Euroopa maksekäsk

---

Artikli 29 lõike 1 punkt a - Pädevad kohtud

Euroopa maksekäsu välja andmine kuulub selle kohtu pädevusse, kelle pädevusse kuulub asja menetlemine esimeses astmes. Läbivaatamise üle otsustab see kohus (kaheliikmelises kohtukoosseisus), kelle otsus on vaidlustatud. Vt valitsuse erakorraline korraldus nr 119/2006, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mis on vajalikud teatavate ühenduse määruste rakendamiseks alates Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise päevast (heaks kiidetud seadusega nr 191/2007 kehtivas redaktsioonis), artikli I⁹ artiklid 1 ja 2.

Euroopa maksekäsu välja andmine kuulub selle kohtu pädevusse, kelle pädevusse kuulub asja menetlemine esimeses astmes:

- judecătoria (kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes nõudeid summas kuni 200 000 Rumeenia leud)

või

- tribunalul (kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes kõiki nõudeid, mis ei kuulu teiste kohtute pädevusse, seega muu hulgas nõudeid summas üle 200 000 Rumeenia leu) – uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 94 lõike 1 punkt j ja artikli 95 lõige 1 (maksekäskude kohta vt uue tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 1016, kus on sätestatud, et võlausaldaja võib esitada maksekäsu väljastamise taotluse sellele kohtule, kelle pädevusse kuulub nõude sisuline menetlemine esimeses astmes).

Artikli 29 lõike 1 punkt b - Läbivaatamise kord

- tavamenetlus:

- lõpliku kohtuotsuse võib vaidlustada erakorralise kaebuse esitamise teel, taotledes kohtuotsuse tühistamist juhul, kui avalduse esitajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse ja ta ei osalenud menetluses; apellatsioonkaebus kohtuotsuse tühistamiseks tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kuid hiljemalt aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist; apellatsioonkaebuse põhjused tuleb esitada eespool osutatud 15 päeva jooksul, vastasel korral on kaebus kehtetu (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 503 lõige 1 ja artikkel 506);

- sisulise lahendi või sisu käsitleva kohtuotsuse läbivaatamise avalduse võib esitada (teistmismenetluses) juhul, kui asjaomasel poolel ei olnud temast sõltumatute asjaolude tõttu võimalik kohtusse ilmuda ega kohut sellest teavitada; selliste asjaolude korral vaadatakse läbi ka otsused, mis ei ole seotud asja sisuga; teistmisavalduse esitamiseks on aega 15 päeva alates takistavate asjaolude lõppemisest (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 509 lõike 1 punkt 9 ja lõige 2 ning artikli 511 lõige 2);

- kui pool ei ole tähtajast kinni pidanud, ennistatakse tähtaeg ainult siis, kui ta tõendab, et viivitus on nõuetekohaselt põhjendatud; selleks peab pool täitma nõutava menetlusdokumendi hiljemalt 15 päeva pärast takistavate asjaolude lõppemist, paludes uue tähtaja määramist; apellatsioonimenetluse korral on kõnealune tähtaeg sama, mis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg; uue tähtaja määramise taotluse kohta teeb otsuse kohus, kelle pädevuses on teha otsus taotluste kohta, mis on seotud õiguste kasutamata jätmisega ettenähtud tähtaja jooksul (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 186).

- maksekäsu erimenetlus:

-uue tsiviilmenetluse seadustikuga (artiklid 1014–1025) luuakse maksekäsu erimenetlus;

- võlgnik võib esitada maksekäsu tühistamise avalduse10 päeva jooksul pärast maksekäsu kättesaamist või teatavakstegemist (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 1);

- võlausaldaja võib 10 päeva jooksul (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1023 lõige 2) esitada avalduse uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1020 lõikes 1 või 2 [1] osutatud otsuse või artikli 1021 lõikes 2 [2] osutatud maksekäsu tühistamiseks;

- maksekäsu tühistamise avaldust menetleb maksekäsu välja andnud kohus kaheliikmelises koosseisus (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 4);

- kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega kas täielikult või osaliselt, siis ta tühistab maksekäsu kas täielikult või osaliselt ja teeb lõpliku otsuse; kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega, teeb ta lõpliku otsuse, millega antakse välja maksekäsk; maksekäsu tühistamise avalduse rahuldamata jätmise otsus on lõplik (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõike 6 esimene lause ning lõiked 7 ja 8);

- maksekäsu täitmise vastu võib pool esitada apellatsioonkaebuse kooskõlas tavamenetlusega; apellatsioonkaebus võib käsitleda ainult täitemenetlusega seotud rikkumist või selliseid kohustuse täitmata jätmise põhjuseid, mis ilmnesid pärast maksekäsu jõustumist (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1025 lõige 2).

