuasjast teavitada kolmandat isikut, et saavutada teatav tsiviilõiguslik toime, võib ta seda teha igal ajal enne menetluses lõpliku otsuse tegemist, esitades avalduse tsiviilkohtu kaudu ja märkides menetluse põhjuse ja seisu. Pool, kes on saatnud kolmandale isikule kohtuasja kohta teate, ei või kasutada seda asjaolu selleks, et nõuda menetluse peatamist, tähtaegade pikendamist või istungi edasilükkamist.

Kolmas isik, kel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib selle poolega ühineda, kuid ei ole kohustatud seda tegema. Kui see kolmas isik otsustab menetlusse astuda, esitab ta menetlusse astumise avalduse kas istungil või mõlemale poolele edastatava kirjaliku dokumendina. Menetlusse astuvast kolmandast isikust ei saa menetluse poolt, kuid ta omandab menetlusse astuja staatuse, kes peab nõustuma kohtuasja seisuga menetlusse astumise ajal; menetlusse astuja tegevus ei tohi olla vastuolus selle poole omaga, kellega ta ühineb.

Horvaatia õiguse kohaselt jagunevad menetlusse astujad kolmeks: iseseisva nõudeta kolmas isik, iseseisva nõudega kolmas isik, kes astub menetlusse kohtuasja ühel poolel kaaskostja või kaashagejana (kohtuotsusel on sama õigusmõju kolmandale isikule kui menetluse poolele), ja sui generis kolmas isik (riigiprokuröri ja sotsiaalteenuste keskuse menetlusse astumine). Kui menetlusse astuja liiki ei ole märgitud, eeldatakse, et tegemist on iseseisva nõudeta kolmanda isikuga.

Lõplikul otsusel kohtuasjas, millest kolmandat isikut teavitati või milles ta osales menetlusse astujana, on selle kolmanda isiku jaoks konkreetne õiguslik tagajärg, mida tavaliselt nimetatakse menetlusse astumisest tulenevaks tagajärjeks (hr intervencijski efekt), mida kolmas isik saab vältida, esitades vastuväite (ld exceptio male gesti vel conducti processus). Ehk kui algatatakse uus kohtuasi kolmanda isiku vastu, kellele kohtuasjast teatati või kes osales asjaomases vaidluses, ei ole sellel kolmandal isikul võimalust väita uues kohtuasjas – kui arutatakse tema vaidlust poolega, kellega ta ühines eelmises kohtuasjas –, et nimetatud menetluses kohtule esitatud vaidlust ei lahendatud nõuetekohaselt. Lõpliku otsuse mõju ei ole menetlusse astujale siiski absoluutne.

Niisiis, kui pool tegi menetlustoiminguid, teades, et need halvendavad tema seisundit menetluses, või kui ta jättis menetlustoimingud tegemata, teades, et tema käsutuses olevate väidete alusel võivad need tema seisundit menetluses parandada, või kui ta tühistas enda poolel menetlusse astuja tehtud menetlustoimingud, mis tõenäoliselt oleksid olnud soodsad, või tegi nendega vastuolus olevaid toiminguid, siis sellisel juhul on võimalik vaidlustada selle poole, kellega menetlusse astuja ühines, ja tema vastaspoole vahelises eelnevas vaidluses tehtud lõpliku lahendi menetlusse astumisest tulenevat tagajärge osas, mis puudutab menetlusse astujat varasemas menetluses.

Eeldatakse, et menetlusse astujal võimaldati teha kohtuasjas toiminguid, mis tõenäoliselt aitasid kaasa vaidluse positiivsele lahendamisele, kui seoses varasema menetlusse astuja esitatud vastuväidete alusel ei otsustatud teisiti.

Teatel on tsiviilõiguse kohaselt menetluslik tähendus. Teate esitanud pool võib järgnevas kohtuasjas kolmanda isiku vastu, kellele teade esitati, tugineda lõpliku otsuse nn menetlusse astumisest tulenevale tagajärjele, olenemata sellest, kas kolmas isik ühines kohtuasjaga menetlusse astujana (näiteks kui õigusrikkuja ei osalenud kannatanu ja kindlustusandja vahelises kohtuasjas menetlusse astujana, kuigi kindlustusandja palus tal seda teha, ei või ta võimalikus tagasinõudemenetluses, mille kindlustusandja on tema vastu algatanud, esitada vastuväiteid, mida tal oli võimalik esitada kindlustusandja ja kannatanu vahelises kohtuasjas). Teade on oluline ka aegumistähtaegade katkestamise, tähtaegade edasilükkamise ja tootevastutusega seotud nõuete esitamise seisukohast puudusega toote korral.

Asjaolu, et kolmandale isikule on kohtuasjast teatatud, ei mõjuta suhet selle kolmanda isiku ja selle poole vastaspoole vahel, kellega menetlusse astuja ühines, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on otsustanud ühineda kohtuasjaga menetlusse astujana.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Horvaatia Vabariigis reguleerib täitemenetlust täiteseadus (Ovršni zakon, edaspidi „OZ“) (Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) numbrid 112/12, 25/13, 93/14, 55/16 ja 73/17).

Seaduses on sätestatud menetlus, mille alusel kohtud täidavad nõudeid täitedokumentide alusel (täitemenetlus (ovršni postupak)). Täitemenetluses osaleb finantsamet (Financijska agencija, edaspidi „FINA“) – juriidiline isik, kes tegeleb täitmisega vastavalt OZile ja seadusele, milles käsitletakse rahaliste vahenditega seotud täitmist, samuti osalevad tööandjad, Horvaatia pensionikindlustusasutus ja muud seadusega ette nähtud organid.

Täitmise korraldamise pädevus on esimese astme kohtutel (općinski sudovi), välja arvatud juhul, kui see küsimus on tehtud sõnaselgelt ülesandeks teisele kohtule, organile või isikule. Täitekorralduse andmise pädevusega kohtutel on ka õigus käsitleda edasikaebusi, mis on esitatud täitekorralduste või muude otsuste suhtes, mille nad tegid seoses täitmisavaldusega. OZis sätestatud territoriaalse pädevuse puhul on tegemist ainupädevusega (nt territoriaalne pädevus otsuse tegemiseks kinnisvaraga seotud täitmisavalduse kohta ja täitmine kuulub selle kohtu pädevusse, kelle piirkonnas kinnisvara asub).

Esimese ja teise astme täitemenetlust toimetab ja vastavad otsused teeb üks kohtunik, välja arvatud juhul, kui OZis on ette nähtud, et menetlust toimetab ja vastavad otsused teeb notar.

Menetluse algatab sissenõudja, kes esitab täitedokumendil põhineva täitmisavalduse pädevale kohtule. Erandiga sellest reeglist on tegemist siis, kui sissenõudja esitab FINAle avalduse koos täitedokumendiga otse sissenõudmiseks (nt lõpliku kohtulahendi). See on lubatud ainult täitmise korral, mis on seotud sissenõudja rahalise nõudega (rahalise nõude otsene sissenõudmine). Sellisel juhul saadab FINA täiteotsuse vastuvõtmise asemel sissenõudja avalduse koopia koos kogu teabega võlgnikule.

Täitmise ese on vallasvara ja õigused, mille suhtes saab seaduse alusel nõuet selle täitmise eesmärgil sundtäita. Täitevahenditeks on täitetoimingud, tagamismeetmed või toimingute ja meetmete süsteem, millega nõue kooskõlas seadusega sundtäidetakse või tagatakse.

Kohus annab korralduse täitmiseks täitmisavalduses märgitud vahenditega ja seal nimetatud esemete suhtes. Kui täitmiseks esitatakse mitu vahendit või mitu eset, piirab kohus täitmise võlgniku taotlusel ainult teatavate vahendite või esemetega, kui nendest piisab nõude täitmiseks.

Küsimust, kas vallasasi või õigus võib olla täitmise ese või kas täitmine teatava vallasasja või õiguse suhtes on piiratud, käsitletakse asjaolude valguses, mis esinesid täitmisavalduse esitamise ajal.

OZi artiklis 212 on sätestatud konkreetsed täitmise reeglid seoses rahaliste vahenditega, millele täitmine ei laiene, või seoses rahaliste vahenditega, mille puhul täitmine on piiratud, ning OZi artiklites 241 ja 242 on sätestatud konkreetsed täitmise erandite ja piirangute reeglid seoses juriidiliste isikute varaga. Üks täitemenetluse aluspõhimõtetest on see, et kui kohus tegeleb täitmisega või tagamismeetmetega, on ta kohustatud arvesse võtma võlgniku väärikust ja tagama, et täitmise kahjulik mõju võlgnikule on võimalikult väike.

Esimese astme otsuse suhtes võib esitada edasikaebuse, kui OZis ei ole sätestatud teisiti. Lubatav edasikaebus, mis on õigeaegselt esitatud täitedokumendi alusel täidetava kohtuotsuse vastu, ei lükka täitmist edasi. Edasikaebus tuleb esitada kaheksa päeva jooksul alates esimese astme otsuse kättetoimetamise kuupäevast, kui OZis ei ole teisiti ette nähtud, või kolme päeva jooksul, kui on tegemist veksleid või tšekke puudutavate vaidlustega.

Kõik lõpliku kohtulahendi, muu pädeva avalik-õigusliku asutuse otsuse, kohtus või muus pädevas asutuses sõlmitud kokkuleppe või notariaalakti alusel rahuldatud nõuded aeguvad 10 aasta möödudes, kaasa arvatud need, mille puhul on seaduses muudel asjaoludel ette nähtud lühem aegumistähtaeg.

Nõuded, mida ei ole rahuldatud lõpliku kohtulahendi, muu pädeva avalik-õigusliku asutuse otsuse, kohtus või muus pädevas asutuses sõlmitud kokkuleppe või notariaalakti alusel, aeguvad viie aasta pärast, välja arvatud juhul, kui seaduses on ette nähtud erinev periood.

