Registreeritud kooselu varalised tagajärjed

1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi.

Abielu sõlmimise kõrval on Austrias võimalik astuda registreeritud koosellu registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz – EPG) alusel.

Põhiseaduskohus kaotas oma 4. detsembri 2017. aasta otsusega eri normid, mis kehtisid seni eri- ja samasooliste paaride jaoks. Seega võivad alates 1. jaanuarist 2019 Austrias abielluda ka samasoolised paarid. Lisaks on erisoolistel paaridel alates sellest kuupäevast võimalik astuda registreeritud koosellu, mis oli seni ette nähtud vaid samasoolistele paaridele.

Sisulised erinevused võrreldes abielupaaride suhtes kohaldatavate normidega on minimaalsed, näiteks vanuse alampiiri osas (18 aastat, puudub „abieluvõimetõend“ alates 16. eluaastast) või kooselu lõpetamise osas (see on igal juhul võimalik pärast kolmeaastast lahuselu; abielu korral on see tähtaeg erandjuhtudel kuus aastat).

2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?

Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse analoogselt abieluga varalahususe (Gütertrennung) põhimõtet (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch – ABGB) paragrahvi 1217 lõige 2 koostoimes paragrahviga 1233). Kumbki registreeritud elukaaslane säilitab oma koosellu kaasa toodud ja kooselu jooksul omandatud vara. Ühtlasi on ta oma varaga tehtud tehingute korral ainuisikuliselt võlausaldaja või võlgnik.

3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?

Registreeritud elukaaslased võivad reguleerida oma varasuhet kooselulepinguga samadel tingimustel nagu abikaasad. Nad võivad seadusega ette nähtud varasuhte asemel leppida lepingus kokku muu varasuhte. Selliste kokkulepete kehtivust tuleb kinnitada notariaalaktiga (notariaalakti seaduse (Notariatsaktsgesetz – NotAktsG) paragrahv 1).

4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).

6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).

7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust.

Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.

10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?

Omandiõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistamisavaldus sellele esimese astme kohtule, mille tööpiirkonnas kinnisasi asub.

Kirjalik avaldus peab kandma avalduse esitaja allkirja. Allkiri ei pea põhimõtteliselt olema tõestatud, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud puudutatud isiku nõusolek (Aufsandungserklärung).

Koos kinnistamisavaldusega tuleb esitada avalik-õiguslik või eradokument, milles on märgitud vara omandamise õiguslik alus (nt müügileping) ja millel on poolte tõestatud allkirjad. Eradokumendid peavad peale kinnisasja käsitlevaid üksikasjalikke andmeid sisaldama ka puudutatud isiku nõusolekut.

Puudutatud isiku nõusolek on selle isiku sõnaselge nõusolek kinnistusraamatu kande tegemisega, kelle õigust kandega piiratakse või koormatakse või kelle õigus kandega kustutatakse või teisele isikule üle antakse (müügilepingu korral on puudutatud isik müüja). Puudutatud isiku nõusolek peab olema kohtulikult või notariaalselt kinnitatud ja kandma kohustatud isiku allkirja. See nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses, aga sellisel juhul peavad avaldusel olevad allkirjad olema kohtulikult või notariaalselt tõestatud.

Koos kinnistamisavaldusega tuleb lisaks esitada tõend maksukohustuste täitmise kohta (steuerrechtliche Unbedenklichkeitsbescheinigung) vastavalt maksukorralduse seaduse (Bundesabgabeordnung – BAO) paragrahvile 160. Selles kinnitab maksuamet, et kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud on makstud.

Juhul kui kinnistamisavalduse koostab advokaat või notar, peab ta selle esitama elektrooniliselt. Manuses sisalduvad dokumendid tuleb sellisel juhul salvestada elektrooniliste dokumentide arhiivi. Maksuameti antava maksukohustuste täitmist tõendava dokumendi võib asendada advokaadi või notari tõendiga selle kohta, et ta on kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud ja tasud ise välja arvestanud ja vastu võtnud (Selbstberechnungserklärung).