Kulud

Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv õigusraamistik

Advokaadid

Austria advokatuuriseaduses (Rechtsanwaltsordnung) on sätestatud, et klient ja advokaat võivad advokaadi osutatud teenuste eest makstavas tasus üldiselt vabalt kokku leppida.

Tasu võib olla arvutatud tunnipõhise määra alusel või selle võib kokku leppida kindlasummalisena. Kindlasummalise tasu korral ei arvestata konkreetseid osutatud teenuseid ega nendele kulunud aega. Kui tasus ei ole sõnaselgelt kokku lepitud, siis loetakse, et kokku on lepitud mõistlikus tasus.

Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Zivilprozessordnung – ZPO) ja advokaadi tasusid käsitlevas seaduses (Rechtsanwaltstarifgesetz) on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses määrab kohus otsuses kohtukulude jaotamise kohta, millise osa kuludest peab kaotanud pool võitnud poolele hüvitama. Need kulud arvutatakse hagihinna ning osutatud teenuse kestuse ja laadi alusel.

Kriminaalmenetluses peab tavaliselt iga isik (süüdistatav, erasüüdistaja või kriminaalmenetluses osalev tsiviilhageja), kes on palganud ennast esindama advokaadi, kandma ka sellega kaasnevad kulud. See on nii ka siis, kui kohus määras kaitsja, välja arvatud juhul, kui on täidetud tasuta õigusabi andmise tingimused. Üldiselt erinevad kulud olenevalt asjaomase kohtu liigist ja struktuurist (nt esimese astme kohus (Bezirksgericht), üheliikmelise koosseisuga liidumaa kohus (Landesgericht mit Einzelrichter*in), kaasistujatega kriminaalkohus (Schöffengericht) või vandekohus (Geschworenengericht)).

Kohtutäiturid

Tasu, mida kohtutäiturid (Gerichtsvollzieher) oma toimingute eest saavad, on sätestatud täitetasude seaduses (Vollzugsgebührengesetz). Selles on ette nähtud eelkõige täitetasu (Vollzugsgebühr), mida sissenõudja peab täitmisavalduse esitamisel maksma koos kindlasummalise tasuga (Pauschalgebühr), mis on sätestatud kohtulõivude seaduses (Gerichtsgebührengesetz – GGG).

Täitetasu, mida küsitakse vastavalt (täitetasude seaduse paragrahvile 2), moodustab osa täitemenetluse kuludest. Sissenõudja taotluse korral võib kohus otsuses kohtukulude jaotamise kohta määrata, et võlgnik peab täitetasu hüvitama.

Kohtutäituril on õigus saada tasu ka maksete vastuvõtmise eest. Selle tasu võib sissenõutavast summast maha arvata (täitetasude seaduse paragrahv 11).

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kohtuteenuste kasutamise eest makstavad kohtukulud on kas kindlasummalised või arvutatakse protsendina määramisaluseks olevast summast. Summa suurus oleneb kohtuasja laadist ning hagihinnast (mis määratakse nõude rahalise väärtuse alusel) ja menetlusosaliste arvust. Kui osalisi on rohkem kui kaks, võib kohtulõivude seaduse paragrahvi 19a kohaselt lisada mitme menetlusosalise lisatasu, mis on 10–50%.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Esimese astme tsiviilkohtumenetluses tuleb hagiavalduse esitamisel maksta kindlasummaline lõiv. Lõiv on ühekordne, olenemata menetluse seisust selles etapis ning sellest, kas hagiavaldus sisaldab rohkem kui ühte nõuet või on seotud rohkem kui ühe isikuga, ning see katab kogu menetluse esimese astme kohtus. Kui nõudeid menetluse käigus suurendatakse, võidakse nõuda lisalõivu. See tuleb tasuda kirjalike avalduste esitamise ajal. Kui nõuet suurendatakse kohtuistungil, kuulub lõiv maksmisele siis, kui suurendatud nõue kantakse protokolli. Teise või kolmanda astme kohtus tuleb lõiv maksta apellatsioonkaebuse esitamisel (kohtulõivude seaduse paragrahvi 2 lõige 1). Erandina tuleb hagita menetluse korral hagiavalduse lõivu asemel mõnikord tasuda otsuse tegemise lõiv.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Üldiselt ei maksta kriminaalmenetluse puhul kohtukulusid. Üksnes erasüüdistusmenetluste puhul tekivad kriminaalmenetluse algatamise või jätkamise avalduse ning apellatsioonkaebuste ja kehtetuks tunnistamise kaebuste esitamisega seotud kulud poolele, kes erasüüdistuse esitab.

Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tasutakse siis, kui esitatakse tasumisaluseks olev avaldus.

Kindlaksmääratud kulud konstitutsioonikohtu menetluses

Konstitutsioonikohtu menetlusosaliste kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtu seaduse (Verfassungsgerichtshofgesetz – VfGG) paragrahvi 17a lõike 1 kohaselt on lõiv 240 eurot.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda menetluse alguses.

Advokaatide ja õigusnõustajate teabe andmise kohustused

Poolte õigused ja kohustused

Üldiselt on advokaadil kohustus teavitada oma klienti sellest, kuidas tasud arvutatakse ja milliseid kulusid peab klient eeldatavasti kandma. Advokaadi kutsealal töötamist käsitlevate suuniste (Richtlinien für die Ausübung des Rechtsanwaltsberufes – RL-BA 2015) paragrahvi 15 lõikes 2 on soovitatud, et kui advokaat võtab vastu uue kohtuasja, peaks ta klienti teavitama tasu arvestamise alusest ja oma õigusest vahemaksetele. Kui ei ole kokku lepitud kindlasummalises tasus, on kliendil õigus mõistlike ajavahemike järel nõuda vahearvet või arvestust juba osutatud teenuste kohta või – juhul, kui on kokku lepitud tunnipõhises tasus – advokaadi ajakulu kohta. Advokaadi palkamisel tuleks sõlmida leping, mis sisaldab kokkulepet tasustamise alguse ja vahearvete sageduse kohta.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust leida teavet õiguskulude kohta Austrias?

Õigusnormid, mis puudutavad tsiviilõiguslike hagimenetluste (sealhulgas kaubandusasjad) kulude hüvitamist, on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvides 40–55. Hagita menetluste puhul (nt perekonnaasjad, eelkõige abielulahutus vastastikusel kokkuleppel või vaidlused hooldus- ja suhtlusõiguse või ülalpidamisnõuete üle) kehtivad muud kulude hüvitamise normid. Üldnormid on sätestatud hagita menetlusi käsitleva seaduse (Außerstreitgesetz – AußStrG) paragrahvis 78. Erandid kehtivad muu hulgas kohtumenetluste korral, mis on seotud hooldus- ja suhtlusõiguste vaidluste ning alaealiste ülalpidamise nõuetega. Kriminaalmenetluse kulud on reguleeritud Austria kriminaalmenetluse seadustiku (Strafprozessordnung – StPO) paragrahvidega 380–395. Kohtulõivud (kindlasummalised kulud) on sätestatud kohtulõivude seaduses.

Kokkuvõtliku teabe advokaatide tasude kohta leiab Austria advokatuuri (Österreichischer Rechtsanwaltskammertag) veebisaidil avaldatud teabelehest. Üldteave on kättesaadav ka ametiteülesel platvormil oesterreich.gv.at: [Leben Themen > Dokumente und Recht > Zivilrecht > Zivilverfahren (elulised teemad > dokumendid ja õigus > tsiviilõigus > tsiviilkohtumenetlus)].

Üldteabe kohtukulude kohta leiab veebisaidilt oesterreich.gv.at. Seaduste tekstid (nt kohtulõivude seadus ja lõivumäärasid käsitlevad normid) on tasuta kättesaadavad Austria Vabariigi õigusteabesüsteemi (Rechtsinformationssystem des Bundes) kaudu, mille link on avaldatud liidukantsleri büroo veebisaidil.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Austrias?

Saksa keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Vahendajate loetelu (mida haldab föderaalne justiitsministeerium) on avalikkusele kättesaadav vahendust käsitleval veebilehel.

Mis puudutab taastavat õigust kriminaalmenetluses, siis on veebisaidil NEUSTART esitatud teave süüdistatava ja kannatanu vahelise vahenduse kohta (Tatausgleich) (olemas ka inglise keeles).

Kust leida lisateavet kulude kohta?

Veebis kättesaadav teave menetluskulude kohta

Austria kohtusüsteemi, kohtukulusid ja föderaalset justiitsministeeriumi käsitlev üldteave on esitatud Austria justiitsministeeriumi veebisaidil ja veebisaidil oesterreich.gv.at, kus teave on esitatud hõlpsasti arusaadaval viisil.