Kolmeaastast aegumistähtaega alates kuupäevast, mil makse muutub sissenõutavaks, kohaldatakse perioodiliste maksenõuete suhtes, mis kuuluvad tasumisele igal aastal või lühemate ajavahemike järel, olenemata sellest, kas need on korduvad kõrvalnõuded, nt intressinõuded, või õiguse endaga seotud korduvad nõuded, nt elatisnõuded. Sama kehtib annuiteetide suhtes, mille puhul põhisumma ja intress makstakse võrdsetes osades, eelnevalt kindlaksmääratud perioodiliselt makstavate summade, kuid mitte osamaksetena tagasimaksmise või muude osalise täitmise juhtumite suhtes.

Perioodiliste nõuete aluseks olev õigus aegub viie aasta möödudes kuupäevast, mil kõige vanem täitmata nõue muutub sissenõutavaks. Seadusjärgse elatise nõue ei saa aeguda.

Vastastikused nõuded, mis tulenevad kaupade ja teenuste ostu‑müügiga seotud ärilepingutest, st kaupleja ja avalik-õigusliku asutuse vahelised lepingud kaupade ja teenuste ostu-müügi kohta ning nõuded nende lepingute alusel tekkinud kulude hüvitamiseks, aeguvad kolme aasta möödudes. Aegumistähtaeg kulgeb kaupade müügi, tööde tegemise või teenuse osutamise korral eraldi. Üüri-/rendilepingust tulenevad nõuded, ükskõik kas tegemist on korduva kohustuse või ühekordselt makstava summaga, aeguvad kolme aasta möödudes. Kahjuhüvitisnõuded aeguvad kolm aastat pärast seda, kui kannatanu sai teada kahjust ja kahju põhjustanud isikust. Igal juhul aeguvad sellised nõuded viis aastat pärast kahju tekkimist. Kui kahju põhjustati kriminaalkuriteoga ja kriminaaluurimiseks on ette nähtud pikem aegumistähtaeg, aegub kahjuhüvitisnõue vastutava isiku vastu kriminaaluurimise aegumistähtaja lõppedes.

Nõuded, mis on seotud elektri, soojuse, gaasi ja veega varustamise, korstnapühkimise ja koristusteenustega, aeguvad ühe aasta möödudes, kui teenust osutati kodumajapidamise, raadio- ja/või telejaama vajaduste rahuldamiseks seoses raadiovastuvõtja ja teleri kasutamisega. Ühe aasta möödudes aeguvad ka posti-, telegraafi- ja telefoniteenustega seotud nõuded telefonide ja kirjakastide kasutamise puhul, muud sellest teenusest tulenevad nõuded, mis on seotud iga kolme kuu järel või sagedamini tasumisele kuuluvate summadega, ja ajakirjanduse tellimustega seotud nõuded, mille aegumistähtaega arvestatakse alates asjaomase väljaande tellimisperioodi lõpust.

Elukindlustuslepingust tulenevad kindlustusvõtja või kolmanda isiku nõuded aeguvad viie aasta möödudes ja muudest kindlustuslepingutest tulenevad nõuded kolme aasta möödudes alates esimesest päevast pärast selle kalendriaasta lõppu, kui nõue tekkis. Kindlustuslepingust tulenevad kindlustusandja nõuded aeguvad kolme aasta möödudes. Nõude, mille kindlustusandja võib esitada kolmanda isiku vastu, kes vastutab riski realiseerumise eest, aegumistähtaeg hakkab kulgema ja lõpeb samal ajal kui kindlustatud isiku nõue kolmanda isiku vastu.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Horvaatia Vabariigis esitatakse avaldused tsiviilasjades pädevatele esimese astme kohtutele ja kaubandusasjades pädevatele kaubanduskohtutele.

Kõik esimese astme kohtud on pädevad tegema otsuseid välisriikide kohtute otsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Horvaatia Vabariigis tuleb tsiviilasjades esitada edasikaebus täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse suhtes pädeva esimese astme kohtu kaudu maakonnakohtule ja kaubandusasjades pädeva kaubanduskohtu kaudu kõrgemale kaubanduskohtule.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Kohaldatava riikliku õiguse kohaselt puuduvad kohtud, kellele saaks esitada täiendava edasikaebuse.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Mis puudutab kohtualluvust tsiviil- ja kaubandusasjades, on rahvusvahelise eraõiguse seaduse (Zakon o međunarodnom privatnom pravu; Narodne novine (NN; Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 101/17, mis on olnud jõus alates 29. jaanuarist 2019) artiklis 46 selgitatud, et Horvaatia kohtud on pädevad juhul, kui kohtuvaidlus hõlmab rahvusvahelist aspekti. Selles sättes on sõnaselgelt öeldud, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012) kohaldatakse kõnealuse määruse kohaldamisalas, ning selle kohaldamist on laiendatud ka olukordadele, mis hõlmavad kolmandate riikide kodanikke. Nimetatud artikli lõike 3 alusel on võimalik otsustada, et pädev on kolmanda riigi kohus, välja arvatud juhul, kui mõnel Horvaatia või Euroopa Liidu liikmesriigi kohtul on asjas ainupädevus.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Horvaatia Vabariigis reguleeritakse kolmanda isiku kaasamise teadet tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zakon o parničnom postupku) artikliga 211.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline 23. märtsi 1956. aasta kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta;
• Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline 20. jaanuari 1964. aasta leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline 18. mai 1971. aasta konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
• Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline 18. juuni 1959. aasta kokkulepe kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline 7. märtsi 1968. aasta leping vastastikuse õigusabi kohta;
• Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline 6. veebruari 1960. aasta konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• Rumeenia Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline 18. oktoobri 1960. aasta leping õigusabi kohta;
• 3. detsembril 1960 Roomas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon vastastikuse õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja haldusasjades;
• 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusalase koostöö kohta;
• Horvaatia Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi vaheline 7. veebruari 1994. aasta leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Menetluse üksikasjalik kirjeldus on kättesaadav jaotises Kohtuotsuse täitmise menetlused.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Küprosel piirkonnakohtud (Eparchiaká Dikastíria)

Nikosia piirkonnakohus

• Charalambos Mouskos Street, 1405 Nicosia, Cyprus
• Telefon: (+357) 22865518
• Faks: (+357) 22304212 / 22805330
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Limassoli piirkonnakohus

• 8 Lord Byron Avenue, P.O. Box 54619, 3726 Limassol, Cyprus
• Telefon: (+357) 25806100 / 25806128
• Faks: (+357) 25305311
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Larnaca piirkonnakohus

• Artemidos Avenue, 6301 Larnaca, P.O. Box 40107, Cyprus
• Telefon: (+357) 24802721
• Faks: (+357) 24802800
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Paphose piirkonnakohus

• Corner of Neophytou & Nicos Nicolaides, 8100 Paphos, P.O. Box 60007, Cyprus
• Telefon: (+357) 26802601
• Faks: (+357) 26306395
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Famagusta piirkonnakohus

• 2 Sotiras Street, Megaro Tzivani, 5286 Paralimni, Cyprus
• Telefon: (+357) 23730950 / 23742075
• Faks: (+357) 23741904
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Küprosel Küprose ülemkohus (Anótato Dikastírio Kýprou)

Ülemkohus

• Charalambos Mouskos Street, 1404 Nicosia, Cyprus
• Telefon: (+357) 22865741
• Faks: (+357) 22304500
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Küprosel Küprose ülemkohus (Anótato Dikastírio Kýprou)

Ülemkohus

• Charalambos Mouskos Street, 1404 Nicosia, Cyprus
• Telefon: (+357) 22865741
• Faks: (+357) 22304500
• E-post: chief.reg@sc.judicial.gov.cy

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

– Küprosel kreeka ja inglise keel.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Küprosel kohtute seaduse (seadus 14/60) artikkel 21.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline 1982. aasta leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades,
• Küprose Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline 1981. aasta konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades,
• Küprose Vabariigi ja Kreeka Vabariigi 1984. aasta vaheline konventsioon õigusalase koostöö kohta tsiviil-, perekonna-, kaubandus- ja kriminaalasjades,
• Küprose Vabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline 1983. aasta kokkulepe õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades,
• Küprose Vabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline 1984. aasta leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (mille õigusjärglane on teiste hulgas Sloveenia),
• Küprose Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline 1996. aasta konventsioon õigusalase koostöö kohta tsiviil-, perekonna-, kaubandus- ja kriminaalasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Kolmanda isiku osalemine tsiviilkohtumenetluses on reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) artiklitega 78–81. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 78 lõike 1 järgi võib kolmandaks isikuks tsiviilkohtumenetluses olla füüsiline või juriidiline isik, kelle õigusi või kohustusi ühe menetluse poole suhtes võib kohtuasjas tehtud otsus puudutada. Kolmanda isiku menetlusse kaasamise eesmärk on aidata kaasa kohtuasja asjaolude põhjalikule selgitamisele ja tagada menetluse tõhusus, võimaldades kolmandal isikul anda selgitusi ja esitada oma seisukoht esitatud väidete kohta. Kui isik, kes oleks võinud astuda menetlusse kolmanda isikuna, seda ei tee, ei võta see temalt õigust seista oma huvide eest muul viisil või eraldi hagis. Siiski tuleb arvestada sellega, et kolmanda isiku astumine menetlusse võib mõjutada algse nõude lahendamise viisi. See on oluline näiteks järgneva hagi menetlemisel, sest Läti tsiviilkohtumenetluse normide järgi vaadatakse hilisem nõue läbi alles pärast nõude lahendamist põhimenetluses ning kohus ei vaata uuesti läbi põhimenetluses nõude kohta tehtud otsuse aluseks olevaid asjaolusid.

Kolmandatel isikutel võib lasta menetlusse astuda kuni sisulise menetluse lõppemiseni esimese astme kohtus. Neid võidakse kutsuda menetluses osalema ka ühe poole või prokuröri taotlusel. Vastavalt kolmandate isikute huvide laadile ja tasemele eristatakse a) iseseisva nõudega kolmandaid isikuid ja b) iseseisva nõudeta kolmandaid isikuid.

Kolmandad isikud, kellel on vaidlusaluse eseme suhtes iseseisev nõue, saavad astuda menetlusse ja nende nõue on põhimõtteliselt suunatud nii kostja kui ka hageja vastu. Neil on hageja õigused ja kohustused (vt tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 79). Iseseisva nõudega kolmanda isiku positsioon erineb hageja poolel sekkunud kolmanda isiku või kaashageja positsioonist, sest nende poolte nõuded ei ole suunatud üksteise vastu, samas kui kolmanda isiku nõude rahuldamine välistaks põhimõtteliselt hageja nõude rahuldamise.

