Väiksemad kohtuvaidlused

Läti

Sisu koostaja:
Läti

PÄDEVATE KOHTUTE/ASUTUSTE OTSING

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Läti

Euroopa piiriülesed menetlused – Väiksemad kohtuvaidlused


*kohustuslikud andmed

Artikli 25 lõike 1 punkt a – Pädevad kohtud

Territoriaalne pädevus on sätestatud otsuses, mis käsitleb kohtuid, nende territoriaalset pädevust ja asukohta („Par tiesām, to darbības teritorijām un atrašanās vietām“).

Artikli 25 lõike 1 punkt b – Sidevahendid

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Lätis saab hagiavalduse esitada posti teel ja asjaomases kohtus kohapeal. Samuti võib hageja allkirjastada dokumendid Lätis kasutatava turvalise elektroonilise allkirjaga ja edastada need Läti kohtule elektrooniliselt.

Samuti tasub märkida, et eIDASe määrust ja ELi digitaalse ühtse turu strateegiat arvesse võttes on välja töötatud e-dokumente käsitleva seaduse muudatused ja praegu tehakse tehnilisi muudatusi, et Läti saaks aktsepteerida teistest ELi liikmesriikidest pärit e-dokumente, mis on allkirjastatud eIDASe määruse nõudeid järgides.

Artikli 25 lõike 1 punkt c – Asutused või organisatsioonid, kes pakuvad praktilist abi

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

RIIA LINNA VIDZEME PIIRKONNA KOHUS

Aadress: Abrenes iela 3, Riia, LV-1356

Tel: 67077222, 67077370, 67077290 ja 67077259

Faks: 67077203

E-post: rigas.vidzeme@tiesas.lv

Artikli 25 lõike 1 punkt d – Elektroonilised kättetoimetamisviisid ja sidevahendid ning nende kasutamisega nõustumise vahendid

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Läti kohtud saavad allkirjastada dokumente Lätis kasutatava turvalise elektroonilise allkirjaga ning saata need elektrooniliselt, kui asjaomane pool on selgelt avaldanud soovi, et talle saadetaks dokumendid elektrooniliselt, ja andnud sellekohase nõusoleku.

Sellegipoolest on oluline märkida, et teatavatel juhtudel ei pruugita Lätis kasutatavat turvalist elektroonilist allkirja vastuvõtja poolel aktsepteerida.

Artikli 25 lõike 1 punkt e – Isikud või kutsealade esindajad, kellel on seadusjärgne kohustus nõustuda elektrooniliste sidevahendite abil toimuva dokumentide kättetoimetamise või muu kirjaliku suhtlusega

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklis 56 on muu hulgas sätestatud, et kohtukutsed tuleb juristidele, notaritele, kohtutäituritele, halduritele ning riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele saata e-posti teel. Kohus teavitab juriste dokumentidest ja ka elektroonilistest dokumentidest elektroonilise süsteemi kaudu. Notareid, kohtutäitureid, haldureid, riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi teavitatakse kohtu koostatud ja muudest elektroonilistest dokumentidest e-posti teel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik on kohtule teada andnud, et ta on elektroonilise süsteemi registreeritud kasutaja. Kui kohtuasja pool teatab kohtule, et ta on nõus elektroonilise suhtlusega ja valmis registreeruma elektroonilise süsteemi kasutajaks, edastatakse talle kohtudokumendid elektroonilises süsteemis. Kui kohtul esineb kohtudokumentide elektroonilise süsteemi kaudu edastamisel tehnilisi takistusi, saadetakse dokumendid muul tsiviilkohtumenetluse seadusega ettenähtud viisil, ent kohtukutsed saadetakse kohtuasja poole esitatud e-posti aadressile. Esindajatele, kelle registreeritud elukoht või postiaadress ei ole Lätis, saadetakse kohtukutsed e-posti teel; kohtu koostatud ja muud elektroonilised dokumendid saadetakse e-posti teel üksnes juhul, kui isik ei ole teada andnud, et ta on elektroonilise süsteemi registreeritud kasutaja.

Artikli 25 lõike 1 punkt f – Riigilõiv ja makseviisid

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Kohtukulud hõlmavad järgmist:

– riigilõiv (valsts nodeva);

– kantseleitasu (kancelejas nodeva);

– kohtuasja menetlemisega seotud tasud.

Kohtukulude kalkulaator:

https://manas.tiesas.lv/eTiesasMvc/e-pakalpojumi/nodevu_kalkulators.

Riigilõiv

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse artikliga 34 tuleb nõude esitamisel tasuda kindlaksmääratud summas riigilõiv.