Austria Vabariigi õigusteabesüsteemist leiab järgmiste seaduste tekstid:

• kohtulõivude seadus (Gerichtsgebührengesetz – GGG);
• tasu saamise õigust käsitlev seadus (Gebührenanspruchsgesetz – GebAG);
• advokatuuriseadus (Rechtsanwaltsordnung – RAO);
• advokaatide tasumäärade seadus (Rechtsanwaltstarifgesetz – RATG).

Advokaaditasude suhtes kehtestatud üldkriteeriumide (Allgemeine Honorar-Kriterien für Rechtsanwälte – AHK) tekst on kättesaadav Austria advokatuuri portaalis.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Sellise teabe saamiseks pöörduge palun otse Austria föderaalse justiitsministeeriumi poole.

Kust leida teavet konkreetse menetluse keskmiste kogukulude kohta?

Eri liiki menetlustega seoses maksmisele kuuluvad kohtulõivud on eelnevalt kindlaks määratud (kohtulõivude seaduses). Need võivad muutuda, kui hagihinda suurendatakse või vähendatakse. Kulud, mille kaotanud pool peab tsiviilkohtumenetluses võitnud poolele maksma (advokaatide ja ekspertide tasud, suulise ja kirjaliku tõlke kulud), määrab kohus otsuses kohtukulude jaotamise kohta. Kohus teeb otsuse advokaatide tasumäärade seaduse (advokaaditasud) ja tasu saamise õigust käsitleva seaduse (ekspertide ning tõlkide ja tõlkijate tasud) alusel. Kulud sõltuvad suuresti seotud kulutustest ja ajakulust. Seepärast ei ole konkreetset summat võimalik eelnevalt kindlaks määrata. Põhimõtteliselt võivad klient ja advokaat makstavas tasus omavahel, vabalt kokku leppida.

Käibemaks

Kust leida teavet käibemaksu kohta? Millised on kohaldatavad määrad?

Advokaatide osutatavatelt teenustelt tuleb tasuda käibemaks. Käibemaksumäär on Austrias 20%. Sarnaselt muudele kuludele tuleb see maksta advokaadile eraldi, nagu on sätestatud advokaatide tasumäärade seaduse paragrahvis 16 ja advokaatide tasudele kehtestatud üldkriteeriumide paragrahvis 17. Advokaatide tasumäärade seaduses ja tasudele kehtestatud üldkriteeriumides sätestatud tasumäärad ei sisalda käibemaksu.

Tasuta õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Menetlusabi (Verfahrenshilfe) saamise õigus ei rajane seaduses sätestatud sissetulekukünnisel. Tsiviilkohtumenetluses (ja kaubandusasjades) on menetlusabi andmine reguleeritud Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid kohaldatakse mutatis mutandis hagita menetluste suhtes. Menetlusabi andmise otsuse teeb esimese astme kohus.

Menetlusabi tuleb menetlusosalisele anda siis, kui tema sissetulek, finantsolukord ja ülalpidamiskohustused on sellised, mis ei võimalda tal maksta menetluskulusid, ilma et see seaks tema toimetuleku ohtu.. Menetlusabi ei anta, kui kavandatud kohtumenetlus või kaitse tundub ilmselgelt pahatahtlik või on välistatud igasugused väljavaated edule. Kohus otsustab, milliseid allpool loetletud soodustusi igal üksikjuhul antakse.

Austrias võib menetlusabi hõlmata järgmist:

1. ajutine vabastus kohtukulude, tunnistajate, ekspertide ning tõlkide või tõlkijate tasude, mis tahes vajaliku avaliku teavitamisega seotud kulude, usaldusisiku kulude ja kohtu määratud esindaja või advokaadi tehtud kulude maksmisest;
2. esindamine advokaadi poolt.

Kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpuleviimist võidakse menetlusabi saanud pooltelt nõuda, et ta saadud summa täies mahus või osalist tagasi maksaks, kui poolte rahaline olukord on muutunud ja neil on võimalik asjaomaseid makseid teha, ilma et see nende toimetuleku ohtu seaks.