Kolmandad isikud, kel ei ole vaidlusaluse eseme suhtes iseseisvat nõuet, võivad astuda menetlusse kas hageja või kostja poolel, kui kohtuasjas tehtud otsus võib puudutada menetlusse astuja õigusi või kohustusi ühe vaidluse poole ees. Iseseisva nõudeta kolmandatel isikutel on menetluse poole menetlusõigused ja -kohustused, välja arvatud see, et nad ei saa muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada nõuet, loobuda hagist, nõuet õigeks võtta, sõlmida kokkuleppeid ega nõuda kohtulahendi sundtäitmist. Kolmandate isikute kaasamise avaldustes ja avaldustes, millega kolmandad isikud taotlevad menetlusse astumist kas hageja või kostja poolel, tuleb kolmanda isiku kaasamise või menetlusse astumise vajadust põhistada (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 80). Iseseisva nõudeta kolmandad isikud astuvad tavaliselt menetlusse asjades, mis võivad tuua kaasa regressihagi esitamise nende vastu, või seotud kohtuasjadega, või juhtudel, kui kolmas isik ise võib olenevalt põhimenetluse tulemusest esitada hagi.

Seepärast tuleneb tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklitest 78–81, et lahend asjas, millesse on kaasatud kolmas isik, on tema suhtes õiguslikult siduv ja täidetav (või kolmas isik võib nõuda lahendi sundtäitmist) ainult juhul, kui kolmas isik on menetluses esitanud iseseisva nõude. Kohtulahendil on kolmanda isiku suhtes õiguslikud tagajärjed igal juhul selles mõttes, et selles lahendis tuvastatud asjaolud on siduvad seoses nõudega, mis esitatakse põhimenetlusele järgnevas menetluses.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Kohtuotsused ja kohtuvälised otsused on täitmisele pööratavad pärast nende jõustumist, välja arvatud juhul, kui need on seaduse või kohtuotsuse alusel viivitamata täidetavad. Kui kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks on määratud tähtaeg, kuid kohtuotsust ei ole täidetud, koostab kohus täitedokumendi pärast vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist. Volitatud kohtutäituril (zvērināts tiesu izpildītājs) on õigus võtta täitedokumendi alusel täitemeetmeid.

Täitedokumendi annab taotluse esitaja taotluse korral kohus, kus asi läbi vaadatakse. Ühe kohtuotsuse kohta antakse üks täitedokument. Kui kohtuotsus tuleb täita eri kohtades, kui selle mõni osa on viivitamata täidetav või kui kohtuotsus on tehtud mitme hageja või mitme kostja kasuks, annab kohus täitmisele pööramist taotleva poole taotlusel mitu täitedokumenti. Kui antakse mitu täitedokumenti, märgitakse neist igaühes täpselt täitekoht või selle kohtuotsuse osa, mis tuleb selle täitedokumendi alusel täita, kuid solidaarse sissenõudmise korral märgitakse ka kostja nimi, kelle suhtes täitmist selle täitedokumendi alusel taotletakse.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Lätis rajooni-/linnakohtud (rajona (pilsētas) tiesa), kelle tööpiirkonnas otsused tuleb täita.

Tunnustamise taotlus või tunnustamisest keeldumise taotlus (artikli 36 lõige 2 ja artikkel 45) tuleb esitada selle rajooni-/linnakohtule, kelle tööpiirkonnas tehtud kohtuotsus täidetakse, või rajooni-/linnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja deklareeritud elukoht. Kui aga elukohta ei ole deklareeritud, esitatakse taotlus kohtule, kelle tööpiirkonnas asub kostja elukoht või kus on tema registrijärgne asukoht.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Lätis regionaalne kohus (apgabaltiesa) selle rajooni-/linnakohtu kaudu, kelle lahendit vaidlustatakse.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Ei kohaldata.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Lätis:

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 27 lõige 2 – juhul kui kostja elukoht ei ole teada või kostjal puudub alaline elukoht Lätis, võib hagi esitada kohtusse, mille tööpiirkonnas asub kostja kinnisasi, või kostja viimase teadaoleva elukoha järgsesse kohtusse;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 3 – isikukahjust tuleneva hagi võib õigustatud isik esitada oma deklareeritud elukoha järgi või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 5 – vara tagastamise või selle väärtuse hüvitamise hagi võib esitada hageja deklareeritud elukoha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 6 – merinõudest tuleneva hagi võib esitada kostja laeva arestimise koha järgi;

tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 28 lõige 9 – töösuhtest tuleneva hagi võib töötaja esitada oma deklareeritud elukoha või töötamise koha järgi.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 640 on taotluse lahendamise kohta ette nähtud, et otsuse välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta või sellekohase taotluse rahuldamata jätmise kohta teeb kohtunik ainuisikuliselt, võttes aluseks esitatud taotluse ja sellele lisatud dokumendid, 10 päeva jooksul taotluse esitamisest. Pooli kohale ei kutsuta.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 11. novembril 1992 allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping.
• 23. veebruaril 1994 allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Leedu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artiklite 46 ja 47 kohaselt võib kolmas isik olla menetluseseme suhtes iseseisva nõudega või iseseisva nõudeta.

Menetluseseme suhtes iseseisva nõudega kolmandad isikud võivad menetlusega ühineda ainult omal algatusel. Need kolmandad isikud on asjas iseseisvad osalejad ega ole hageja või kostja poolel. Iseseisva nõude esitanud kolmandad isikud võivad ühineda menetlusega kuni kokkuvõtte tegemise alguseni.

Menetluseseme suhtes iseseisva nõudeta kolmandad isikud võivad ühineda menetlusega hageja ja kostja poolel kuni kokkuvõtte tegemise alguseni, kui asjas tehtav otsus võib mõjutada nende õigusi või kohustusi. Neid võib kaasata menetlusse ka poolte põhjendatud taotluse alusel või kohtu algatusel.

Kolmandaid isikuid teavitatakse algatatud kohtuasjast ja kutsutakse ühinema menetlusega Leedu kohtus kohtukutse või teatega, saates neile ka hagi ärakirja. Tsiviilkohtumenetluse artikli 133 lõike 1 kohaselt teatatakse menetluse pooltele (kaasa arvatud kolmandatele isikutele) kohtukutse või teatega kohtuistungi või üksikute menetlustoimingute kuupäev ja koht. Kolmandate isikute teavitamine kohtuasjast on kohtu ja mitte poolte kohustus; pooled lihtsalt märgivad esitatavates dokumentides, et menetlusse on vaja kaasata teisi inimesi.

Iseseisva nõudega kolmandal isikul on hageja õigused ja kohustused.

Iseseisva nõudeta kolmandal isikul on samad menetluslikud õigused (kaasa arvatud õigus kulude hüvitamisele) ja kohustused kui poolel, välja arvatud õigus muuta nõude alust ja eset, nõuet suurendada või vähendada, hagist loobuda, hagi õigeks võtta või sõlmida kokkulepe. Tal ei ole samuti õigust nõuda kohtuotsuse täitmist. Iseseisva nõudeta kolmas isik ei või tegutseda selle poole huvide vastu, kelle poolel ta on menetlusega ühinenud.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Iseseisva nõudega kolmandate isikute osalemine võimaldab lahendada mitu omavahel seotud vaidlust ühe kohtuasja raames; sellisel juhul ei või algatada iseseisva nõudega kolmandate isikute vastu uut menetlust (või ei saa sellised kolmandad isikud algatada uut menetlust sama kostja vastu), kuna nende poolte vaheline vaidlus konkreetses küsimuses loetakse lahendatuks. Kui isikut teavitati võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega, esitades iseseisva nõude, kuid ta seda ei teinud, võidakse tulevikus algatada sama isiku vastu samas asjas eraldi menetlus. Esimene kohtuotsus ei või siiski mõjutada selle isiku õigusi ja kohustusi, kes ei ühinenud menetlusega kolmanda isikuna.

Asjas otsust tehes ei või kohus samal ajal otsustada iseseisva nõudeta kolmanda isiku õiguste ja kohustuste üle suhtes poolega, kellega tal on materiaalõiguslik suhe. Ehk kohtuotsus asjas, milles osaleb iseseisva nõudeta kolmas isik, ei välista uue kohtuasja algatamist esimesse asja kaasatud iseseisva nõudeta kolmanda isiku vastu. Sellisel juhul on esimesel kohtuotsusel eelotsuse jõud; see tähendab, et kui samade pooltega toimub uus kohtuasi (nt kahju hüvitamise hagi), ei ole vaja arutada asjaolusid, mis on tuvastatud esimese kohtuasja lõpliku otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 182 lõige 2).

Kui isikut ei teavitatud võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega, kas siis iseseisva nõudega või nõudeta, või kui isikut teavitati, kuid ta ei ühinenud menetlusega ja kohtuotsuses tehti otsus selle isiku materiaalõiguslike õiguste ja kohustuste kohta, võib see olla alus kohtuasja uuesti läbivaatamisele. Kui isikut ei kaasatud menetlusse, siis ei ole kõnealusel kohtuotsusel tavaliselt selle isiku suhtes eelotsuse jõudu.

3. Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Vt vastus 2. küsimusele.

4. Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Vt vastus 2. küsimusele.

5. Kas kolmanda isiku kaasamisel on tagajärjed sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte?

Ei. Esimeses (põhi)menetluses tehtud kohtuotsus ei saa mõjutada isiku õigusi ja kohustusi, keda teavitati, kuid kes ei ühinenud menetlusega kolmanda isikuna. Kui isikut ei teavitatud võimalusest ühineda kolmanda isikuna poolelioleva kohtumenetlusega kas siis iseseisva nõudega või nõudeta või kui isikut teavitati, kuid ta ei ühinenud menetlusega, ja kohtuotsuses tehti otsus selle isiku materiaalõiguslike õiguste ja kohustuste kohta, võib see olla alus kohtuasja uuesti läbivaatamisele.

6. Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Vt vastus 2. küsimusele.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Leedus Leedu apellatsioonikohus (Lietuvos apeliacinis teismas).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Leedus Leedu apellatsioonikohus (Lietuvos apeliacinis teismas).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Leedus esitatakse kassatsioonkaebus Leedu ülemkohtule (Lietuvos Aukščiausiasis Teismas).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Leedus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artikli 783 lõige 3, artikkel 787 ja artikli 789 lõige 3.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Leedus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Lietuvos Respublikos civilinio proceso kodeksas) artiklid 46 ja 47.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 11. novembril 1992 Tallinnas allakirjutatud Leedu Vabariigi, Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vaheline õigusabi ja õigussuhete leping;
• 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Leedu Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vt Luksemburgi teabeleht „Kohtulahendi täitmisele pööramine – Luksemburg“,

mille õigusalase koostöö võrgustik on avaldanud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotlust, kohtuotsuse tunnustamise taotlust ja kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlust on pädev lahendama ajutisi meetmeid kohaldav piirkondliku kohtu esimees:

Tribunal d’arrondissement du Luxembourg

Cité judiciaire

L-2080 Luxembourg

Telefon: (+352) 47 59 81-2625

Faks: (+352) 47 59 81-2421

Tribunal d’arrondissement de Diekirch

Palais de Justice

Place Guillaume

L-9237 Diekirch

Telefon: (+352) 80 32 14 -1

Faks: (+352) 80 71 19

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Cour d’appel siégeant comme en matière de référé (ajutisi meetmeid kohaldav apellatsioonikohus):

Cité judiciaire

L-2080 Luxembourg

Telefon: (+352) 47 59 81-1

Faks: (+352) 47 59 81-2396

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Cour de cassation (kassatsioonikohus):

Cité judiciaire

L-2080 Luxembourg

Telefon:(+352) 47 59 81-2369/2373

Faks: (+352) 47 59 81-2773

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Luksemburg aktsepteerib prantsuse ja saksa keelt.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Tsiviilseadustiku (Code civil) artiklid 14 ja 15

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta

• 24. novembril 1961 Brüsselis allakirjutatud Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi leping kohtualluvuse, pankrottide ning kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide kehtivuse ja täitmise kohta, tingimusel et see kehtib

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kolmanda isiku kaasamise teate tähendus Ungari tsiviilmenetlusõiguses

Pool, kes ei olnud edukas ja soovib esitada nõude kolmanda isiku vastu või kelle vastu kolmas isik on esitanud nõude, võib saata nimetatud kolmandale isikule teate. Kolmanda isiku kaasamise teate võib saata mitte üksnes hageja või kostja, vaid ka menetlusse astuv pool või teate saanud kolmas isik.

2.) Kolmanda isiku kaasamise teate tähtajad menetlustoiminguna

Kostja võib esitada kolmanda isiku kaasamise teate 30 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest ja hageja 30 päeva jooksul alates põhjendatud vastuhagi kättesaamisest. Seda sätet kohaldatakse analoogia alusel hagides lubatavate muudatuste ja vastuhagide suhtes.

Isik, kes astub menetlusse pärast kohtuvaidluse algust, st menetlusse astuv pool või teate saanud kolmas isik, võib esitada kolmanda isiku kaasamise teate 30 päeva jooksul alates menetlusse astumisest. Kohtuasjades, mida peetakse eriti olulisteks (vaidlusalused summad ületavad 400 miljonit Ungari forinti), ei ole tähtaeg teavitava poole avalduste ja teate saanud kolmanda isiku jaoks mitte 30 päeva, vaid 15 päeva. Avaldus, mille teavitav pool esitab pärast tähtaega, on tühine, teiste sõnadega, kohus loeb, et seda ei ole tehtud.

3) Kolmanda isiku kaasamise teate saatmine

Teavitaval poolel on kolmanda isiku kaasamise teate saatmisel kaks kohustust. Esiteks peab teavitav pool saatma teate asjaomasele kolmandale isikule kirjalikult, märkides teate alused ja esitades lühikese ülevaate menetluse seisust. Teiseks tuleb kolmanda isiku kaasamise teade esitada kohtule kirjalikult või istungil suuliselt, nimetades ka teate alused. Kolmanda isiku kaasamise teate esitamisel kohtule peab teavitav pool lisama dokumendid, mis tõendavad, et kolmas isik, kellele teade saadeti, on teate kätte saanud, samuti tõendi kättesaamise kuupäeva kohta.

Kui teate saanud kolmas isik ei saada kohtule 30 päeva jooksul alates teate saamisest, mille kohta teavitav pool on esitanud tõendid, avaldust menetlusega ühinemise kohta, lähtutakse sellest, et teate saanud kolmas isik ei ole kolmanda isiku kaasamise teatega nõustunud. Pärast tähtaega esitatud avaldus on tühine.

Kui teate saanud kolmas isik nõustub kolmanda isiku kaasamise teatega, võib see isik ühineda teavitava poolega menetlusse astuva poolena. Sellest võib teatada kirjalikult või istungil suuliselt.

Muus osas kohaldatakse teate saanud kolmanda isiku menetlusse astumisega nõustumisele ja teate saanud kolmanda isiku õiguslikule seisundile menetlusse astumist käsitlevaid norme.

4) Kolmanda isiku kaasamise teate õiguslikud tagajärjed

Kui teate saanud kolmas isik nõustub kolmanda isiku kaasamise teatega, võib see isik ühineda teavitava poolega menetlusse astuva (kutsutud) poolena. Ungari tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seoses menetlusse astuvate pooltega ette nähtud kaks erinevat olukorda.

– Kui res judicata jõudu omav kohtuotsus ei hõlma menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, võib menetlusse astuv pool (algselt teate saanud kolmas isik) teha iseseisvalt kõiki õigustoiminguid, mida saab teha pool, keda menetlusse astuv pool toetab, välja arvatud kokkulepped, õiguste tunnustamine ja õigustest loobumine. Menetlusse astuva poole toimingutel on mõju ainult siis, kui toetatav pool neid meetmeid ei võta ja need ei ole vastuolus toetatava poole toimingutega.

– Kui res judicata jõudu omav kohtuotsus hõlmab kehtivate seaduste kohaselt ka menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, võib menetlusse astuv pool (algselt teate saanud kolmas isik) teha iseseisvalt kõiki õigustoiminguid, mida saab teha pool, keda menetlusse astuv pool toetab, välja arvatud kokkulepped, õiguste tunnustamine ja õigustest loobumine, ning sellistel toimingutel on mõju isegi siis, kui need on toetatava poole meetmetega vastuolus. Asja uurides hindab kohus selliste vastuolus olevate toimingute mõju, võttes arvesse ka asja muid aspekte.

Seega asjaolu, kuidas res judicata jõudu omav kohtuotsus mõjutab menetlusse astuva poole ja vastaspoole vahelist õigussuhet, ei ole küsimus kohtu kaalutlusõigusest, vaid lähtub eranditult õigusnormidest.

Üks selline õigusnorm on kohustuslikku liikluskindlustust käsitleva 2009. aasta seaduse LXII artikli 32 lõige 2, mis näeb ette järgmist: „Õiguslikult siduva kohtuotsuse ulatus, millega kannatanu hüvitisnõue tagasi lükatakse, hõlmab artikli 35 lõikes 1 märgitud juhtudel ka kindlustusvõtjat ning ettevõtjat ja juhti, kui kohus teeb sellise otsuse kannatanu ja kindlustusettevõtja, kahjukäsitleja, riikliku büroo või hüvitisfondi juhi vahelises kohtuasjas.“ (Eespool nimetatud paragrahvi 35 lõige 1 näeb ette järgmist: „Kannatanu võib esitada nõude hüvitisfondi juhile, et saada hüvitist Ungari territooriumil tekitatud kahju või vigastuse eest, mille on põhjustanud kindlustamata mootorsõiduk kindlustamiskohustust rikkudes, tundmatu ettevõtja kasutatav mootorsõiduk või tundmatu sõiduk, või artiklis 26 viidatud peatamisajal, võttes arvesse artiklis 36 sätestatud erandeid. Hüvitisfondi juht rahuldab nõuded kuni artikli 13 lõikes 1 sätestatud piirsummade ulatuses. Hüvitisfondi juht hüvitab kannatanule ka kahju, mille on põhjustanud mootorsõiduk, mida ei ole kasutusele võetud või mis on kasutuselt kõrvaldatud“.)

Kolmanda isiku kaasamise teatega nõustumine ei tähenda, et teate saanud kolmas isik tunnustab kohustust teavitava poole ees. Teavitava poole ja teate saanud kolmanda isiku õigussuhte kohta ei ole võimalik teha otsust põhimenetluses (kuhu teate saanud kolmas isik kutsuti).

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vt jaotis Kohtuotsuse täitmise menetlus.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Ungaris üldkohtu (Törvényszék) juures asuv piirkonnakohus (Járásbíróság). Pesti maakonnas Buda piirkonnakohus, Budapestis Buda linnaosa esimese astme kohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Ungaris üldkohtud (Törvényszék). Budapestis Budapesti linnakohus (Fővárosi Törvényszék).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Ungaris ülemkohus (Curia) (esimese astme kohtule esitatakse tema tehtud otsuse läbivaatamistaotlus).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Ungaris: rahvusvahelist eraõigust käsitleva 1979. aasta dekreetseaduse nr 13 artikkel 57.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Ungaris: tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva 1952. aasta seaduse III artiklid 58–60 (seoses kolmanda isiku kaasamise teatega).

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 16. mail 1966 Sofias allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 30. novembril 1981 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 28. märtsil 1989 Bratislavas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; jätkuvalt jõus Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi suhtes;
• 31. juulil 1980 Budapestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta ning õigusabi kohta kriminaalasjades ja väljaandmise kohta;
• 8. oktoobril 1979 Budapestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 7. märtsil 1968 allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta Horvaatia Vabariigi ja Sloveenia Vabariigi suhtes;
• 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades; ning
• 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Ungari Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teade on ametlik teade menetlusse tulevast või pooleliolevast kohtuasjast, mille üks menetluse pooltest esitab kolmandale isikule, kes seni ei ole kohtuasjas osalenud. Teatega võib olla kaasas kutse menetlusse astumiseks. Teavitav pool esitab kohtule vastava kirjaliku dokumendi, mille kohus seejärel kolmandale isikule ametlikult kätte toimetab. Teade ei kohusta kolmandat isikut menetlusse astuma, ning tal on seaduse järgi vabadus otsustada, kas ja millise poolega ühineda. Menetlusega ühinenud kolmandast isikust ei saa vaidluse poolt, ta on lihtsalt menetlusse astuja, kelle avaldused ja toimingud ei tohi olla vastuolus põhipoole omadega. Menetlusse astujalt ei saa nõuda kohtukulusid. Kui põhipool kohtuasja võidab, on menetlusse astujal õigus nõuda vastaspoolelt oma kulude hüvitamist.