Euroopa väiksemate nõuete menetlusega seotud hagiavalduste puhul kohaldatakse alljärgnevaid riigilõive. Riigilõiv rahaliste nõuete korral:

a) kui nõude väärtus on kuni 2134 eurot, moodustab riigilõiv 15% nõude väärtusest, kuid mitte vähem kui 70 eurot;

b) kui nõude väärtus on 2135–7114 eurot, on riigilõiv 320 eurot, millele lisandub 4% summast, mille võrra ületab nõude väärtus 2134 euro piirmäära.

Euroopa väiksemate nõuete menetluse alusel esitatavale hagiavaldusele tuleb lisada menetlusele vastava ja tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud summas riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Riigilõiv (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 34):

Kohtulõiv (riigilõiv):

Makse saaja: riigikassa

Reg-nr: 90000050138

Arvelduskonto nr: LV55TREL1060190911200

Saaja pank: riigikassa

BIC: TRELLV22

Makse selgitus: isiku või kohtuasja identifitseerimisandmed: kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. Kui riigilõiv tasutakse teise isiku nimel, tuleb esitada selle isiku identifitseerimisandmed: kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber.

Kantseleitasu

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 38 kohaselt tuleb kantseleitasu maksta järgmiste toimingute eest:

– kohtuasjaga seotud dokumendi ärakirja väljastamine, samuti kohtuotsuse või otsuse uuesti väljastamine;

– registriväljavõtete tegemine;

– täitedokumendi duplikaadi väljastamine;

– kohtuotsuse jõustumise tõend, kui see on vaja esitada välismaal asuvale asutusele;

– tunnistajate kohtusse kutsumine.

Kantseleitasu (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 38):

Kohtu kantseleitasu:

Makse saaja: riigikassa

Reg-nr: 90000050138

Arvelduskonto nr: LV39TREL1060190911100

Saaja pank: riigikassa

BIC: TRELLV22

Makse selgitus: isiku või kohtuasja identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. Kui kantseleilõiv tasutakse teise isiku nimel, tuleb esitada selle isiku identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber.

Kohtuasja menetlemisega seotud kulud

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 39 kohaselt kuuluvad kohtuasja menetlemisega seotud kulude alla järgmised summad:

– tunnistajatele ja ekspertidele makstavad summad;

– tunnistajate ülekuulamise või kohapealse uurimisega seotud kulud;

– kostja leidmisega kaasnevad kulud;

– kohtuotsuse täitmisega seotud kulud;

– kohtukutsete ja muude kohtudokumentide väljastamise, kättetoimetamise ja tõlkega seotud kulud;

– ajakirjanduses teadete avaldamisega seotud kulud;

– nõude tagamisega seotud tasud.

Kohtuasja menetlemisega seotud kulud (tsiviilkohtumenetluse seaduse artikkel 39) – esimese astme (linnade) kohtud ja regionaalsed kohtud.

Makse saaja: kohtuamet (Tiesu administrācija)

Reg-nr: 90001672316

Arvelduskonto nr: LV51TREL2190458019000

Saaja pank: riigikassa

BIC: TRELLV22

Makse selgitus: viitenumber 21499 ning isiku või kohtuasja identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber. Kui kohtuasja uurimisega seotud kulud tasutakse teise isiku nimel, tuleb esitada selle isiku identifitseerimisandmed, nagu kohtuasja number (kui on teada), füüsiliste isikute puhul ees- ja perekonnanimi ning isikukood, juriidiliste isikute puhul nimi ja registreerimisnumber.

Artikli 25 lõike 1 punkt g – Edasikaebamismenetlus ja pädev kohus, kellele edasikaebus esitada

Apellatsioonkaebused kohtuotsuste peale tuleb esitada otsuse teinud kohtule. Rajooni- või linnakohtute otsuste korral tuleb apellatsioonkaebus esitada asjaomasele regionaalsele kohtule.

