- Artikkel 17 - Avalikustatav teave
- Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5
- Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma
- Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1
- Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13
Artikkel 17 - Avalikustatav teave
Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitlev seadus nr 217/2003 (uuesti avaldatud)
Ajutine lähenemiskeeld
Ajutisi lähenemiskeelde määravad politseiametnikud, kes usuvad, et koduvägivallast tuleneb vahetu oht isiku elule, füüsilisele puutumatusele või vabadusele. Selleks et kontrollida suunamisi, teha kindlaks tõde ja leida lahendus, on politseiametnikel õigus koguda tõendeid.
Keelus on märgitud järgmine: väljaandmise kuupäev, kellaaeg ja koht; ajutise lähenemiskeelu välja andnud politseiametniku perekonnanimi, eesnimi, ametinimetus ja politseiüksus, kuhu ta kuulub; kuriteo toimepanija ja ohvri selget tuvastamist võimaldavad andmed; ajutise lähenemiskeelu faktiliste asjaolude kirjeldus ja viide tõenditele; õiguslik alus; kaitsemeetmete jõustumise ja lõpetamise kuupäev ja kellaaeg; lähenemiskeelu vaidlustamise õigus, selle õiguse kasutamise tähtaeg ning kohus, millele võib kaebuse esitada.
Lähenemiskeelule kirjutab alla selle välja andnud politseiametnik.
Ajutise lähenemiskeeluga kehtestatakse kindlaks tehtud vahetu ohu vähendamiseks kaitsemeetmed: ohustava isiku ajutine eemaldamine; ohvri tagasipöördumine ühisesse elukohta; ohustava isiku kohustus hoida ohvriga teatavat minimaalset vahemaad; ohustava isiku kohustus kanda pidevalt elektroonilist jälgimisseadet; ohustava isiku kohustus loovutada relvad politseile.
Ohustavale isikule määratud kohustused ja keelud hakkavad kehtima kohe pärast ajutise lähenemiskeelu väljaandmist, ilma kohtukutseta ja tähtaega määramata. Lähenemiskeeld edastatakse kuriteo toimepanijale ja ohvrile. Ajutise lähenemiskeelu määranud politseiametniku politseiüksus esitab ajutise lähenemiskeelu prokuratuurile, mis tegutseb selle pädeva kohtu juures, mille tööpiirkonnas lähenemiskeeld määrati. Pädeva prokuratuuri prokurör otsustab politseiasutuse määratud kaitsemeetmete säilitamise vajaduse üle.
Keelu võib vaidlustada pädevas kohtus.
Lähenemiskeeld
Isik, kelle elu, füüsiline või vaimne puutumatus või vabadus on vägivalla tõttu ohus, võib taotleda kohtult lähenemiskeelu väljastamist, millega esialgse meetmena määratakse: ohustava isiku ajutine eemaldamine; ohvri tagasipöördumine perekonna elukohta; ohustava isiku õigus kasutada üksnes osa eluruumidest; ohvri majutamine abikeskuses / ohvri sinna paigutamine; ohustava isiku kohustus hoida ohvriga teatavat minimaalset vahemaad; ohustava isiku suhtes kehtestatud keeld käia teatavates kohtades või kindlaksmääratud piirkondades; ohustava isiku kohustus kanda elektroonilist jälgimisseadet; täielik ohvriga kokkupuutumise keeld; ohustava isiku kohustus loovutada relvad politseile. hooldusõiguse korraldus ja alaealiste laste elukoht.
Kohtunik määrab kindlaks meetmete kestuse, mis siiski ei tohi ületada kuut kuud alates lähenemiskeelu määramise kuupäevast. Avaldused kuuluvad selle kohtu pädevusse, mille tööpiirkonnas on ohvri elu- või asukoht.
Avalduse koostamiseks tuleb kasutada tüüpvormi (31 Kb) ja selle esitamise eest ei tule tasuda kohtulõivu.
Lähenemiskeeld on täitmisele pööratav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele ilma kohtukutseta ja tähtajata. Keelust kinnipidamine on kohustuslik ka kaitstavale isikule.
