Kulud

Iirimaa

Sellel lehel esitatakse teavet kohtukulude kohta Iirimaal.

Sisu koostaja:
Iirimaa

Õigusvaldkonna ametikohtade tasusid reguleeriv raamistik

Õigusnõustajad

Õigusnõustajatele tasude maksmise alused võib liigitada vastavalt sellele, kas tegemist on hagimenetlusega (st kohtus, erikohtus või vahekohtuniku juures toimuva menetlusega seotud nõustamine ja esindamine) või hagita menetlusega. Hagimenetluses võib kulud täiendavalt liigitada õigusnõustaja ja kliendi vahelisteks kuludeks (st kulud, mis menetlusosalisel tuleb maksta oma õigusnõustajale) ja menetlusosaliste vahelisteks kuludeks (st kulud, mille üks menetlusosaline peab tasuma asjaomase menetluse teisele osalisele).

Hagimenetlus

Peamised esmased õigusaktid*

  • 1849. aasta esindajate ja õigusnõustajate seadus;
  • 1870. aasta esindajate ja õigusnõustajate seadus;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1924. aasta kohtute seaduse paragrahv 94;
  • 1936. aasta kohtute seaduse paragrahv 78;
  • 1961. aasta kohtute seaduse (lisasätted) 8. lisa punkt 8;
  • 1981. aasta kohtute seaduse paragrahv 17;
  • 1991. aasta kohtute seaduse paragrahv 14;
  • 1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahv 68;
  • 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahvid 27 ja 46.

Peamised teisesed õigusaktid*

  • Kõrgemate kohtute kodukorra korralduse nr 22 reeglid 4 ja 6 ning reegli 14 punkt 3, korralduse nr 27 reegel 1A, korraldus nr 99 ja W lisa;
  • ringkonnakohtu kodukorra korralduse nr 15 reeglid 14, 15 ja 21 ning korraldus nr 66;
  • piirkondliku kohtu kodukorra korraldused nr 51 ja 52 ning E lisa.

Kohtupraktika

  • Asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

Hagita menetlus

Peamised esmased õigusaktid*

1881. aasta õigusnõustajate tasustamise seadus.

Peamised teisesed õigusaktid*

  • 1884. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1960. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1964. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1970. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1978. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1982. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1984. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1986. aasta õigusnõustajate tasustamise üldkorraldus;
  • 1972. aasta maa kinnistamise reeglite reeglid 210 ja 239.

Kohtupraktika

  • Asjaomaseid õigusakte tõlgendavad kohtute otsused.

* Viidates õigusaktidele, viidatakse asjaomaste seaduste, korralduste või reeglite muudetud versioonidele. Pärast 1922. aastat vastu võetud õigusaktidega saab tutvuda Iirimaa õigusaktide kogu veebisaidil ja parlamendi (Oireachtas) kodade veebisaidil.

Juristid

Mõiste „juristid“ all mõeldakse Iirimaa õigussüsteemis tegutsevaid mõlemat liiki juriste ehk õigusnõustajaid (solicitors) ja vandeadvokaate (barristers).

Vandeadvokaadid

Vandeadvokaadi tasusid käsitatakse õigusnõustaja kuludena, kellele esitatakse nende eest arve, ning seega võib neid pidada õigusnõustaja tasutavateks kuludeks ja need on reguleeritud õigusaktidega, mis käsitlevad õigusnõustajate tasusid, ja kohtuotsustega nõustajate tasude hüvitamise kohta; vt eelkõige 1995. aasta kohtute ja kohtuametnike seaduse paragrahv 27 ning kohtuotsused Kelly vs. Breen [1978], I.L.R.M., 63; riik (Gallagher Shatter & Co.) vs. de Valera [1991], 2 I.R., 198; Superquinn vs. Bray U.D.C. (nr 2) [2001], 1 I.R., 459

Kohtutäiturid

Kohtutäiturite (sheriff, court messenger, bailiffs) tasud kohtu antud täitekorralduste täitmise eest on reguleeritud 2005. aasta täiturite tasude ja kulude korraldusega. See hõlmab tasusid, mis on seotud täitemääruse tegemise, reisikulude ning arestitud kaupade või kariloomade äravõtmise ja hoiustamisega.

Advokaadid (Advocates)

Iirimaa õigussüsteemis ei ole eraldi juristide kategooriat, mis kannaks inglise keeles nimetust advocate.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Üldiselt määratakse kuluartiklid kindlaks kaalutlusõiguse alusel, välja arvatud kõrgemate kohtute kodukorra korralduse nr 27 reegli 1A lõikes 3, reeglis 9 (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud tagaseljaotsust) ja W lisas ning piirkondliku kohtu kodukorra E lisas sätestatud kuluartiklid.