Kui kolmandale isikule on kaasamise teate kaudu antud võimalus mõjutada menetluse käiku menetlusse astujana, võib ta isegi siis, kui ta menetlusse ei astunud, tugineda kahjuhüvitisnõuetes üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisele või olulistele probleemidele, mida tal ei olnud võimalik ära hoida isegi menetlusse astujana või mida ta – kui ta menetlusse ei astunud – ei oleks saanud ära hoida. Toetades poolt, kelle poolel ta menetlusse astus, on tal võimalik kaasa aidata selle poole võidule kohtuasjas ja seega ära hoida regressimenetlus enda vastu või vähemalt parandada oma positsiooni sellises kohtuasjas.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise aluseks on asjaolu, et poolelioleva kohtuasja ühel poolel on alust karta asja lahendamist tema kahjuks, ent võib teisest küljest asjade sellise käigu korral eeldada, et tal võib olla õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu. Kolmanda isiku kaasamist taotleva poole huvi on niisiis kas mitte kaotada esimest menetlust (mille puhul võib kolmanda isiku kaasamine olla kasulik) või see, et (juhul kui jäädakse esimeses menetluses kaotajaks) järgnevas menetluses kolmanda isiku vastu saavutada enda nõuete rahuldamine.

Samal ajal võtab kolmanda isiku kaasamist taotlev pool teadet esitades teate saanud kolmandalt isikult võimaluse esitada järgnevas menetluses tema vastu teatavaid kahjuhüvitisnõudeid menetlusnormi rikkumisele tuginedes. Kolmas isik, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate ja kellele on seega antud võimalus mõjutada kohtuasja tulemust, võib põhjendada kahjuhüvitisnõudeid üksnes enne menetlusse astumist toimunud menetlusnormi rikkumisega või tugineda olulistele küsimustele, mida tal ei olnud võimalik või mida ta ei oleks saanud ära hoida isegi menetlusse astudes. Menetlusse astuja võib esitada väiteid ja teha menetlustoiminguid, tingimusel et need ei ole vastuolus põhipoole omadega. Põhipoole ja menetlusse astuja vahelise järgneva kohtumenetluse korral laieneb esimeses menetluses tehtud lõpliku otsuse mõju menetlusse astujale või nendele, kes vastavale taotlusele vaatamata menetlusse ei astunud, kuivõrd need isikud ei või järgneva kohtuasja pooltena esitada väiteid, mis on vastuolus esimeses menetluses tehtud otsuse põhielementidega.

3) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole siduvat mõju põhikohtuasjas antavale õiguslikule hinnangule.

4) Esimese menetluse tulemus ei ole siduv, kui menetlusse astujal ei olnud võimalik esitada väiteid kas siis menetluse seisu tõttu menetlusse astumise ajal või põhipoole avalduste ja toimingute tõttu (näiteks kuna nimetatud pool ei kinnitanud teatud faktilisi asjaolusid või väiteid).

5) Nagu juba märgitud, kohaldatakse kolmanda isiku kaasamise teate mõju sellest olenemata, kas kolmas isik ühineb (põhi)kohtuasjaga menetlusse astujana või mitte.

6) Kolmanda isiku kaasamise teatel ei ole mõju kolmanda isiku ja kolmanda isiku kaasamise teate väljastanud poole vastaspoole vahelisele suhtele, välja arvatud juhul, kui kolmas isik astub menetlusse vastaspoole toetuseks.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Sellega seoses viidatakse teabele, mille Austria on esitanud Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis jaotistes „Hagi esitamine kohtule“, „Kohtuotsuste täitmine“, „Täitemenetlus“ järgmisel internetiaadressil.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Austrias ringkonnakohus (Bezirksgericht), kus on käimas täitemenetlus. Juhul kui esitatakse taotlus otsuse tegemiseks tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta (artikli 36 lõige 2) või tunnustamisest keeldumise kohta (artikkel 45), on pädevaks kohtuks ringkonnakohus piirkonnas, kus kohtuotsusega seotud pool on registreeritud või asutatud.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Austrias liidumaa kohus (Landesgericht) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Austrias ülemkohus (Oberste Gerichtshof) selle ringkonnakohtu (Bezirksgericht) kaudu, kus täitemenetlus on käimas.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Saksa keel on ainuke keel, mida aktsepteeritakse.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Austrias: kohtualluvust käsitleva seaduse (Jurisdiktionsnorm) § 99.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Austrias: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 21.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 6. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Saksamaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste, kokkulepete ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 20. oktoobril 1967 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi kohta tsiviilasjades ja dokumentide puhul;
• 16. juunil 1959 Viinis allakirjutatud Belgia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, vahekohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 14. juulil 1961 Viinis allakirjutatud Ühendkuningriigi ja Austria vaheline konventsioon (koos 6. märtsil 1970 Londonis allakirjutatud muutmisprotokolliga), millega nähakse ette tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste vastastikune tunnustamine ja täitmine;
• 6. veebruaril 1963 Haagis allakirjutatud Madalmaade ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 15. juulil 1966 Viinis allakirjutatud Prantsusmaa ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
• 29. juulil 1971 Luxembourgis allakirjutatud Luksemburgi ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
• 16. novembril 1971 Roomas allakirjutatud Itaalia ja Austria vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja ametlike dokumentide tunnustamise ja täitmise kohta;
• 16. septembril 1982 Stockholmis allakirjutatud Austria ja Rootsi vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
• 17. veebruaril 1984 Viinis allakirjutatud Austria ja Hispaania vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjadega seotud kohtuotsuste, kohtuväliste lahendite ja täitmisele pööratavate ametlike dokumentide vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 17. novembril 1986 Viinis allakirjutatud Soome ja Austria vaheline konventsioon tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
• 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusalase koostöö kohta,
• 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta;
• 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kättetoimetamise kohta ning lisatud protokoll.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1. Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Poolas reguleeritakse kolmanda isiku kaasamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 84 ja 85. Poola keeles tähistatakse seda mõistet sõnaga „przypozwanie“. See tähendab, et poolel on võimalik kutsuda tulevast vastaspoolt menetlusega ühinema, kuna otsus, mis on poole jaoks ebasoodne, võib kaasa tuua kolmanda isiku nõude (mis tuleneb näiteks garantiilepingust) esitamise poole vastu. Sel eesmärgil esitab pool avalduse, mis toimetatakse kätte kolmandale isikule, kes võib seejärel teatada, et ühineb kohtuasjaga menetlusse astujana.

2. Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise teade ei tee isikust, kellele taotlus esitatakse, automaatselt poolelioleva menetluse poolt. Kolmas isik osaleb menetluses menetlusse astujana (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 76–78). Poolte kokkuleppel võib menetlusse astuv pool astuda selle poole asemele, kellega ta on ühinenud. Kohtuotsusel on otsene mõju (kuid kolmanda isiku kaasamise korral ainult juhul, kui see on kooskõlas vaidlustatud suhte iseloomu või asjaomase õigusnormiga).

3. Kas põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul on siduv mõju?

Kui kolmas isik vastavale taotlusele vaatamata menetlusega ei ühine, kaotab ta võimaluse väita mis tahes järgnevas menetluses, et esimeses menetluses on eksitud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82 koostoimes artikliga 85).

4. Kas tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid, on siduv mõju?

Kolmanda isiku kaasamise teate esitamine ja osalema kutsumine on ka kolmanda isiku huvides, kuna see võib aidata saavutada positiivset tulemust, mis võib muuta järgneva menetluse üleliigseks.

5. Kas kolmanda isiku kaasamine jõustub sõltumata sellest, kas kolmas isik astus põhimenetlusse või mitte?

Kui kolmas isik vastavale taotlusele vaatamata menetlusega ei ühine, kaotab ta võimaluse väita mis tahes järgnevas menetluses, et esimeses menetluses on eksitud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 82 koostoimes artikliga 85).

6. Kas kolmanda isiku kaasamine mõjutab kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahelist suhet?

Kui isik, kellelt seda taotleti, menetlusega ühineb, saab temast menetlusse astuv pool ja ta võib poolte kokkuleppel astuda selle poole asemele, kellega ta on ühinenud.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Artikkel 74 – täitmist käsitlevate siseriiklike normide ja menetluste kirjelduse leiab teabelehelt Procedury służące wykonaniu orzeczenia (kohtuotsuse täitmise menetlus).

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Võlgniku alalise elu- või asukoha või registreeritud asukoha järgne piirkonnakohus [sąd okręgowy] või sellise kohtu puudumisel piirkonnakohus, kelle tööpiirkonnas täitmist taotletakse või täitmine toimub.

Tunnustamisest keeldumise taotluse korral

Piirkonnakohus [sąd okręgowy], kelle territoriaalsesse pädevusse otsustatud kohtuasi kuulub või kelle tööpiirkonnas asub pädev kohalik kohus [sąd rejonowy], või selle puudumisel Varssavi piirkonnakohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Apellatsioonikohus [sąd apelacyjny] piirkonnakohtu [sąd okręgowy] kaudu.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Ülemkohus [Sąd Najwyższy] apellatsioonikohtu [sąd apelacyjny] kaudu.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 1103⁷ lõige 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 1110, kuivõrd nende alusel määratakse Poola kohtute pädevus eranditult ühe järgmise hagejat puudutava asjaolu alusel: Poola kodakondsus, alaline elu- või asukoht, harilik viibimiskoht või registrijärgne asukoht Poolas.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 84 ja 85.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 6. märtsil 1959 Budapestis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades; praegu jõus Poola ja Sloveenia ning Poola ja Horvaatia vahel;
• 4. detsembril 1961 Varssavis allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 11. detsembril 1963 Viinis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon tsiviilasjades vastastikuste suhete ja dokumentide kohta;
• 24. oktoobril 1979 Ateenas allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 21. detsembril 1987 Varssavis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades, mis on jätkuvalt jõus Poola ja Tšehhi Vabariigi ning Poola ja Slovakkia vahel;
• 28. aprillil 1989 Varssavis allakirjutatud Poola Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviilasjades ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades;
• 26. jaanuaril 1993 Varssavis allakirjutatud Poola Vabariigi ja Leedu Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
• 23. veebruaril 1994 Riias allakirjutatud Läti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
• 14. novembril 1996 Nikosias allakirjutatud Küprose Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline konventsioon õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 27. novembril 1998 Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi osutamise ja õigussuhete kohta tsiviil-, töö- ja kriminaalasjades;
• 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata.