Süüdistatavale ja kannatanule kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalmenetluses

Süüdistatava või kannatanu või kriminaalmenetluses osaleva tsiviilhageja menetlusabi õiguse üle otsustamisel ei arvestata kindlaksmääratud sissetulekukünnist. Suunavaks kriteeriumiks on elatusvahendite tase, mis on toimetuleku miinimumist kõrgem ja piisavast sissetulekust madalam. Toimetuleku miinimum vaadatakse korrapäraselt läbi ja selle ajakohastatud tase avaldatakse Austria justiitsministeeriumi veebisaidil.

Kannatanutele tasuta õigusabi andmisega seotud tingimused

Kui kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitanul ei ole Austria kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 66 lõike 2 alusel õigust õigusalasele nõustamisele ja toele (Prozessbegleitung), on tal õigus saada menetlusabi, kui:

• tal ei ole võimalik õigusnõustajat kasutada, ilma et see vähendaks talle vajalike vahendite taset (vt eespool märkused vahendite nõutava taseme kohta), ning
• õigusnõustaja kasutamine on õigusemõistmise huvides ja eelkõige selle huvides, et kannatanu õigused tõhusalt maksma panna, et vältida hilisemaid eraldiseisvaid tsiviilkohtumenetlusi.

Süüdistatavale tasuta õigusabi andmisega seotud tingimused

Lisaks finantstingimustele peab menetlusabi andmine olema õigusemõistmise ja eeskätt nõuetekohase kaitse huvides.

Kaitsja määramist loetakse igal juhul õigusemõistmise huvides olevaks,

• kui kaitsja määramine on hädavajalik (notwendige Verteidigung) kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 61 lõike 1 kohaselt (vt allpool), kui süüdistatav on pime, kurt, tumm, muu puudega või ta ei valda kohtus kasutatavat ametlikku keelt piisavalt hästi ning ei suuda seetõttu end ise kaitsta,
• kui tegu on apellatsioonimenetlusega,
• kui kohtuasjaga on seotud keerulised faktilised ja õiguslikud asjaolud.

Kui kaitse on kohustuslik, peab süüdistatavat esindama kaitsja. Kaitse on kohustuslik järgmistel juhtudel (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 61 lõige 1):

• süüdistatava kohtueelse kinnipidamise ajal (punkt 1);
• selliste menetluste ajal, mille eesmärk on süüdistatava suunamine vaimse häirega õigusrikkujate kinnipidamisasutusse (punkt 2);
• kohtumenetluse raames, mille eesmärk on süüdistatava suunamine taastusravi vajavate sõltlastest õigusrikkujate kinnipidamisasutusse või ohtlike retsidivistide kinnipidamisasutusse (punkt 3);
• liidumaa kohtu menetluses, kui see toimub kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel (punkt 4);
• üheliikmelise koosseisuga liidumaa kohtu menetluses, kui karistusena võidakse määrata üle kolme aasta pikkune vangistus, välja arvatud juhul, kui tegemist on Austria karistusseadustiku (Strafgesetzbuch – StGB) paragrahvi 129 lõike 2 punktis 1 osutatud murdvargustega ja paragrahvi 164 lõikes 4 osutatud varastatud esemete varjamisega (punkt 5);
• võistleval ülekuulamisel, kus tunnistajad ja süüdistatavad viibivad eri ruumides (kontradiktorischen Vernehmung) (paragrahv 165), kui see moodustab kooskõlas punktidega 3–5 kohtumenetluse selle osa, mille puhul on kaitsja osavõtt kohustuslik (punkt 5a);
• kohtukaasistujate või vandekohtu osalusel tehtud kohtuotsuse edasikaebamisel (punkt 6);
• asja uuesti arutamise avalduse esitamisel ja avalduse mis tahes avaliku arutamise korral (punkt 7).

Kuludeta kohtumenetlused

Selleks et kaitsta kannatanu õigusi kriminaalmenetlustes, võib taotluse korral saada tasuta psühholoogilist ja sotsiaalset abi või õigusabi, kui tegu on vägivallakuriteo, tõsise ähvarduse või seksuaalkuriteo ohvriga, terrorikuriteo või teisest isikust sõltuvuse ärakasutamise ohvriga ning sellise isiku abikaasa, registreeritud partneri, elukaaslase, otseliinis sugulase, õe või venna või muu ülalpeetavaga, kelle surma võis põhjustada kriminaalkuritegu, või muude sugulastega, kes olid kriminaalkuriteo tunnistajad. Alla 14aastastele seksuaalkuritegude ohvritele on abi kõikidel juhtudel tasuta, ilma et selleks peaks taotlust esitama. Psühholoogiline ja sotsiaalne abi hõlmab kannatanu ettevalmistamist menetluseks ja sellega kaasnevaks emotsionaalseks koormaks. Psühholoogilist ja sotsiaalset abi ning õigusabi pakuvad ohvriabiorganisatsioonid, kellega föderaalne justiitsministeerium on kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 66 lõike 2 kohaselt sõlminud lepingu.

