- 1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi
- 2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?
- 3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?
- 4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?
- 5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?
- 6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?
- 7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?
- 8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?
- 9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust
- 10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?
1 Kas liikmesriigis on erinevaid registreeritud kooselu vorme? Palun selgitage nende vormide erinevusi
Luksemburgis on ainult üks registreeritud kooselu vorm (régime de partenariat enregistré), mis on kehtestatud 9. juuli 2004. aasta seadusega teatavate kooseluvormide õiguslike tagajärgede kohta (loi du 9 juillet 2004 relative aux effets légaux de certains partenariats; edaspidi „seadus“) Seadust on hiljem täiendatud.
Nimetatud seaduses on kooselu määratletud kui kahe sellise eri soost või samast soost inimese kooselu, kes elavad paarina koos ja on esitanud sellekohase avalduse oma ühise elukoha (domicile) või eluaseme järgse kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametnikule (officier de l’état civile).
2 Kas liikmesriigis on registreeritud kooselu jaoks kehtestatud seadusjärgne varasuhe? Mida see endast kujutab? Missuguste registreeritud kooselu vormide suhtes seda kohaldatakse?
Seaduse artikli 10 kohaselt on erilepingu puudumise korral tavaliseks varasuhteks varalahusus. Kummalegi partnerile jääb seega (vallas- ja kinnis)vara, mille omamist ta suudab tõendada, tema varalt saadavad hüved ja sissetulekud ning tema töine tulu. Eeldatakse, et vara, mille omandiõigust kumbki partner tõendada ei suuda, kuulub nende kaasomandisse.
Partnerid võivad seadusjärgsest varasuhtest kõrvale kalduda, määrates kooselust tulenevad varalised tagajärjed kindlaks lepingus, mis tuleb registreerida.
Lisaks on seadusega ette nähtud esmane seadusjärgne varasuhe, mida kohaldatakse kõigi kooseluvormide suhtes. Seetõttu on oluline vastastikuse materiaalse abi (apport mutuel d’une aide matérielle) andmine vastavalt partnerite võimalustele. Lisaks jääb kumbki partner ainuvastutavaks enne kooselu või kooselu kestel tekkinud isiklike võlgade eest. Peale selle ei tohi partnerid teineteise nõusolekuta käsutada õigusi, millega on tagatud ühine kodu, ega selle sisustust.
Partneritel on seaduse alusel sama sotsiaalkaitse nagu abielus olevatel isikutel, näiteks on neil õigus toitjakaotuspensionile ja nad saavad samu maksusoodustusi nagu abielus olevad isikud, sealhulgas seoses registreerimistasude, pärandimaksu ja otseste maksudega.
Seadusjärgset varasuhet kohaldatakse Luksemburgi ainsa registreeritud kooselu vormi suhtes.
3 Kuidas saavad registreeritud elukaaslased oma varasuhet korraldada? Millised ametlikud nõuded sellisel juhul kehtivad?
Partnerid võivad otsustada varalepingut mitte sõlmida. Sel juhul kohaldatakse nende kooselu suhtes seadusjärgset varasuhet. Alternatiivina võivad nad sõlmida lepingu, milles nad määravad kindlaks oma kooselust tulenevad varalised tagajärjed.
Sellise lepingu olemasolust tuleb perekonnaseisuametnikku koosellumisavalduse esitamisel teavitada. Perekonnaseisuametniku taotlusel edastatakse leping seejärel kolme tööpäeva jooksul prokuratuuri (Parquet Général), kus see registreeritakse ja kus seda perekonnaseisuregistris (Répertoire Civil) hoitakse. Perekonnaseisuregistrisse kandmine muudab koosellumisavalduse kolmandate isikute suhtes täitmisele pööratavaks.
Partnerid võivad oma varasuhet muuta muutmislepinguga (convention modificative), mis tuleb esitada algse dokumendi vastu võtnud perekonnaseisuametnikule. Prokuratuuri tuleb igast edaspidisest muudatusest samu formaalsusi täites teavitada.
4 Kas varasuhte korraldamise vabadusel on ka piiranguid?
Registreeritud kooselu varasuhte korraldamise vabadusele on kehtestatud piirangud. Kõikide kooseluvormide suhtes kohaldatakse esmast seadusjärgset varasuhet, mis on seotud teatavate varaliste tagajärgedega, millest ei saa lepinguga kõrvale kalduda.
Partnerid peavad teineteist materiaalselt abistama. Mõlemad partnerid peavad osalema kooselu kulude kandmises vastavalt oma võimalustele. Partnerid vastutavad kolmandate isikute ees solidaarselt võlgade eest, mis on tekkinud nende majapidamise igapäevaste vajaduste rahuldamisel või ühise eluaseme eest hoolitsemisel, ka pärast kooselu lõppu. Solidaarset vastutust (solidarité) ei kohaldata siiski selliste kulude suhtes, mis on partnerite eluviisi, tehingu kasulikkust või tarbetust või kolmandast isikust lepingupartneri hea- või pahausklikkust arvestades ilmselgelt liiga suured. Krediidiostude puhul kehtib solidaarne vastutus üksnes juhul, kui mõlemad partnerid on ostuga nõus.