Tasumisele kuuluvad kulud sisaldavad ka selliseid kulusid nagu kohtulõivud, mis on kindlaks määratud vastavalt Iirimaa kõrgeima kohtu ja kõrge kohtu, ringkonnakohtu ja piirkondliku kohtu lõivusid käsitlevates korraldustes.

Siit saab täpsemat teavet kohtulõivude määrade kohta.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Korralduse nr 27 reegli 1A lõikes 3 ja reeglis 9 (kulud, mille peab tasuma pool, kes esitab menetlusdokumendid pärast seda, kui teine pool on taotlenud tagaseljaotsust) täpsustatud juhtudel kuuluvad kulud tasumisele, kui tagaseljaotsuse taotlus jäetakse rahuldamata.

Kõrgemate kohtute kodukorra W lisas sätestatud kuluartiklid kuuluvad sissenõudmisele järgmiselt.

  • Kliendilt õigusnõustaja poolt ühe kuu jooksul pärast kuluarve kättesaamist, kui klient ei ole selle aja jooksul taotlenud arve ülevaatamist (hindamist) (1849. aasta esindajate ja õigusnõustajate seaduse paragrahv 2). Klient võib igal juhul taotleda arve hindamist 12 kuu jooksul alates arve saamisest. Pärast 12 kuu möödumist või pärast arve tasumist võib kohus juhul, kui kohtuasja konkreetsed asjaolud seda nõuavad, saata arve hindamisele, tingimusel et kohtule on esitatud taotlus 12 kalendrikuu jooksul pärast tasumist.
  • Kui otsustatakse, et üks pool peab tasuma teise poole kulud, siis nõutakse need sisse kulude hindamise tõendi alusel või vastavalt kokkuleppele, mille pooled on tasumise suhtes saavutanud.

Piirkondliku kohtu kodukorra E lisas sätestatud kulud tasub

  • juhul kui kohtuotsus tehakse tagaselja, pool, kelle kohta tagaseljaotsus tehti, otsuse tegemise ajal;
  • muude kulude puhul pool, kellelt kohus on kulud välja mõistnud, selliste kulude kohta kohtumääruse tegemise ajal.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalmenetluses ei ole kindlaksmääratud kulusid. Kriminaalmenetlus on lõivuvaba.

(Piirkondlik kohus võib kriminaalasjade lihtmenetluse puhul nõuda poolelt kulude tasumist, välja arvatud riigiprokuratuuri juhilt või süüdistust esitavalt politseiametnikult. Ringkonnakohtul ja keskkriminaalkohtul (kohtud, kes on pädevad mõistma kohut süüdistuse alusel) on õigus nõuda kulude hüvitamist

  • õigeksmõistva otsuse korral (kulude hüvitamise kohta võib esitada edasikaebuse kriminaalasjade apellatsioonikohtule);
  • kui süüdistus sisaldab ebavajalikke küsimusi või on põhjendamatult pikk või sisaldab olulisi puudusi;
  • kui kohtuistung lükatakse edasi süüdistuse muutmise tõttu või
  • kui süüdistuse alusel algatatakse eraldi kohtuasi.)

Kindlaksmääratud kulud konstitutsioonikohtu menetluses

Konstitutsioonikohtu menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Pädevus konstitutsioonikohtu menetluste eest on ainult kõrgel kohtul ja Iirimaa kõrgeimal kohtul. Nende menetluste suhtes ei kohaldata erikulusid ega -tasusid. Selliste menetluste puhul lubatavad kindlaksmääratud kulud on sätestatud kõrgeimate kohtute kodukorra W lisas. Tasumisele kuuluvad kohtulõivud on kindlaks määratud Iirimaa kõrgeima kohtu ja kõrgema kohtu korralduses (lõivud).

Siit saab täpsemat teavet kohtulõivude määrade kohta.

Konstitutsioonikohtu menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Kohtulõiv tuleb üldjuhul tasuda asjaomase dokumendi esitamisel.