Kohtuotsuse tegemise päeval edastatakse selle resolutsiooni koopia Rumeenia politseiüksustele, kelle tööpiirkonnas asub ohvri ja ohustava isiku eluase. Lähenemiskeeldu rakendatakse viivitamata politsei poolt või politsei järelevalve all.
Artikkel 18, punkt a(i) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid määrama ja tõendit välja andma kooskõlas artikliga 5
Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 28 kohaselt võivad politseiametnikud, kes teevad oma ülesannete täitmisel kindlaks koduvägivallast tuleneva vahetu ohu isiku elule, füüsilisele puutumatusele või vabadusele, määrata ajutise lähenemiskeelu selle ohu vähendamiseks.
Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 40 kohaselt on lähenemiskeelu määramise pädevus esimese astme kohtul, mille tööpiirkonnas on ohvri elu- või asukoht.
Valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I/5 artikli 3 kohaselt otsustavad kohtud tõendite väljaandmise avalduste üle, tehes otsuseid kinnistel istungitel, ilma pooli kohtusse kutsumata.
Avalduse rahuldamise otsust pole võimalik edasi kaevata. Avalduse tagasilükkamise otsuse võib edasi kaevata üksnes viie päeva jooksul pärast selle teatavaks tegemist.
Kaitstavale isikule väljastatakse tõend ja selle koopia saadetakse ohustavale isikule, keda teavitatakse sellest, et kaitsemeedet tunnustatakse ja see on täidetav kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.
Artikkel 18 punkt a(ii) - asutused, kelle poole tuleb muus liikmesriigis määratud kaitsemeetmele tuginemiseks pöörduda ja/või kes on pädevad sellist meedet täitma
Koduvägivalla ennetamist ja selle vastu võitlemist käsitleva seaduse nr 217/2003 (uuesti avaldatud) artikli 32 ja artikli 46 lõike 2 kohaselt rakendatakse ajutist lähenemiskeeldu või lähenemiskeeldu viivitamata politsei poolt või asjakohasel juhul politsei järelevalve all.
Artikkel 18 punkt a(iii) - asutused, kes on pädevad kaitsemeetmeid kohandama kooskõlas artikli 11 lõikega 1
Valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud) paragrahvi I/5 artiklis 8 on sätestatud, et selleks, et pöörata täitmisele muus Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud kohtuotsus kaitsemeetmete kohta, mis on Rumeenia õiguses tundmatud või erinevaid Rumeenia õigusnormide kohastest kaitsemeetmetest, kohandavad pädevad Rumeenia kohtud vastavalt määruse (EL) nr 606/2013 artiklile 11 kaitsemeetmes kajastuvaid faktilisi asjaolusid, et kaitsemeedet saaks Rumeenia õiguse kohaselt täita, ning määravad meetmed, millel on samaväärne mõju ning mis on kooskõlas sarnaste eesmärkide ja huvidega. Rumeenia kohtu määratud meetme mõju ei tohi olla suurem kui päritoluliikmesriigi õiguses ette nähtud mõju, juhul kui meede on kehtestatud päritoluliikmesriigi kohtu otsusega.
Kohandamine toimub ex officio või huvitatud poole taotluse alusel täidetavaks tunnistamise või tunnustamisest või täitmisest keeldumise taotluste üle otsustamise protsessi käigus või põhikohtuasja käigus.
Pädev kohus on esimese astme kohus.
Kui kohus leiab, et kohandamine on vajalik, palub ta pooled kohtusse kutsuda. Prokuröri osalemine on kohustuslik.
Kohtuotsuse peale, milles kohus on kohandanud teises liikmesriigis vastu võetud kohtuotsust, võib esitada apellatsioonkaebuse kümne päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust ei saa edasi kaevata.
Artikkel 18 punkt a(iv) - kohtud, kellele esitatakse tunnustamisest ja asjakohasel juhul täitmisest keeldumise taotlus kooskõlas artikliga 13
Vastavalt valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga ja mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud)) paragrahvi I/5 artiklile 1 kuuluvad muudes Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud ning kaitsemeetmeid sisaldavate kohtuotsuste tunnustamisest või täitmisest keeldumise taotlused kooskõlas määrusega (EL) nr 606/2013 esimese astme kohtute pädevusse.
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.