Abikaasade varasuhe

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas liikmesriigis on kehtestatud seadusjärgne abikaasade varasuhe? Mida see endast kujutab?

Abikaasade varasuhe Itaalias on seadusjärgne üldise varaühisuse režiim, mis on sätestatud tsiviilseadustiku artiklites 177 jj.

Seadusjärgse üldise varaühisuse režiimi kohaselt kuuluvad abikaasade abielu ajal kas ühiselt või eraldi tehtud ostud, välja arvatud isikliku varaga seotud ostud, varaühisuse režiimi alla.

Abikaasa isiklikuks varaks loetakse järgmine:

1) vara, mis kuulus abikaasadele juba enne abiellumise kuupäeva;

2) pärast abiellumise kuupäeva kingituse või pärandina saadud vara;

3) vara, mis on kummagi abikaasa rangelt isiklikuks kasutamiseks;

4) vara, mida abikaasa vajab oma kutsealal tegutsemiseks;

5) kahjuhüvitisena saadud vara, samuti kõik töövõime osalise või täieliku kaotusega seotud pensionid;

6) isikliku vara müügi või vahetamise hinnaga omandatud vara, tingimusel et omandamise ajal on sellele sõnaselgelt osutatud.

Üldise varaühisuse režiimi alla kuuluvad ka järgmised varad:

1) kummagi abikaasa teenitud kasum, mis on saadud ja mida ei ole varaühisuse lõpetamise ajaks ära kulutatud;

2) kummagi abikaasa eraldi tegevusest saadud tulu, kui seda ei ole varaühisuse lõpetamise ajaks ära kulutatud;

3) kõik ettevõtted, mida juhivad abikaasad ühiselt ja mis on asutatud pärast abiellumise kuupäeva.

Ühisvara haldamine ja esindamine kohtumenetluses ühisvaraga toimingute tegemisel on kummagi abikaasa eraldi kohustus, samas kui erakorralise haldamise toimingute eest vastutavad nad ühiselt.

Üldise varaühisuse režiimi alla kuuluv vara jagatakse vara ja kohustuste jaotamise teel võrdseteks osadeks.

2 Kuidas saavad abikaasad oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Abikaasad võivad sõlmida teistsuguse kokkuleppe. Et kokkulepe kehtiks, peab see olema ametliku dokumendi vormis.

Kui valitakse varalahususe režiim, võib selle otsuse teha teatavaks ka abielutunnistusel.

Abikaasad võivad kokku leppida kapitalifondi asutamises, paigutades sinna teatavatesse avalikesse registritesse kantud vallas- ja kinnisvara või krediidivahendeid, et rahuldada perekonna vajadusi (tsiviilseadustiku artikkel 167).

Fondi võib ametliku avaliku dokumendiga asutada ainult üks abikaasa või seda võivad teha mõlemad abikaasad. Fondi võib asutada ka kolmas isik ametliku avaliku dokumendi või testamendiga.

Fondi omandiõiguse ja haldamise suhtes kehtivad seadusjärgse üldise varaühisuse režiimi eeskirjad (tsiviilseadustiku artikkel 168).

3 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Abikaasad ei tohi otsustada üldsõnaliselt, et nende varalisi suhteid peaksid täielikult või osaliselt reguleerima seadused, mida nende suhtes ei kohaldata, või tavad, vaid peavad nende suhete reguleerimiseks kavandatud kokkulepete sisu konkreetselt deklareerima (tsiviilseadustiku artikkel 161).

Igal juhul on kehtetud kõik kaasavara loomiseks sõlmitud kokkulepped (tsiviilseadustiku artikkel 166-bis).

Kui abikaasad otsustavad muuta seadusjärgset üldist varaühisuse režiimi kokkuleppega, ei tohi selle režiimi alla kuuluda

1) rangelt isiklikuks kasutuseks ette nähtud vara;

2) vara, mida abikaasa vajab oma kutsealal tegutsemiseks;

3) kahjuhüvitisena saadud vara;

4) kõik töövõime osalise või täieliku kaotusega seotud pensionid;

Lisaks sellele ei tohi olla erandeid seadusjärgsest üldisest varaühisuse režiimist seoses varahalduse ja osade võrdsusega.