Juriidiliste esindajate antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

1994. aasta õigusnõustajate seaduse (muutmisseadus) paragrahvis 68 on sätestatud järgmine:

  1. „68.– 1) Võttes vastu ülesande osutada kliendile õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab õigusnõustaja esitama kliendile kirjalikult üksikasjalikud andmed järgmise kohta:
    1. tegelikud tasud või
    2. kui tegelike tasude kohta üksikasjalike andmete esitamine ei ole antud asjaoludel võimalik või mõistlik, siis (võimalikult täpselt) hinnangulised tasud, või
    3. kui tegelike tasude kohta üksikasjalike andmete või selliste tasude hinnangu esitamine ei ole antud asjaoludel võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes õigusnõustaja või tema büroo arvutab selliste õigusteenuste osutamise tasud, ning kui need õigusteenused hõlmavad hagimenetlusega seotud tegevust, siis kirjalikult üksikasjalikud andmed asjaolude kohta, mille korral kliendilt võidakse nõuda teise poole või teiste poolte kulude tasumist, ja võimalikud olukorrad, mil kulud (kui neid on), mida võib nõuda teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või teise poole või teiste poolte kindlustusandjatelt), ei kata täies ulatuses kliendi poolt õigusnõustajale tema teenuste eest maksmisele kuuluvaid summasid.
  2. Õigusnõustaja ei tegutse kliendi nimel hagimenetluses (mis ei ole seotud menetlustega, mille eesmärk on üksnes võla või kindlaksmääratud summa sissenõudmine) selle alusel, et kõik kliendilt nõutavad tasud või osa neist arvutatakse kindla protsendina kahjuhüvitisest või muust summast, mis võidakse kliendile maksta või mille kliendile maksmise kohta võidakse otsus teha. Selle lõikega vastuolus olevaid tasusid ei saa sellelt kliendilt hagi korras sisse nõuda.
  3. Õigusnõustaja ei arva maha ega omasta mingeid summasid kõikide või osa oma tasude katteks kahjuhüvitisest või muust summast, mis võidakse tema kliendile mõista välja hagimenetluses, milles ta teda esindab.
  4. Käesoleva paragrahvi lõige 3 ei takista õigusnõustajal kliendiga igal ajal kokku leppida oma tasude summas, mille ta võib maha arvata kahjuhüvitisest või muust summast, mis võidakse tema kliendile mõista välja hagimenetluses, milles tema või tema büroo teda esindab.
  5. Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohane kokkulepe on õigusnõustaja kliendi suhtes täitmisele pööratav üksnes juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kirjalikult ja sisaldab õigusnõustaja (võimalikult täpset) mõistlikku hinnangut selle kohta, millist summat oleks võimalik teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustusandjalt) õigusnõustaja tasude katteks sisse nõuda, kui klient saab sellise hagimenetluse tulemusel kahjuhüvitise või muu summa.
  6. Olenemata muudest asjakohastest õigusnormidest esitab õigusnõustaja niipea kui võimalik pärast seda, kui hagimenetlus, milles ta klienti esindab, on lõpule viidud, kliendile kuluarve koos järgmise teabega:
    1. kokkuvõte kõnealuse hagimenetluse raames osutatud õigusteenustest;
    2. sellises hagimenetluses kliendile välja mõistetud kogukahjuhüvitis või muu kogusumma ja
    3. üksikasjalikud andmed kõikide või osa tasude kohta, mille asjaomane õigusnõustaja on kliendi nimel teiselt poolelt või teistelt pooltelt (või selle poole või nende poolte kindlustusandjalt) sisse nõudnud,
    4. ning eraldi selliste õigusteenuste osutamisega seoses kantud või tekkinud tasude, kulude ja kulutuste summad.
  7. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista ühelgi isikul kasutada kehtivat seadusjärgset õigust nõuda õigusnõustajalt kuluarve esitamist, et lasta seda hinnata, olgu siis tegemist menetlusosaliste vaheliste kulude või õigusnõustaja ja tema kliendi vaheliste kuludega, ega piira ühegi isiku ega õigusnõustajate ühingu õigusi, mis tulenevad käesoleva seaduse paragrahvist 9.
  8. Kui õigusnõustaja on väljastanud kliendile õigusteenuste osutamise eest kuluarve ja klient vaidlustab arve summa (või osa sellest), peab õigusnõustaja
    1. võtma kõik asjakohased meetmed, et lahendada küsimus kokkuleppel kliendiga ning
    2. teavitama klienti kirjalikult

i) kliendi õigusest nõuda, et õigusnõustaja esitaks kogu või osalise kuluarve kõrge kohtu kohtukulude hindajale, et hinnata seda õigusnõustaja ja tema kliendi vaheliste kulude alusel, ja

ii) kliendi õigusest esitada õigusnõustajate ühingule käesoleva seaduse paragrahvi 9 alusel kaebus selle kohta, et talle on väljastatud tema väitel liiga suur kuluarve.

