

Abielu sõlmimise kõrval on Austrias võimalik astuda registreeritud koosellu registreeritud kooselu seaduse (Eingetragene Partnerschaft-Gesetz – EPG) alusel.
Põhiseaduskohus kaotas oma 4. detsembri 2017. aasta otsusega eri normid, mis kehtisid seni eri- ja samasooliste paaride jaoks. Seega võivad alates 1. jaanuarist 2019 Austrias abielluda ka samasoolised paarid. Lisaks on erisoolistel paaridel alates sellest kuupäevast võimalik astuda registreeritud koosellu, mis oli seni ette nähtud vaid samasoolistele paaridele.
Sisulised erinevused võrreldes abielupaaride suhtes kohaldatavate normidega on minimaalsed, näiteks vanuse alampiiri osas (18 aastat, puudub „abieluvõimetõend“ alates 16. eluaastast) või kooselu lõpetamise osas (see on igal juhul võimalik pärast kolmeaastast lahuselu; abielu korral on see tähtaeg erandjuhtudel kuus aastat).
Registreeritud kooselu suhtes kohaldatakse analoogselt abieluga varalahususe (Gütertrennung) põhimõtet (Austria tsiviilseadustiku (Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch – ABGB) paragrahvi 1217 lõige 2 koostoimes paragrahviga 1233). Kumbki registreeritud elukaaslane säilitab oma koosellu kaasa toodud ja kooselu jooksul omandatud vara. Ühtlasi on ta oma varaga tehtud tehingute korral ainuisikuliselt võlausaldaja või võlgnik.
Registreeritud elukaaslased võivad reguleerida oma varasuhet kooselulepinguga samadel tingimustel nagu abikaasad. Nad võivad seadusega ette nähtud varasuhte asemel leppida lepingus kokku muu varasuhte. Selliste kokkulepete kehtivust tuleb kinnitada notariaalaktiga (notariaalakti seaduse (Notariatsaktsgesetz – NotAktsG) paragrahv 1).
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes (registreeritud kooselu seaduse paragrahv 24 jj).
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.
Sisuliselt kehtivad samasugused normid nagu abikaasade suhtes.
Omandiõiguse kandmiseks kinnistusraamatusse tuleb esitada kinnistamisavaldus sellele esimese astme kohtule, mille tööpiirkonnas kinnisasi asub.
Kirjalik avaldus peab kandma avalduse esitaja allkirja. Allkiri ei pea põhimõtteliselt olema tõestatud, välja arvatud juhul, kui taotlusele on lisatud puudutatud isiku nõusolek (Aufsandungserklärung).
Koos kinnistamisavaldusega tuleb esitada avalik-õiguslik või eradokument, milles on märgitud vara omandamise õiguslik alus (nt müügileping) ja millel on poolte tõestatud allkirjad. Eradokumendid peavad peale kinnisasja käsitlevaid üksikasjalikke andmeid sisaldama ka puudutatud isiku nõusolekut.
Puudutatud isiku nõusolek on selle isiku sõnaselge nõusolek kinnistusraamatu kande tegemisega, kelle õigust kandega piiratakse või koormatakse või kelle õigus kandega kustutatakse või teisele isikule üle antakse (müügilepingu korral on puudutatud isik müüja). Puudutatud isiku nõusolek peab olema kohtulikult või notariaalselt kinnitatud ja kandma kohustatud isiku allkirja. See nõusolek võib sisalduda ka kinnistamisavalduses, aga sellisel juhul peavad avaldusel olevad allkirjad olema kohtulikult või notariaalselt tõestatud.
Koos kinnistamisavaldusega tuleb lisaks esitada tõend maksukohustuste täitmise kohta (steuerrechtliche Unbedenklichkeitsbescheinigung) vastavalt maksukorralduse seaduse (Bundesabgabeordnung – BAO) paragrahvile 160. Selles kinnitab maksuamet, et kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud on makstud.
Juhul kui kinnistamisavalduse koostab advokaat või notar, peab ta selle esitama elektrooniliselt. Manuses sisalduvad dokumendid tuleb sellisel juhul salvestada elektrooniliste dokumentide arhiivi. Maksuameti antava maksukohustuste täitmist tõendava dokumendi võib asendada advokaadi või notari tõendiga selle kohta, et ta on kinnistusraamatu kande tegemisega seotud maksud ja tasud ise välja arvestanud ja vastu võtnud (Selbstberechnungserklärung).
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.