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Täitemenetlus on menetlus, mille võlausaldaja või täitmist taotlev isik algatab võlgniku või kostja suhtes ning milles võlausaldaja palub kohtul pöörata täitmisele kohustuse, mille täitmist tal on õigus nõuda. Täitemenetlused põhinevad eeldusel, et asjaomane õigus on varem täitedokumendiga kehtestatud või seda on tunnustatud. Selliste menetluste eesmärk on tagada kohustuse sundtäitmine riigi ametiasutuse kaudu. Täitedokumendis esitatakse õiguslikud asjaolud, millele täitmist taotleva poole taotlus tugineb, ning see tagab piisava kindluse sunnimeetmete võtmiseks kostja suhtes. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Código de Protsess Civil) on täitedokumentideks liigitatud:

a) süüdimõistvad kohtuotsused: süüdimõistvad kohtuotsused on täitedokumendid alles pärast kohtuotsuse jõustumist, välja arvatud juhul, kui süüdimõistva kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus on üksnes devolutiivse toimega. Vahekohtu (tribunal arbitral) otsused on täitmisele pööratavad samadel tingimustel nagu üldkohtute otsused (14. detsembri 2011. aasta seaduse 63/2011 artikkel 47);

b) notari või muu volitatud asutuse või spetsialisti koostatud või tõestatud dokumendid, milles kehtestatakse kohustus või tunnustatakse seda: need hõlmavad ametlikke dokumente (dokumendid, mille avaliku sektori asutused on koostanud kooskõlas juriidiliste formaalsustega oma volituste piires või oma tegevusvaldkonnas, mille on neile määranud notar või muu riigi akrediteeritud ametiisik) ning tõestatud dokumente (eraisikute koostatud dokumendid, mille nad on lasknud tõestada notaril või muul samaväärsete volitustega asutusel või spetsialistil);

c) krediitarved, isegi kui need pole tagatud, tingimusel, et suhete aluseks olevad asjaolud on esitatud dokumendis või täitedokumendis: näiteks kiri, lihtveksel või tšekk;

d) dokumendid, mis on muudetud täitmisele pööratavaks erisättega: näiteks kohtumäärus, millele on lisatud täitekorraldus (17. veebruari 2003. aasta dekreet-seaduse nr 32/2003 artiklid 6–8 ning 1. septembri 1998. aasta dekreet-seaduse nr 269/98 artiklid 7–21).

Et kohustus oleks võimalik täitmisele pöörata, peab see olema kindel (st kindlaks määratud – an debeatur), sissenõutav (tähtpäev on möödunud või kohustus muutub automaatselt sissenõutavaks, kui võlgnik nõude kätte saab) ning neto (st kindlasummaline – quantum debeatur).

Olenevalt täitmisele pööramise eesmärgist (konkreetse summa tasumine, konkreetse eseme tarne, konkreetse toimingu sooritamine või sooritamata jätmine) kehtivad eri menetlusvormid. Kui õiguses on sätestatud täitmisele pööramise erimenetlus (nt ülalpidamiskohustuse täitmisele pööramise menetlus), kohaldatakse seda vormi. Juhtudel, kui menetluse erivormi ei kohaldata, kasutatakse üldvormi. Täitmisele pööramise üldmenetlus võib olla liht- või tavamenetlus, olenevalt täitmisele pööramise eesmärgist ja täitekorralduse liigist.

Pädevad täitevasutused on kohtutäiturid ja kohtud (kohus ja kohtu kantselei). Kohtutäitur viib ellu kõik täitetegevused, mida pole määratud kohtu kantseleile või mis ei kuulu kohtuniku pädevusse, näiteks tegeleb ta kohtukutsete, teadete, väljaannete, andmebaasi otsingute, arestimise ja selle registreerimise, kokkulepete ja maksetega. Kohtunik viib ellu kõik menetlustoimingud, mille suhtes kehtib kohtuniku eesõiguse põhimõte või mis puudutavad vastuolu poolte või kolmandate isikute põhiõigustega. Kohtu kantselei tegeleb haldusaspektidega ja tagab täitemenetluste nõuetekohase elluviimise.

Võlgniku kaitsest tulenevate täitmise piirangute kohta tuleks märkida, et konkreetse summa tasumisega seotud täitetoiming on tavaliselt arestimine. See hõlmab selle poole vara õiguslikku arestimist, kelle suhtes täitmist taotletakse, et müüa nimetatud vara ja kasutada müügitulu täitmisele pööratava kohustuse täitmiseks. Põhimõtteliselt võib täitmisele pööramine hõlmata kõiki võlgnikule kuuluvaid arestitavaid varasid, millega tasumata võla eest materiaalõiguse kohaselt vastutatakse. Õigusnormides on aga teatavad arestitavad varad või õigused võlgniku varade hulgast täielikult või osaliselt välja arvatud absoluutse või suhtelise puutumatusega arestimise tõttu või täieliku või osalise puutumatusega arestimise tõttu. Samuti peab arestimine piirduma varadega, mida on vaja sissenõutava võla tasumiseks ja sissenõudmisega seotud prognoositavate kulude katmiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud täitmise piirangud tähtaja möödumise ja aegumise tõttu. Need piiranguid on aluseks täitmisele pööramise vaidlustamisele menetlusetapiga, mida nimetatakse „arestimise vaidlustamiseks“, aga üksnes juhul, kui tähtaja möödumine või aegumine järgneb tuvastushagi arutamise lõpetamisele.

Üldreeglina kohaldatakse aegumist kõigi võõrandatavate õiguste või selliste õiguste suhtes, mida pole õigusaktidega aegumisest vabastatud, juhul kui neid ei kasutata õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul.

Kohtud ei tohi tugineda aegumisele ex officio. Seepärast peab aegumisele tuginema isik, kes sellest kasu saab, tema esindaja või prokuratuur (Ministério Público).

Kui aegumistähtaeg on möödunud, võib kasusaaja (st võlgnik) keelduda kohustuse täitmisest või vaidlustada ajaliselt piiratud õiguse kasutamise.

Üldine aegumistähtaeg on 20 aastat, aga sätestatud on ka lühemad tähtajad. Aegumistähtaeg on võimalik katkestada või peatada. Erinevus on selles, et peatamine toimub seaduse alusel ja olenemata võlausaldaja soovist, samas kui katkestamine sõltub meetmetest, mida võlausaldaja sel eesmärgil võtab.

Aegumistähtaja katkestuse kestuse kohta kehtib järgmine: kui tähtaeg katkestatakse kohtukutse, teate või samaväärse akti või vahekohtuklausli alusel, algab uus aegumistähtaeg alles siis, kui jõustub otsus, millega menetlus lõpetatakse.

Kui aegumistähtaeg on möödunud, võib kasusaaja keelduda kohustuse täitmisest või vaidlustada ajaliselt piiratud õiguse kasutamise. Kui aga võlgnik sooritab seoses ajaliselt piiratud kohustusega toimingu oma tahtel, ei saa ta hiljem hüvitist nõuda, isegi kui ta polnud aegumistähtajast teadlik.

Aegumisele tugineda saavad üksnes võlausaldajad ja kolmandad isikud, kellel on aegunuks tunnistamise vastu õigustatud huvi, isegi kui võlgnik on sellest loobunud. Kui aegumisele tuginemisest on loobutud, võivad võlausaldajad sellele tugineda üksnes juhul, kui täidetud on vara tagasivõitmise hagi (actio pauliana) käsitlevad tsiviilõiguse tingimused. Kui süüdistuse esitamise korral ei tugine võlgnik aegumisele ja ta mõistetakse süüdi, ei mõjuta lõplik otsus tunnustatud õigust, mis on tema võlausaldajatel.

Seoses tähtaja möödumisega tuleb märkida, et kui õigust tuleb õigusnormide või poolte tahte alusel kasutada teataval ajavahemikul, kohaldatakse tähtaja möödumist käsitlevaid norme, välja arvatud juhul, kui õigusnormides on sõnaselgelt viidatud aegumisele. Tähtaja möödumine on võimalik ära hoida üksnes juhul, kui õigusaktidest või lepingust tuleneva tähtaja jooksul sooritatakse toiming, millele on õigusaktides või lepingus antud ärahoidev mõju.

Tähtaja möödumise hoiab ära tuvastus- või täitemenetluse algatamine, ilma et võlgnikule oleks vaja sellest ette teatada. Tähtaja kulgemine võidakse peatada või katkestada üksnes juhtudel, kui see on õigusnormides ette nähtud; kui õigusnormides pole sätestatud muud konkreetset kuupäeva, algab tähtaeg hetkel, mil õigust on võimalik õiguspäraselt kasutama hakata. Kohus hindab tähtaja möödumist ex officio ja võib võõrandamatute õiguste puhul sellele tugineda menetluse igas etapis. Kui täitemenetlus algatatakse võõrandatavate õiguste põhjal, peab tähtaja möödumisele tuginema isik, kes sellest kasu saab (põhimõtteliselt võlgnik / pool, kelle suhtes täitmist taotletakse).