Hagita menetlustes on täisealisele isikule eestkostja (Erwachsenenvertreter) määramine lõivuvaba. Samuti on lõivuvabad hooldus- ja suhtlusõigust käsitlevad menetlused. Lõivu ei tule maksta ka seoses sundkorras raviasutusse paigutamist käsitleva seaduse (Unterbringungsgesetz) või hooldekodusse paigutamist käsitleva seaduse (Heimaufenthaltsgesetz) kohaste menetlustega. Kui poole sissetulek ja varad on väikesed, võib menetlusabi anda lõivude maksmisest ajutise vabastamise kujul. Vabastuse ulatus sõltub esitatud avaldusest ja kohus teeb otsuse oma äranägemisel.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Hagimenetlused

Tsiviilkohtumenetlustega (sealhulgas kaubandusasjadega) seotud kulud on reguleeritud Austria tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Selles on sätestatud, et algul peab iga menetlusosaline kandma menetluses osalemisega tekkinud kulud. Mõlemale poolele tekkinud kulud jagatakse alguses poolte vahel võrdselt. Kui kohus langetab kohtuasjas otsuse, teeb ta kulude jaotamise kohta määruse. Kehtib põhimõte, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks. Pool, kes kaotab kohtuvaidluse kõikide punktide osas, peab teisele poolele hüvitama kõik tasud ja kulud, mis olid vajalikud seoses prokuratuuri või kaitse nõuetekohase tegevusega. Kui pooled on mõne punkti osas saanud võidu ja mõne punkti osas kaotuse, tuleb kulud vastastikku tasaarveldada või jagada proportsionaalselt.

Kõrvalekaldumine põhimõttest, et kulud mõistetakse välja võitnud poole kasuks, on teatavatel juhtudel põhjendatud:

• kaotuse korral suhteliselt vähetähtsas küsimuses, kui hagi rahuldamata jäetud osa ei põhjustanud erilisi kulusid;
• kui nõude suuruse on kindlaks määranud eksperdid või see on kohtu pädevuses ning kui kulud tuleb vastastikku tasaarveldada;
• kui kostja käitumine ei ole põhjustanud hagi esitamist ning ta on esimesel võimalusel nõuet tunnistanud ning
• kui üks pooltest on põhjustanud menetluse tühistamise või kehtetuks tunnistamise; sel juhul võidakse sellelt poolelt nõuda kõigi kulude katmist.

Hagita menetlused

Perekonnaõiguse küsimusi (ülalpidamist, suhtlus- ja hooldusõigust käsitlevad menetlused ning abielulahutus vastastikusel kokkuleppel) käsitletakse hagita menetluste raames. Hagita menetlustega seotud kulusid käsitlevad üldnormid on hagita menetluste seaduse paragrahvis 78. Mitut liiki menetluste suhtes on siiski kehtestatud erandid. Ka hagita menetluste puhul kehtib üldjuhul põhimõte, et kulud tuleks välja mõista võitnud poole kasuks, kuid õigluse huvides võib kulud välja mõista teisiti. Kui hüvitamist ei nõuta, tuleb tegelikud kulud (nt eksperditasud) maksta proportsionaalselt poole osalusega kohtumenetluses. Kui seda osalust ei ole võimalik kindlaks määrata, tuleb kulud jagada võrdselt.

Üksikasjad mitmesugust liiki menetluste (ülalpidamist, suhtlus- ja hooldusõigust käsitlevad menetlused ning abielulahutus) puhul.

1. Abielulahutust käsitlevate menetluste puhul tuleb eristada kohtulikku abielulahutust ja abielulahutust vastastikusel kokkuleppel.

Kohtuliku abielulahutuse suhtes kohaldatakse Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku erisätteid. Kui kumbagi poolt ei leita süüdi olevat, peab kulud vastastikku tasaarveldama. Kui abielulahutuse põhjuseks on abielu purunemine ning kui kohtulahend sisaldab otsust selle kohta, kes purunemise eest vastutab, peab süüdi olev abikaasa maksma teise poole kulud.