RIIA REGIONAALNE KOHUS

Aadress: Brīvības bulvāris 34, Riia, LV-1886

Faks: 670 88270

Tel: 670 88211, 670 88262

E-post: riga.apgabals@tiesas.lv

KURZEME REGIONAALNE KOHUS

Aadress: Kūrmājas prospekts 2/6, Liepāja, LV- 3401

Tel: 634 20059

Faks: 634 23479, 634 83187

E-post: kurzeme.apgabals@tiesas.lv

LATGALE REGIONAALNE KOHUS

Aadress: Atbrīvošanas aleja 95, Rēzekne, LV-4601

Tel: 646 25581

Faks: 646 24033

E-post: latgale.apgabals@tiesas.lv

VIDZEME REGIONAALNE KOHUS

Aadress: Tērbatas iela 13, Valmiera, LV-4201

Tel: 642 32919

Faks: 642 31122

E-post: vidzeme.apgabals@tiesas.lv

VIDZEME REGIONAALNE KOHUS

Madona kohtumaja

Aadress: Poruka iela 1, Madona, LV-4801

Tel: 648 23579

Faks: 648 60691

E-post: vidzeme.madona.apgabals@tiesas.lv

ZEMGALE REGIONAALNE KOHUS

Aadress: Akadēmijas iela 9, Jelgava, LV-3001

Tel: 630 23508

Faks: 630 23911

E-post: zemgale.apgabals@tiesas.lv

ZEMGALE REGIONAALNE KOHUS

Aizkraukle kohtumaja

Aadress: Jaunceltnes iela 5, Aizkraukle, LV-5101

Tel: 651 28197

Faks: 651 28119

E-post: zemgale.aizkraukle.apgabals@tiesas.lv

Euroopa väiksemate nõuete menetluses tehtud kohtuotsuse saab edasi kaevata juhul, kui

1) esimese astme kohus kohaldas või tõlgendas teatavat materiaalõigusnormi vääralt, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti;

2) esimese astme kohus rikkus teatavat menetlusõigusnormi, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti;

3) esimese astme kohus tuvastas faktid valesti, hindas tõendeid vääralt või andis väära õigusliku hinnangu kohtuasja asjaoludele, mistõttu langetati kohtuasjas otsus valesti.

Kui kaebuses väidetakse, et kohtuotsus on ekslik, tuleb esitada ka alljärgnev teave:

1) materiaalõigusnorm, mida esimese astme kohus kohaldas või tõlgendas vääralt, või menetlusõigusnorm, mida kohus rikkus, ning kirjeldus selle kohta, kuidas see mõjutas otsuse langetamist kohtuasjas;

2) faktid, mille esimese astme kohus valesti tuvastas, tõendid, mida kohus valesti hindas, ning põhjendus selle kohta, miks oli õiguslik hinnang kohtuasja asjaoludele ekslik, samuti kirjeldus selle kohta, kuidas see mõjutas otsuse langetamist kohtuasjas.

Esimese astme kohtu otsuse saab edasi kaevata 20 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui tegemist on kohtuotsuse lühendatud versiooniga, hakatakse edasikaebamise tähtaega arvestama kohtuotsuse tervikteksti koostamise tähtpäevast, mille määrab kindlaks kohus. Kui kohtuotsus koostatakse pärast seda tähtpäeva, hakatakse kohtuotsuse edasikaebamise tähtaega arvestama alates kuupäevast, mil kohtuotsus tegelikult koostati. Kui eespool nimetatud juhtudel on vaja saata kohtuotsus välismaal asuvale menetluspoolele, saab kaebuse esitada 20 päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamisest. Kui kohtuasjas langetati otsus kirjaliku menetluse teel, siis lisaks eespool kirjeldatud tingimustele arvestatakse edasikaebamise tähtaega alates kohtuotsuse koostamise kuupäevast.

Artikli 25 lõike 1 punkt h – Läbivaatamise taotlemise menetlus ja läbivaatamiseks pädevad kohtud

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Kohtuasja taasmenetlemise ja sellega seoses otsuse läbivaatamise saab kostja algatada hagiavalduse esitamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikli 18 alusel:

1) rajooni- või linnakohtu otsuse või lahendi korral tuleb läbivaatamise avaldus esitada vastavale regionaalsele kohtule;

2) regionaalse kohtu otsuse või lahendi korral tuleb läbivaatamise avaldus esitada kõrgeimale kohtule;

3) kõrgeima kohtu koja otsuse või lahendi korral tuleb läbivaatamise avaldus esitada kõrgeima kohtu tsiviilkolleegiumile.

APGABALTIESAS PDF (211 Kb) lv

Artikli 25 lõike 1 punkt i – Aktsepteeritavad keeled

Läti keel.

Artikli 25 lõike 1 punkt j – Ametiasutused, kelle pädevusse kuulub täitmine

Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje läti keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Järgmised keeleversioonid: saksa keelinglise keelprantsuse keelon juba tõlgitud.

Kohtuotsuste täitmisel pädevad asutused:

volitatud kohtutäiturid.

Volitatud kohtutäiturite nimekiri on kättesaadav aadressil http://www.lzti.lv/zverinati-tiesu-izpilditaji/.

Artikli 23 kohaldamisel pädevad asutused:

rajooni- või linnakohus, kelle tööpiirkonnas pööratakse täitmisele välisriigi kohtu otsus (võlgniku taotluse alusel).

RAJONA (PILSĒTAS) TIESAS PDF (340 Kb) lv

Viimati uuendatud: 25/06/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.