Täiendava ja üksikasjalikuma teabe saamiseks vt palun jaotis „Otsuse jõustamise menetlused – Portugal“.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Artikli 36 lõikes 2, artikli 45 lõikes 4 ja artikli 47 lõikes 1 osutatud taotluste lahendamiseks on pädevad järgmised kohtud:

- pädeva piirkondliku kohtu tsiviilasjade keskkohtumaja (Juízo Central Cível), kui see on olemas, või

- kohalik tsiviilkohtumaja (Juízo Local Cível) või, kui seda pole, siis pädeva piirkondliku kohtu üldkohtu pädevusega kohtumaja (Juízo Local de Competência Genérica).

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Apellatsioonkaebus kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse peale tuleb artikli 49 artikli 2 kohaselt esitada apellatsioonikohtule (Tribunal da Relação).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Järgnevad kaebused tuleb esitada Portugali kõrgeimale kohtule (Supremo Tribunal de Justiça).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata. Aktsepteeritakse ainult portugali keelt.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad on:

- tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 63 lõige 1, milles on sätestatud kohtute ekstraterritoriaalne pädevus, eeskätt juhul, kui filiaali, agentuuri, kontori, delegatsiooni või esinduse (kui see asub Portugalis) asukoha kohtule esitatakse hagi ettevõtte peakontori vastu (kui see asub välismaal), ja

- töömenetluse seadustiku (Código de Processo do Trabalho) artikkel 10, milles on sätestatud kohtute ekstraterritoriaalne pädevus, eeskätt hageja elukoha kohus töölepingust tulenevas vaidluses töötaja poolt tööandja vastu esitatud hagi puhul.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

23. novembril 1927 Lissabonis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Vabariigi ja Portugali vaheline konventsioon kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Kohtuotsuste täitmine tsiviil- ja kaubandusasjades

Vahetu täitmise vormid on sellised, mis on seotud täitekorralduse kohase kohustuse esemega, st vallas- või kinnisvara arestimisega ning meetmete (mitte)võtmise kohustuse täitmisele pööramisega. Meetmete võtmise kohustuse puhul eristatakse õigusnormides kohustust, mida võib täita ka muu isik/üksus peale võlgniku, ning intuitu personae kohustust.

Kaudne täitmine tähendab täitekorralduse esemeks oleva rahasumma saamist võlgniku varade sundmüügi kaudu (rahasummade arestimine või varade müügile järgnev arestimine).

Täitmisele pööratavad kohustused on rahalised kohustused, vara üleandmine või selle kasutusõiguse üleandmine, hoone lammutamine / istanduse mahajätmine / tööde peatamine jne.

Asutused, mille pädevusse kuulub täitmisele pööramine

Kohtuotsuseid ja muid täitedokumente täidab kohtutäitur, kes töötab selle apellatsioonikohtu juures, mille tööpiirkonnas asub kinnisvara (kinnisvara arestimise korral) või kus on (vallasvara arestimise korral) võlgniku alaline elu- või asukoht või kus vara asub.

Arestimise viib võlausaldaja taotluse alusel ellu kohtutäitur, kelle büroo asub sellise apellatsioonikohtu tööpiirkonnas, kus asub võlgniku / sellise kolmanda isiku, kelle suhtes arestimist kohaldatakse, alaline elu- või asukoht või pangakontode arestimise korral asjaomase krediidiasutuse registrijärgne asukoht.

Täitmise üle otsustav kohus on esimese astme kohus, mille tööpiirkonnas on võlgniku alaline elu- või asukoht. Täitmise üle otsustav kohus menetleb täidetavaks tunnistamise taotlusi, täitmise vaidlustamise taotlusi jne.

Täitekorralduse või täidetava kohtuotsuse tegemise tingimused

Täitmine võib toimuda üksnes vastavalt kohtuotsusele (lõplik kohtuotsus, esialgselt täitmisele pööratavad otsused) või muule kirjalikule aktile (ametlik notariaalakt, võlaväärtpaber, vahekohtuotsus jne).

Pärast võlausaldaja esitatud täidetavaks tunnistamise taotluse kättesaamist registreerib kohtutäitur selle ja võib teha otsuse täidetavaks tunnistamise kohta ilma pooli kohale kutsumata. Otsus toimetatakse võlausaldajale kätte. Tagasilükkamise korral võib võlausaldaja esitada täitmise üle otsustavale kohtule kaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Seejärel taotleb kohtutäitur kohtult täidetavaks tunnistamist, esitades kohtule võlausaldaja taotluse, täitedokumendi, otsuse ja tasude maksmise tõendi. Otsus taotluse kohta tehakse kinnisel istungil ilma pooli kohale kutsumata. Kohus võib taotluse tagasi lükata, kui: see kuulub teise organi pädevusse; kohtuotsus pole täitedokument; dokument ei vasta kõigile vorminõuetele; nõue pole kindel, kindlasummaline ja tasumisele kuuluv; võlgnik on täitemeetmete suhtes puutumatu; dokument sisaldab sätteid, mille täitmist ei ole võimalik tagada jne. Kohtuotsust taotluse rahuldamise kohta ei ole võimalik edasi kaevata, aga see võidakse läbi vaadata, kui täitmine vaidlustatakse. Võlausaldaja võib taotluse tagasilükkamise otsuse edasi kaevata 15 päeva jooksul pärast selle kättetoimetamist.

Riiklik kohtutäiturite ühendus (Uniunea Națională a Executorilor Judecătorești) määrab justiitsministri heakskiidul kindlaks osutatavate teenuste miinimumtasud ja ajakohastab neid.

Võlgniku kohtusse kutsumise korral saab algatada mistahes menetluse.

Täitemeetmete ese ja laad

Täitemeetmeid võidakse võtta võlgniku sissetuleku, pangakontodel olevate summade, vallas- ja kinnisvara jms suhtes.

Pärast vallasvara kindlakstegemist see arestitakse. Kui võlgnetavat summat ei tasuta, müüb kohtutäitur arestitud vara avalikul enampakkumisel, otsemüügi teel jne.

Arestida võidakse mistahes rahasummad, mille võlgneb võlgnikule kolmas isik. Kogu arestitav raha ja vara külmutatakse alates kuupäevast, mil arestimäärus edastatakse kolmandale isikule, kelle suhtes arestimist kohaldatakse. Alates külmutamisest kuni kohustuste täieliku tasumiseni ei tee see kolmas isik ühtegi muud makset. Vastasel juhul võidakse pöörduda asjaga täitmise üle otsustava kohtu poole, et arestimist kinnitada. Lõpliku kinnitava otsuse tulemusena nõue loovutatakse ja otsus moodustab asjaomase kolmanda isiku suhtes täitekorralduse. Pärast aresti kinnitamist on asjaomasel kolmandal isikul kohustus deponeerida või tasuda asjaomane summa. Kui seda ei tehta, võetakse täitemeetmeid.

Kui võlgnik täitemeetmete võtmise korral kinnisvara suhtes ei maksa oma võlga, algatab kohtutäitur pärast täidetavaks tunnistamise teate kättetoimetamist ja kinnistusraamatusse kandmist müügiprotsessi.

Täitmine lõpeb kuus kuud pärast mis tahes täitetoimingu täitmise kuupäeva, kui sissenõudja ei ole selle aja jooksul muid sissenõudmismeetmeid võtnud. Aegumistähtaeg on kolm aastat.

Sellise meetme võtmise otsuse edasikaebamise võimalus

Täitmise võib vaidlustada. Kui täitmine toimub kohtuotsuse alusel, ei saa võlgnik seda vaidlustada faktilistel/õiguslikel alustel, millele ta oleks saanud tugineda esimese astme või apellatsioonikohtu menetluses.

Pädev kohus on täitmiskohus.

Täitmise võib vaidlustada 15 päeva jooksul alates kuupäevast, mil vaidlustajat teavitati täitedokumendist; puudutatud isikut teavitati arestimisest; võlgnik sai kohtukutse või sai teada esimesest täitedokumendist.

Kui kohus täitmisele esitatud vastuväite rahuldab, tühistab ta asjaomase täitekorralduse ning annab korralduse täitmisele pööramine või täitedokumendi täitmine lõpetada. Rahuldamata jätmise korral võidakse vaidlustajalt nõuda täitmise edasilükkamisest tuleneva kahju hüvitamist.

Kuni täitmise vaidlustamise või muu täitmist puudutava taotluse tulemuste selgumiseni võib pädev kohus täitmise peatada asjaomase poole taotlusel ja ainult siis, kui selleks on põhjendatud alust. Peatamist võib taotleda samal ajal täitmise vaidlustamisega või eraldi taotlusega.

Vastuväite kohta tehtud otsust saab vaidlustada ainult apellatsioonkaebusega.

Täitmise piirangud, eelkõige seoses võlgniku kaitse või tähtaegadega

Teatav vara on arestimisest vabastatud. Vabastatud vallasvara on: esmatarbekaubad isiklikuks tarbeks / majapidamisesemed, religioossed esemed; esemed, mida vajavad puuetega inimesed või mis on mõeldud haigete inimeste eest hoolitsemiseks; kolme kuu toiduvaru; kolme kuu kütusevaru talveks; isiklikud kirjad, fotod, maalid jne.

Võlgniku palga/pensioni puhul on ette nähtud, et arestitakse kuni pool sellisest kuu netosissetulekust ülalpidamiskohustuste puhul ja kuni üks kolmandik muude kohustuste puhul.

Kui selline sissetulek on väiksem kui riigi netomiinimumpalk, võib arestida üksnes summa, mille võrra sissetulek ületab poolt miinimumpalgast.

Täitmisest vabastatud sissetulek: riigi toetused ja lapsetoetused, toetused haige lapse hooldamiseks, rasedus- ja sünnitushüvitised, toitjakaotuspension, riigi õppetoetused, päevarahad jne.

Asjakohased lingid

http://www.executori.ro/

http://www.just.ro/

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

Kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise taotlused, kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumise tuvastamise taotlused ning täidetavaks tunnistamisest keeldumise taotlused kuuluvad esimese astme või apellatsioonikohtute^[1] pädevusse (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I4 artikkel 1 ning muudetud ja uuesti avaldatud tsiviilkohtumenetluse seadustikku käsitleva seaduse nr 134/2010 artikli 95 lõige 1).