Abielulahutus vastastikusel kokkuleppel: kohaldatakse hagita menetluse norme. Abikaasad esitavad kohtule kaks identset avaldust. Kuna võistlevat kohtumenetlust ei ole, siis kulude väljamõistmist ei toimu. Tegelikud kulud peavad pooled kandma võrdselt.

1. Ka hooldus- ja suhtlusõigust käsitlevad menetlused on hagita menetlused. Erandina (hagita menetluste seaduse paragrahvi 107 lõike 5 alusel) ei toimu selliste menetluste puhul kulude väljamõistmist.
2. Veel ühe erandina (hagita menetluste seaduse paragrahvi 101 lõike 2 alusel) ei mõisteta menetluskulusid välja ka alaealiste lastega seotud ülalpidamisnõudeid käsitlevate menetluste puhul.

Kriminaalmenetlused

Kriminaalmenetlustes peab iga isik, keda esindab kaitseadvokaat või muu esindaja, kandma kulud ise, isegi kui advokaadi on määranud kohus (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 393 lõige 1).

Kohtuotsusega, millega süüdistatav süüdi mõistetakse, tuleb süüdimõistetult välja mõista ka kriminaalmenetluse kulud (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 389 lõige 1). Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 381 lõike 1 kohaselt võivad kriminaalmenetluses tekkida järgmised kulud:

1. kindlasummaline lõiv seoses allpool täpsustamata menetluskuludega, sealhulgas uurimisega ning peaprokuröri või kohtu korralduste kohaste toimingutega seotud kulud. Kindlasummaline lõiv määratakse järgmiselt: menetlus vandekohtuga liidumaa kohtus – 500 kuni 10 000 eurot; menetlus kohtukaasistujatega liidumaa kohtus – 250 kuni 5000 eurot; menetlus üheliikmelise koosseisuga liidumaa kohtus – 150 kuni 3000 eurot ning menetlus esimese astme kohtus – 50 kuni 1000 eurot;
2. eksperditasud ja üldiselt ka mis tahes tõlgitasud;
3. ametiasutustelt teabe, aruannete või arvamuste saamisega seotud kulud;
4. süüdistatava või tunnistajate piiriülese transpordi kulud ning teisest riigist kutsutud tunnistajate transpordikulud;
5. vahendite külmutamisega kaasnevad kulud, arvelduskontosid käsitleva teabe saamise, kirjade konfiskeerimise, sideandmete saamise ja sidevahendite pealtkuulamisega seotud kulud;
6. karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud, sealhulgas vangide riigisisesesse või välisriigi karistussüsteemi üleviimise kulud, välja arvatud vabaduskaotusliku karistuse täitmisele pööramisega seotud kulud;
7. kriminaalmenetlusega seotud kohtukulud;
8. kaitseadvokaadi või teiste esindajate kulud;
9. kindlaks määratud summa seoses kannatanule osutatud abi kuludega kuni 1000 euro ulatuses.

Need kulud – välja arvatud punktides 3, 7 ja 9 loetletud kulud – katavad algselt föderaalasutused. Paragrahvi 1 lõike 9 kohase kindlaks määratud summa kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse tasumise eest vastutava isiku majanduslikku olukorda. Süüdistatav ei pea tagasi maksma tõlgi teenuste kasutamisega kaasnevaid kulusid.

Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 391 lõikes 1 on aga sätestatud, et kriminaalmenetluse kulud tuleb süüdimõistetud isikult sisse nõuda ainult nii, et süüdimõistetud isikul on võimalik tagada oma perele toimetulek ja see ei kahjusta tema suutlikkust hüvitada süüteo tagajärjel tekkinud kahju. Kui kulusid ei saa sisse nõuda põhjusel, et süüdimõistetud isikul puuduvad selleks vahendid, võib kohus tunnistada kulud tagastamatuteks. Kui kohus leiab, et kulud võidakse sisse nõuda hiljem, tuleb asjaomase isiku majanduslikku olukorda pärast teatava aja möödumist uuesti hinnata. Seaduse järgi võib kulusid sisse nõuda viie aasta jooksul pärast menetluse raames lõpliku otsuse tegemist. Kui kohus otsustab, et süüdimõistetud isik peab kandma menetluskulud, ning hiljem ilmneb, et asjaomane isik ei ole võimeline neid kandma, võivad kulude sissenõudmise eest vastutavad riigiasutused maksetähtaega pikendada, lubada maksmist osade kaupa või kulusid vähendada.

