Euroopa maksekäsk

---

Artikli 29 lõike 1 punkt a - Pädevad kohtud

Euroopa maksekäsu väljaandmise taotlusi menetleb kohus, kes on pädev arutama asja esimese astme kohtuna. Läbivaatamise taotluse üle otsustamisel on pädev see kohus (kaheliikmelises kohtukoosseisus), kelle otsus on vaidlustatud. Vt valitsuse erakorraline korraldus nr 119/2006, mis käsitleb teatavaid meetmeid, mis on vajalikud teatavate ühenduse määruste rakendamiseks alates Rumeenia Euroopa Liiduga ühinemise päevast (heaks kiidetud seadusega nr 191/2007 kehtivas redaktsioonis), artikli I/9 artiklid 1 ja 2.

Euroopa maksekäsu väljaandmine kuulub selle kohtu pädevusse, kelle pädevusse kuulub asja menetlemine esimeses astmes:

– esimese astme kohus (judecătoria), kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes nõudeid summas kuni 200 000 Rumeenia leud,

või

– üldkohus (tribunalul), kelle pädevuses on menetleda esimeses astmes kõiki taotlusi, mis ei kuulu teiste kohtute pädevusse, seega muu hulgas nõudeid summas üle 200 000 Rumeenia leu (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 94 lõike 1 punkt k ja artikli 95 lõige 1 (maksekäskude kohta vt uue tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 1016, kus on sätestatud, et võlausaldaja võib esitada maksekäsu väljastamise taotluse sellele kohtule, kelle pädevusse kuulub nõude sisuline menetlemine esimeses astmes)).

Artikli 29 lõike 1 punkt b - Läbivaatamise kord

Tavamenetlus

Lõpliku kohtuotsuse võib vaidlustada erakorralise kaebuse esitamise teel, taotledes kohtuotsuse tühistamist juhul, kui avalduse esitajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse ja ta ei osalenud menetluses. Apellatsioonkaebus kohtuotsuse tühistamiseks tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest, kuid hiljemalt aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebuse põhjused tuleb esitada eespool osutatud 15 päeva jooksul, vastasel korral on kaebus kehtetu (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 503 lõige 1 ja artikkel 506).

Sisulise lahendi või sisu käsitleva kohtuotsuse läbivaatamise avalduse võib esitada (teistmismenetluses) juhul, kui asjaomasel poolel ei olnud temast sõltumatute asjaolude tõttu võimalik kohtusse ilmuda ega kohut sellest teavitada. Selliste asjaolude korral vaadatakse läbi ka otsused, mis ei ole seotud asja sisuga. Teistmisavalduse esitamiseks on aega 15 päeva alates takistavate asjaolude lõppemisest (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 509 lõike 1 punkt 9 ja lõige 2 ning artikli 511 lõige 2).

Kui pool ei ole tähtajast kinni pidanud, ennistatakse tähtaeg ainult siis, kui tõendatakse, et viivitus on nõuetekohaselt põhjendatud. Selleks peab pool täitma nõutava menetlusdokumendi hiljemalt 15 päeva jooksul pärast takistavate asjaolude lõppemist, ja taotlema uue tähtaja määramist. Apellatsioonimenetluse korral on kõnealune tähtaeg sama mis apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Uue tähtaja määramise taotluse kohta teeb otsuse kohus, kelle pädevuses on otsustada selliste taotluste üle, mis on seotud õiguste kasutamata jätmisega ettenähtud tähtaja jooksul (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 186).

Maksekäsu erimenetlus

Uue tsiviilmenetluse seadustikuga (artiklid 1014–1025) on ette nähtud maksekäsu erimenetlus.

Võlgnik võib esitada maksekäsu tühistamise avalduse 10 päeva jooksul pärast maksekäsu kättesaamist või teatavakstegemist (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 1).

Võlausaldaja võib 10 päeva jooksul (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 2) esitada avalduse uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1021 lõikes 1 või 2[1] osutatud otsuse või artikli 1022 lõikes 2 [2] osutatud maksekäsu tühistamiseks.

Maksekäsu tühistamise avaldust menetleb maksekäsu välja andnud kohus kaheliikmelises koosseisus (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõige 4).

Kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega kas täielikult või osaliselt, tühistab ta maksekäsu kas täielikult või osaliselt ja teeb lõpliku otsuse. Kui asja menetlev kohus nõustub maksekäsu tühistamise avaldusega, teeb ta lõpliku otsuse, millega antakse välja maksekäsk. Maksekäsu tühistamise avalduse rahuldamata jätmise otsus on lõplik (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1024 lõike 6 esimene lause ning lõiked 7 ja 8).

Maksekäsu täitmise vastu võib pool esitada apellatsioonkaebuse kooskõlas tavamenetlusega. Apellatsioonkaebus võib käsitleda ainult täitemenetlusega seotud rikkumist või selliseid kohustuse täitmata jätmise põhjuseid, mis ilmnesid pärast maksekäsu jõustumist (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1025 lõige 2).

„[1] Artikkel 1021. Nõude vaidlustamine

1) Kui võlgnik nõude vaidlustab, kontrollib kohus, kas vaidlustamine on õigustatud, võttes aluseks kohtuasja toimikus olevad dokumendid ning poolte esitatud selgitused ja täpsustused. Kui võlgniku vastuväited on õigustatud, lükkab kohus võlausaldaja taotluse tagasi ja teeb asjakohase otsuse.

2) Kui võlgniku esitatud sisulised vastuväited on seotud selliste tõendite läbivaatamisega, millele ei ole osutatud lõikes 1, ja need tõendid oleksid olnud õigusnormide kohaselt vastuvõetavad tavamenetluses, ei rahulda kohus võlausaldaja avaldust maksekäsu väljaandmiseks ning teeb selleks asjakohase otsuse.

3) Lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel võib võlausaldaja esitada avalduse alustada tavaõiguse kohast menetlust.“

[2] Uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 2: „Kui kohus leiab pärast tõenditega tutvumist, et võlausaldaja nõue on ainult osaliselt õigustatud, annab ta maksekäsu välja ainult nõude selle osa kohta ja märgib ka maksetähtaja. Sellisel juhul võib võlausaldaja esitada avalduse tavaõiguse kohase menetluse algatamiseks, et võlgnikule pandaks kohustus tasuda ülejäänud võlasumma.“

Artikli 29 lõike 1 punkt c - Sidevahendid

Tavamenetlus

Kohtukutsed ja muud menetlusdokumendid võib kätte toimetada kooskõlas uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklitega 153–173. {Allpool on esitatud näiteid kättetoimetamise viiside kohta.

Kohtukutsed ja kõik menetlusdokumendid toimetab kätte asjaomase kohtu menetlusametnik või muu töötaja ametiülesande korras või muu sellise kohtu ametnik või töötaja, mille tööpiirkonnas asub aadress, kuhu dokument tuleb kätte toimetada (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 1).

Kui dokumenti ei ole võimalik eespool kirjeldatud viisil kätte toimetada, saadetakse see kas posti või kulleriposti teel väljastusteatega tähtkirjana, mille sisu tuleb deklareerida; kiri tuleb saata pitseeritud ümbrikus, millele on kinnitatud väljastusteate / kättetoimetamise tõendi vorm ja seaduses ette nähtud teatis (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 4).

Huvitatud poole (kes katab üksi kõik kulud) avalduse alusel võib menetlusdokumendid kätte toimetada kas kohtutäitur, kes peab järgima menetlusõiguses sätestatud nõudeid, või seda võib teha kiirkulleriteenust kasutades (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 5).

Kohtukutsed ja muud menetlusdokumendid võib kätte toimetada kohtusekretär või need võidakse saata faksi või e-posti teel või muul viisil, mille kaudu on võimalik edastada dokumendi sisu ja saada selle kättesaamise kinnitus, kui asjaomane pool andis kohtule oma kontaktandmed sellel eesmärgil kasutamiseks. Kättetoimetatavatel dokumentidel peab olema kohtu laiendatud e-allkiri, mis asendab kohtu pitserit ja kohtuistungi sekretäri allkirja, mida kohtukutsed peavad sisaldama. Igal kohtul on kohtukutsete ja menetlusdokumentide jaoks üks laiendatud e-allkiri (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 154 lõige 6)}.

Maksekäsu erimenetlus

Maksekäsk tuleb toimetada kätte kohalolevale poolele või sellest tuleb mõlemat poolt viivitamata teavitada kooskõlas õigusnormidega (uue tsiviilmenetluse seadustiku artikli 1022 lõige 5).

Artikli 29 lõike 1 punkt d - Aktsepteeritavad keeled

Avaldused tuleb täita rumeenia keeles.