[1] Uue tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 1020:

„Artikkel 1021 Nõude vaidlustamine

1) Kui võlgnik nõude vaidlustab, peab kohus kontrollima, kas vaidlustamine on õigustatud, võttes aluseks kohtuasja toimikus olevad dokumendid ning poolte esitatud selgitused ja täpsustused. Kui võlgniku vastuväited on õigustatud, siis kohus ei rahulda võlausaldaja taotlust ja teeb asjakohase otsuse.

2) Kui võlgniku esitatud sisulised vastuväited on seotud selliste tõendite läbivaatamisega, millele ei ole osutatud lõikes 1, ja need tõendid oleksid olnud õigusnormide kohaselt vastuvõetavad tavamenetluses, siis kohus ei rahulda võlausaldaja avaldust maksekäsu väljaandmiseks, tehes asjakohase otsuse.

3) Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võib võlausaldaja esitada avalduse alustada tavaõiguse kohast menetlust.”

[2] Uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 2: „Kui kohus pärast tõenditega tutvumist leiab, et võlausaldaja nõue on ainult osaliselt õigustatud, annab ta maksekäsu välja ainult nõude selle osa kohta, märkides ka maksetähtaja. Sellisel juhul võib võlausaldaja esitada avalduse alustada tavaõiguse kohast menetlust, et võlgnikule pandaks kohustus tasuda ülejäänud võlasumma.”

Artikli 29 lõike 1 punkt c - Sidevahendid

- tavamenetlus

- Kohtukutsete ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamine/edastamine peab toimuma kooskõlas uue tsiviilmenetluse seadustiku artiklitega 153–173. Allpool on esitatud mõned näited selle kohta, kuidas kättetoimetamine/edastamine toimub:

- kohtukutse ja kõik menetlusdokumendid toimetab kätte asjaomase kohtu menetlusametnik või muu töötaja ametiülesande korras või muu sellise kohtu ametniku või töötaja, mille tööpiirkonnas asub aadress, kuhu dokument tuleb kätte toimetada (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 1);

- kui dokumenti ei ole võimalik eespool kirjeldatud viisil kätte toimetada, siis saadetakse see kas posti või kulleriposti teel väljastusteatega tähtkirjana, mille sisu tuleb deklareerida; kiri tuleb saata pitseeritud ümbrikus, millele on kinnitatud väljastusteate / kättetoimetamise tõendi vorm ja seaduses ette nähtud teatis (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 4);

- huvitatud poole (kes katab üksi kõik kulud) avalduse alusel võib menetlusdokumendid kätte toimetada kas kohtutäitur, kes peab järgima menetlusõiguses sätestatud nõudeid, või seda võib teha kiirkulleriteenust kasutades (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 5);

- kohtukutse ja muud menetlusdokumendid võib kohtu kantselei edastada faksi, e-posti või muu sidevahendi teel, mille kaudu on võimalik edastada dokumendi tekst ja tagada selle kättesaamise kinnitus, juhul kui asjaomane pool on kohtule esitanud selleks vajalikud andmed; kättesaamise kinnituse jaoks lisab kohus menetlusdokumendile vormi, millel on märgitud: kohtu nimi, edastamise kuupäev, dokumendi edastanud kohtusekretäri nimi ja edastatud dokumendid; adressaat peab vormi täitma, märkima sellele kättesaamise kuupäeva ning dokumendi kättesaamise eest vastutava isiku nime ja allkirja; seejärel tuleb vorm kohtule tagasi saata kas faksi, e-posti või muu sobiva sidevahendi teel (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 6).

- maksekäsu erimenetlus:

- maksekäsk tuleb toimetada kätte kohalolevale poolele või sellest tuleb mõlemat poolt viivitamata teavitada kooskõlas õigusnormidega (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 5);

Artikli 29 lõike 1 punkt d - Aktsepteeritavad keeled

Avaldused tuleb täita rumeenia keeles.