4 Millised on abielulahutuse, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed abikaasade varasuhtele?

Abielulahutus, lahuselu või abielu kehtetuks tunnistamine toob kaasa seadusjärgse üldise varaühisuse lõppemise.

5 Kuidas mõjutab abikaasade varasuhet ühe abikaasa surm?

Surm toob kaasa üldise varaühisuse lõppemise.

6 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid abikaasade varasuhtega seotud asjades?

Üldnormide kohaselt pädev kohtuasutus.

7 Millised on abikaasade varasuhtest tulenevad tagajärjed abikaasa ja kolmanda isiku vahelistele õigussuhetele?

Kohustused, mis olid ühel abikaasal enne abielu sõlmimise kuupäeva, ei kehti vara suhtes, mis kuulub seadusjärgse üldise varaühisuse režiimi alla, samuti kohustused, mis on seotud abikaasade abielu jooksul saadud kingituste ja pärandvaraga, mis ei kuulu varaühisuse režiimi alla (tsiviilseadustiku artiklid 187 ja 188).

Kohustused, mis tekkisid ühele abikaasale pärast abielu sõlmimise kuupäeva seoses tavapärase äritegevuse väliste toimingute sooritamisega ilma teise abikaasa vajaliku nõusolekuta, juhul kui võlausaldajatele võlgnetavaid summasid ei saa arveldada isikliku varaga, kehtivad vara suhtes, mis kuulub seadusjärgse varaühisuse režiimi alla (tsiviilseadustiku artikkel 189).

Kui võlgnetavaid summasid ei saa arveldada ühisvaraga, võivad võlausaldajad teise võimalusena võtta meetmeid mõlema abikaasa isikliku vara suhtes kuni poole nõude ulatuses (tsiviilseadustiku artikkel 190).

8 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kohaldatavat abieluvara jagamise või realiseerimise menetlust.

Üldise varaühisuse režiimi alla kuuluv vara jagatakse vara ja kohustuste jaotamise teel võrdseteks osadeks. Arvestades ülalpeetavate vajadusi ja hooldusõigust, võib vara jaotav kohus anda ühele abikaasale kasutusvalduse teisele abikaasale kuuluva teatava vara suhtes (tsiviilseadustiku artikkel 194).

Jagamise ajal on abikaasadel õigus saada endale vallasvara, mis kuulus kummalegi enne varaühisuse tekkimise kuupäeva või mis saadi varaühisuse ajal pärandi või kingitusena.

Kui sellist vallasvara ei õnnestu leida, võivad abikaasad nõuda selle vara väärtusega võrdset summat, esitades selle väärtuse kohta tõendi, sealhulgas mainele tuginedes, välja arvatud juhul, kui selline vara puudub, kuna see on ära kasutatud või kaotatud või puudub mõnel muul põhjusel, mida ei saa panna teise abikaasa arvele (tsiviilseadustiku artikkel 196).

9 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Kõik kinnisvara omandiõiguse üleandmise lepingud ja üldisemalt kõik kinnisasjaõiguste kehtestamise, üleandmise või muutmise aktid tuleb kanda vastavasse kinnistusraamatusse. Sellest reeglist ei tehta erandit kinnisvara ostudele, mis kuuluvad seadusjärgse varaühisuse režiimi alla.

Iga ärakirja taotlev isik peab teatama kinnistusametile kahes eksemplaris poolte vararežiimist – kui nad on abielus – vastavalt vararežiimi abielutunnistusele kandnud perekonnaseisuametniku dokumendis või sertifikaadi serval esitatud deklaratsioonile, ning peab esitama ka õigust tõendava dokumendi ärakirja.

Kinnistusraamatusse tuleb kanda ka muud abielulepingud, millega allutatakse näiteks ühele abikaasale kuuluva isikliku kinnisvara konkreetsed objektid varaühisuse režiimile või asutatakse kinnisvara kapitalifond.

Viimati uuendatud: 05/10/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.