Kui süüdimõistetud isik on kriminaalkohtu otsuse kohaselt kohustatud maksma kriminaalmenetluses osalevale tsiviilhagejale vähemalt osalist hüvitist, peab ta hüvitama ka sellele tsiviilhagejale kriminaalmenetlusega kaasnenud kulud.

Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 393a kohaselt võib süüdistatav, kes mõistetakse õigeks, taotleda föderaalasutustelt rahalist toetust oma kaitseadvokaadi kulude tasumiseks. See toetus hõlmab vajalikke tegelikult tehtud rahalisi kulutusi ja kindlasummalist tasu kaitseadvokaadi kulude eest. Kindlasummalise tasu kindlaksmääramisel võetakse arvesse kaitse ulatust ja keerukust ning kaitsja osutatud vajalike ja asjakohaste teenuste mahtu ning see tasu ei tohi ületada järgmiseid ülemmäärasid: menetlus vandekohtuga liidumaa kohtus – 10 000 eurot; menetlus kohtukaasistujatega liidumaa kohtus – 5000 eurot; menetlus üheliikmelise koosseisuga liidumaa kohtus – 3000 eurot; menetlus esimese astme kohtus – 1000 eurot.

Kui kriminaalmenetlus algatatakse erasüüdistuse esitamisega või kriminaalmenetluses osaleva tsiviilhageja avalduse alusel vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvile 72 ja sellele ei järgne süüdimõistvat otsust, peab erasüüdistuse esitaja või kriminaalmenetluses osalev tsiviilhageja kandma kõik kriminaalmenetluse algatamise või jätkamisega seotud kulud. Kui kriminaalmenetlus lõppeb kohtuliku kokkuleppega (Diversion) (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvid 198–209), ei pea kriminaalmenetluses osalev tsiviilhageja mingeid kulusid kandma.

Eksperditasud

Hagiga tsiviilkohtumenetlustes (sealhulgas kaubandusasjades) tasaarveldatakse eksperditasud vastastikku või mõistetakse välja proportsionaalselt poole võidu või kaotuse ulatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 43 lõige 1).

Kohtuliku abielulahutuse menetluses, milles tehtud otsuse järgi pole kumbki pool vastutav, tuleb tegelikud kulud vastastikku tasaarveldada. Kui üks pool on teinud üle poole rahalistest kulutustest, peab teine pool ülemäärase summa talle hüvitama. Kuid kui üks abikaasadest leitakse olevat süüdi, peab see pool hüvitama teise poole eksperditasud.

Pooled, kes eksperte kasutasid või kelle huvides meetmeid võeti, peavad hüvitama algselt kohtu vahenditest eksperditasude katteks makstud kulud kohtule järgmiste menetluste korral: vastastikusel kokkuleppel algatatud abielulahutuse menetlused, hooldus- ja suhtlusõigust käsitlevad menetlused ning alaealiste laste ülalpidamisnõudeid käsitlevad menetlused. Kui kulude hüvitamise kohustus lasub mitmel isikul, vastutavad nad ühiselt (kohtukulude maksmist käsitleva seaduse (Gerichtliches Einbringungsgesetz – GEG) paragrahvi 1 lõige 5 koostoimes sama seaduse paragrahvi 2 lõikega 1).

Eksperditasude suurus on reguleeritud tasu saamise õigust käsitleva seadusega. Iga konkreetse juhtumi puhul sõltub see peamiselt kohtu taotletud aruande sisust ja ulatusest.

Kriminaalmenetluses moodustavad eksperditasud osa kohtukuludest (kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 381 lõike 1 punkt 2), mille vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 389 lõikele 1 peab kandma süüdimõistetud isik. Eksperditasud määrab kindlaks kohus või riigiprokurör ning neid tasuvad ettemaksena föderaalasutused.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Eespool esitatud selgitus kehtib ka tõlkijate ja tõlkide tasude kohta.

Seotud dokumendid

Kulude läbipaistvuse uuring: Austria (829 kB)   (829 Kb) 

Lingid

Kohtulõivude seaduse paragrahv 32