Liikmesriikidel paluti perekonnaõiguse küsimuses (lapse eestkoste) selgitada, milline on hageja osa kohtukulude kandmises järgmistel juhtudel: A – riigisisene juhtum. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos, kuid ei ole abielus. Kui nende laps on kolmeaastane, lähevad nad lahku. Kohtuotsusega antakse emale lapse hooldusõigus ja isale suhtlusõigus. Ema esitab hagi isa suhtlusõiguse piiramiseks. B – piiriülene juhtum, kui advokaat tegutseb liikmesriigis A. Mees ja naine on elanud mitu aastat koos liikmesriigis (liikmesriik B), kuid ei ole abielus. Nad saavad lapse, kuid lähevad kohe pärast lapse sündi lahku. Liikmesriigi B kohtu otsusega antakse emale lapse hooldusõigus ja isale suhtlusõigus. Ema ja laps asuvad elama teise liikmesriiki (liikmesriik A), sest nimetatud kohtuotsuse põhjal on neil selleks luba, kuid isa jääb liikmesriiki B. Mõne aasta pärast esitab ema liikmesriigis A hagi isa suhtlusõiguse muutmiseks.