Lisaks ei saa partnerid teineteise nõusolekuta käsutada ühist eluaset ja selle sisustust. Partner, kes ei ole andnud vara käsutamiseks nõusolekut, võib taotleda sellise tehingu tühistamist (annulation).
5 Millised on kooselu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed registreeritud kooselust tulenevale varasuhtele?
Ühe partneri abiellumise või surma korral lõppeb registreeritud kooselu automaatselt selle sündmuse kuupäeval.
Registreeritud kooselu võib lõpetada ka ühisavaldusega (déclaration conjointe) või ühepoolse avaldusega (déclaration unilatéral).
Registreeritud kooselu lõpetamine (dissolution) jõustub selle registreerimise kuupäeval. Kolmandate isikute suhtes hakkab see kehtima alates perekonnaseisuregistrisse kandmisest.
Registreeritud kooselu lõpetamisega kaasneb varasuhte lõppemine (liquidation). Kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud, saab kumbki partner tagasi oma isikliku vara ja ühisvara jagatakse nende vahel võrdselt.
Soovi korral võivad endised partnerid siiski jätkata vara ühist omamist (rester en indivision).
Kooselu lõpuga kaasneb vastastikuse materiaalse abistamise lõpetamine, kui partnerid ei ole kokku leppinud või kohus otsustanud teisiti.
Perekonnakohus võib erandkorras mõista ühele partnerile välja elatise (aliments) või määrata registreeritud kooselu lõppemise tõttu õigustatud kiireloomulised ja ajutised meetmed (mesures urgentes et provisoires).
Luksemburgi õigus ei näe ette registreeritud kooselu kehtetuks tunnistamist.
6 Kuidas mõjutab registreeritud kooselust tulenevaid varalisi tagajärgi ühe registreeritud elukaaslase surm?
Ühe partneri surm toob kaasa kooselu ja varasuhte lõppemise.
Partnerid ei ole teineteise seadusjärgsed pärijad, kui neid ei ole nimetatud üldnormide kohaselt koostatud testamendis.
7 Milline ametiasutus on pädev tegema otsuseid registreeritud kooselust tulenevate varaliste tagajärgedega seotud asjades?
Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 1007-1 on sätestatud, et perekonnakohus arutab avaldusi, mis puudutavad osalemist registreeritud kooselu kulude kandmises ning määrab ajutisi meetmeid registreeritud kooselu lõpetamise korral.
Kõigis muudes küsimustes kohaldatakse üldnorme.
8 Kuidas mõjutavad registreeritud kooselust tulenevad varalised tagajärjed registreeritud elukaaslase ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid?
Mõlemad partnerid vastutavad isegi pärast kooselu lõppu kolmandate isikute ees solidaarselt võlgade eest, mis on neile või ühele neist kooselu kestel tekkinud nende majapidamise igapäevaste vajaduste rahuldamisel ja ühise eluasemega seotud kulude kandmisel.
Solidaarset vastutust ei kohaldata siiski selliste kulude suhtes, mis on partnerite eluviisi, tehingu kasulikkust või tarbetust või kolmandast isikust lepingupartneri hea- või pahausklikkust arvestades ilmselgelt liiga suured. Seda ei kohaldata ka järelmaksuga ostudest tulenevate kohustuste suhtes, välja arvatud juhul, kui need on võetud mõlema partneri nõusolekul.
Kui eespool mainitud eeskirjadest ei tulene teisiti, jääb kumbki partner ainuvastutavaks enne kooselu või kooselu kestel tekkinud isiklike võlgade eest.
Lisaks ei saa partnerid teineteise nõusolekuta käsutada ühist eluaset ja selle sisustust. Partner, kes ei ole selleks oma nõusolekut andnud, võib taotleda selle tehingu tühistamist.
9 Palun kirjeldage lühidalt oma riigis kooselu lõppemise korral kohaldatavat vara jagamise või realiseerimise menetlust
Tavapärase varasuhte kohaselt jäävad kummalegi partnerile tema vara ja isiklikud võlad. Ühisvara jagatakse vastastikusel kokkuleppel (à l’amiable) või kui pooled kokkuleppele ei jõua, jagab selle kohus.
Kohaldatakse ühisvara ja selle jagamist käsitlevaid üldnorme (tsiviilseadustiku artikkel 815 jj).
Kõigis küsimustes, mis on seotud ühisvara säilitamise ja eelisõigusega ühisvara jagamisel, ühisvara enampakkumise teel müümisega ja selle jagamise tagajärgedega, kohaldatakse pärimist käsitlevaid õigusnorme (tsiviilseadustiku artiklile 718 jj).
10 Milline on kinnisvara registreerimise menetlus ning milliseid dokumente või teavet harilikult kinnisvara registreerimiseks nõutakse?
Iga isikute eluajal tehtud tehingu (actes entre vifs) kohta, millega antakse kas tasuta või tasu eest üle kinnisasjaõigused (droits réels immobiliers), v.a pandiõigused (privilèges) või hüpoteegid (hypothèques), tehakse igal juhul kanne selles kinnistusosakonnas (Bureau de la Conservation des Hypothèques), mille tööpiirkonnas kinnisasi asub.
Kohaldatakse 25. septembri 1905. aasta muudetud seadust, mis käsitleb kinnisasjaõiguste kohta kannete tegemist (loi modifiée du 25 septembre 1905 sur la transcription des droits réels immobiliers).
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.