______

^[1] Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I4 artiklile 2 võib määruse (EL) nr 1215/2012 artikli 54 kohased taotlused, milles viidatakse sellise meetme või korralduse kohandamisele, mis on kehtestatud kohtuotsusega, kinnitatud või sõlmitud kohtuliku kokkuleppega või muus ELi liikmesriigis ametlikult koostatud või registreeritud ametlike dokumentidega, esitada eraldi juhtudel, kui taotluse ese on tunnustamisest keeldumine, otsus kohtuotsuse tunnustamisest keeldumise aluste puudumise kohta või kohtuotsuse täitmisest keeldumine. Eraldi esitatud taotlused meetme või korralduse kohandamiseks kuuluvad esimese astme või apellatsioonikohtute pädevusse.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

Rumeenias apellatsioonikohus (Curtea de apel).

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

Rumeenias kassatsioonikohus (Înalta Curte de Casație și Justiție).

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

Rumeenias: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 134/2010) VII köite „Rahvusvaheline tsiviilkohtumenetlus“ I jaotise „Rumeenia kohtute rahvusvaheline pädevus“ artiklid 1066–1082.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 3. detsembril 1958 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ning kriminaalasjades;
• 11. juulil 1994 Bukarestis allakirjutatud Tšehhi Vabariigi ja Rumeenia vaheline leping õigusabi kohta tsiviilasjades;
• 19. oktoobril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 11. novembril 1972 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 5. novembril 1974 Pariis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kaubandusasjades;
• 15. mail 1999 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Poola Vabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviilasjades;
• 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta (mida kohaldatakse vastavalt Sloveenia ja Horvaatiaga tehtud õigusjärgluse deklaratsioonile);
• 25. oktoobril 1958 Prahas allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Tšehhi Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (mida kohaldatakse vastavalt Slovakkiaga tehtud õigusjärgluse deklaratsioonile);
• 17. novembril 1997 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia ja Hispaania Kuningriigi vaheline konventsioon kohtualluvuse ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste tunnustamise ja täitmise kohta;
• 7. oktoobril 1958 Bukarestis allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 17. novembril 1965 Viinis allakirjutatud Rumeenia Sotsialistliku Vabariigi ja Austria Vabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja perekonnaasjades ning dokumentide kehtivuse ja kätteandmise kohta ning lisatud protokoll.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

1) Kuidas võib kolmanda isiku kaasamist üldjoontes kirjeldada?

Kolmanda isiku kaasamise teade (litis denuntiatio) on kolmanda isiku ametlik teavitamine pooleliolevast kohtuasjast. See on võimalik ühendada kõnealusele isikule esitatava menetlusse astumise kutsega. Teate eesmärk on tagada hagejale või kostjale tsiviilõigusega tunnustatud õigused ja mõju. Teavitav pool (kohtuasja pool) edastab teate kohtule, kes seejärel toimetab selle kätte kolmandale isikule, kellel on vabadus otsustada, kas ühineda menetlusega või mitte. Sloveenia õiguse kohaselt ei tee kohus otsust selle kohta, kas poole taotlus kolmanda isiku ametlikuks teavitamiseks on põhjendatud. Isegi kui kolmas isik astub menetlusse, ei ole ta menetluse pool ja tema suhte üle põhimenetluse kummagi poolega ei ole võimalik selles menetluses otsustada. Kolmandal isikul on võimalik toetada põhimenetluse mis tahes poolt. Kui tingimused on täidetud, võib isik ühineda menetlusega menetlusse astujana. Seda tehes on tal võimalik kaasa aidata kohtuasja võitmisele ja sel viisil vältida järgnevat (tagasinõude) kohtuasja enda vastu või parandada oma positsiooni nimetatud järgnevas kohtuasjas. Kolmas isik ei või esitada taotlust algatatud kohtuasja lõpetamiseks, tähtaegade pikendamiseks ega istungi edasilükkamiseks.

2) Milline on kohtuotsuste peamine mõju isikutele, kes on saanud kolmanda isiku kaasamise teate?

Kolmanda isiku kaasamise teade kaitseb teavitavat poolt teatavate kahjunõuete eest, mida kolmas isik võiks vastasel juhul tema vastu esitada. (Kolmas) isik, kellele anti kolmanda isiku kaasamise teate kaudu võimalus mõjutada kohtuasja tulemust, ei või enam põhimõtteliselt esitada kahjunõudeid, milles tuginetakse teavitava poole puudulikule kohtuvaidlusele. Kui seejärel tekib regressimenetlus teavitava poole ja isiku vahel, keda teavitati põhimenetlusest, ei ole sellel isikul võimalik esitada teavitavale poolele väiteid või fakte, mis on vastuolus põhimenetluses tehtud otsuse sisuliste (faktiliste) elementidega.

3) Põhimenetluses antud õiguslikul hinnangul ei ole siiski siduvat mõju.

4) Siduvat mõju ei ole ka tuvastatud asjaoludel, mida kolmas isik ei saanud vaidlustada põhimenetluse käigus, nt põhjusel, et pooled ei vaidlustanud neid.

5) Kolmanda isiku kaasamise teatel on mõju sõltumata sellest, kas kolmas isik ühines põhimenetlusega või mitte.

6) Kolmanda isiku kaasamise teade ei mõjuta suhet kolmanda isiku ja teavitava poole vastaspoole vahel, välja arvatud juhul, kui kolmas isik otsustas menetluses toetada vastaspoolt.

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

– Sloveenias ringkonnakohus.

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

– Sloveenias ringkonnakohus.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

– Sloveenias Sloveenia Vabariigi ülemkohus.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

– Sloveenias: allpool loetletud kohtutes aktsepteeritakse lisaks sloveenia keelele ka ühte rahvusvähemuste keeltest:

• Koperi ringkonnakohus: itaalia keel;
• Koperi kohalik kohus: itaalia keel;
• Pirani kohalik kohus: itaalia keel;
• Lendava kohalik kohus: ungari keel.

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

– Sloveenias: rahvusvahelist eraõigust ja sellega seotud menetlusõigust käsitleva seaduse (Zakon o mednarodnem zasebnem pravu in postopku) artikkel 58.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

– Sloveenias: tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o pravdnem postopku) artikkel 204, mis käsitleb kolmanda isiku kaasamise teadet.

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 16. detsembril 1954 Viinis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Austria Vabariigi vaheline leping vastastikuse õigusalase koostöö kohta;
• 3. detsembril 1960 Roomas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline konventsioon vastastikuse õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja haldusasjades;
• 18. juunil 1959 Ateenas allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Kreeka Kuningriigi vaheline konventsioon kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise kohta;
• 6. veebruaril 1960 Varssavis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline konventsioon õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 20. jaanuaril 1964 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 19. septembril 1984 Nikosias allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 23. märtsil 1956 Sofias allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi vaheline kokkulepe vastastikuse õigusabi kohta;
• 18. oktoobril 1960 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi ja Rumeenia Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi kohta ja selle protokoll;
• 7. märtsil 1968 Belgradis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping vastastikuse õigusabi kohta;
• 7. veebruaril 1994 Zagrebis allakirjutatud Sloveenia Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 18. mail 1971 Pariisis allakirjutatud Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline konventsioon tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta.

Artikli 65 lõige 3 – Teave selle kohta, kuidas teha siseriikliku õiguse kohaselt kindlaks määruse artikli 65 lõikes 2 nimetatud kohtuotsuste mõju

Ei kohaldata

Artikkel 74 – Täitmist käsitlevate siseriiklike eeskirjade ja menetluste kirjeldus

Vt Kohtuotsuste täitmise menetlused

Artikli 75 punkt a – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada taotlus artikli 36 lõike 2, artikli 45 lõike 4 ja artikli 47 lõike 1 kohaselt

-Slovakkias: ringkonnakohus (Okresný súd)

Artikli 75 punkt b – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada kohtuotsuse täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebus artikli 49 lõike 2 kohaselt

-Slovakkias: piirkonnakohus selle ringkonnakohtu kaudu, kelle otsust edasi kaevatakse.

Artikli 75 punkt c – Nende kohtute nimed ja kontaktandmed, kellele tuleb esitada edasikaebused artikli 50 kohaselt

-Slovakkias: edasikaebus (dovolanie) Slovakkia Vabariigi ülemkohtusse (Najvyšší súd Slovenskej republiky). Edasikaebused tuleb esitada selle ringkonnakohtu (Okresný súd) kaudu, kelle otsust edasi kaevatakse.

Artikli 75 punkt d – Keeled, mida aktsepteeritakse kohtuotsuseid käsitlevate tunnistuste, ametlike dokumentide ja kohtulike kokkulepete tõlkimiseks

-Slovakkias: tšehhi keel

Artikli 76 lõike 1 punkt a – Määruse artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 osutatud kohtualluvuse eeskirjad

-Slovakkias: rahvusvahelise eraõiguse ja sellega seotud menetlusõiguse seaduse nr 97/1963 artiklid 37–37e.

Artikli 76 lõike 1 punkt b – Määruse artiklis 65 osutatud sätted kolmanda isiku kaasamise kohta

Ei kohaldata

Artikli 76 lõike 1 punkt c – Määruse artiklis 69 osutatud konventsioonid

• 25. novembril 1976 Sofias allakirjutatud Bulgaaria Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vaheline kokkulepe õigusabi ja suhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 23. aprillil 1982 Nikosias allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Küprose Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 29. oktoobril 1992 Prahas allakirjutatud Tšehhi Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline leping kohtuasutuste poolt antava õigusabi ja teatavate õigussuhete korraldamise kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 10. mail 1984 Pariisis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil-, perekonna- ja kaubandusasjades;
• 22. oktoobril 1980 Ateenas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades;
• 20. jaanuaril 1964 Belgradis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vaheline leping õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 28. märtsil 1989 Bratislavas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Ungari Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 21. detsembril 1987 Varssavis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Poola Rahvavabariigi vaheline leping õigusabi ja õigussuhete korraldamise kohta tsiviil-, perekonna-, töö- ja kriminaalasjades;
• 25. oktoobril 1958 Prahas allakirjutatud Rumeenia Rahvavabariigi ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades;
• 4. mail 1987 Madridis allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Hispaania Kuningriigi vaheline leping õigusabi ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilasjades;
• 6. detsembril 1985 Prahas allakirjutatud Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi ja Itaalia Vabariigi vaheline leping õigusabi kohta tsiviil- ja kriminaalasjades.