  1. Käesolevas paragrahvis kasutatud mõiste „tasud“ hõlmab tasusid, kulusid ja kulutusi.
  2. Selle paragrahvi sätteid kohaldatakse olenemata 1849. aasta esindajate ja õigusnõustajate seaduse (Iirimaa) ning 1870. aasta esindajate ja õigusnõustajate seaduse sätetest.“

Iirimaa advokatuuri üldnõukogu tegevusjuhendi paragrahvi 12 lõikes 6 on sätestatud järgmine:

„12.6. Võttes vastu ülesande osutada õigusteenuseid või mõistliku aja jooksul pärast seda peab vandeadvokaat taotluse korral esitama õigusnõustajale, kes õigusteenust osutab, või kliendile, kui tal on õigus võtta kutsealale otsese juurdepääsu kava (Direct Professional Access Scheme) raames otse ühendust, kirjalikult üksikasjad, mis kinnitavad järgmist:

  1. tegelikud tasud või
  2. kui tegelike tasude kohta üksikasjalike andmete esitamine ei ole antud asjaoludel võimalik või mõistlik, siis (võimalikult täpselt) hinnangulised tasud või
  3. kui tegelike tasude kohta üksikasjalike andmete või selliste tasude hinnangu esitamine ei ole antud asjaoludel võimalik või mõistlik, siis alused, millele tuginedes tasud arvutatakse.

Selliste üksikasjalike andmete vormi otsustab iga vandeadvokaat ise.“

Kulude kindlaksmääramise õiguslik alus

Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teavet leiab kohtukulude hindaja kantselei veebisaidilt, kust on võimalik ka vastavat materjali alla laadida.

Mis keeles on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal?

Teave kulude kindlaksmääramise õigusliku aluse kohta Iirimaal on kättesaadav inglise keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

  • 1989. aasta lahuselu ja perekonnaseaduse reformi seaduse paragrahvi 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui kohtule esitatakse lahuselu määruse taotlus, kaalub kohus asjaomaste abikaasade leppimise võimalust ja võib sellest tulenevalt menetluse igal ajal peatada, et pakkuda abikaasadele nende mõlema soovi korral võimalust kaaluda omavahelist leppimist kolmanda isiku abil või ilma selleta.
  • Paragrahvi 7 lõikes 3 on sätestatud, et kohus võib menetluse peatada, et anda abikaasadele nende mõlema soovi korral võimalus sõlmida kolmanda isiku abil või ilma selleta lahuselu tingimuste kohta kokkulepe sel määral, mil see on võimalik.
  • 1996. aasta perekonnaseaduse (lahutus) paragrahvi 8 lõiked 1 ja 3 sisaldavad sarnaseid sätteid lahutusmenetluse kohta.
  • 2004. aasta tsiviilvastutuse ja kohtute seaduse paragrahvidega 15 ja 16 on ette nähtud vahendusmenetlus seoses isikukahju käsitlevate kohtuvaidlustega.
  • Korralduse nr 63A reegli 6 lõike 1 punktiga xiii ja korralduse nr 63B reegli 6 lõike 1 punktiga xiii antakse vastavalt äriõiguse valdkonna kohtunikule ja kõrge kohtu konkurentsimenetluste kohtunikule võimalus menetlus või selle raames mõne küsimuse arutamine poole taotlusel või enda algatusel edasi lükata ajaks, mis ei ületa 28 päeva ja mida kohtunik peab asjakohaseks, et anda pooltele aega kaaluda, kas sellise menetluse või küsimuse puhul tuleks kasutada vahendus-, lepitus- või vahekohtumenetlust, ning kui pooled otsustavad seda teha, siis menetlus või küsimus edasi suunata ja pikendada aega, mille jooksul asjaomane pool peab kohtu reegleid või kohtumääruse sätteid täitma.

Lisateavet vahenduse kohta leiab perede toetamise ameti veebisaidilt.

Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?

Lisateavet leiab kohtuteenistuse aastaaruannetest.

Käibemaks

Kuidas on see teave esitatud? Millised on kohaldatavad määrad?

Teavet leiab Iirimaa maksu- ja tolliameti veebisaidilt.

Õigusabi

Kohaldatav sissetulekukünnis tsiviilasjades

Tsiviilasjades on kasutada jääva sissetuleku künnis 18 000 eurot (aastas) pärast kindlaksmääratud ülalpidamistoetusi, eluasemetoetusi, maksusoodustusi ja sotsiaalkindlusmakseid.

Lisateavet leiab justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeeriumi veebisaidilt ja õigusabiameti veebisaidilt.

Kriminaalõiguse valdkonnas kaitsealuste suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Justiits-, võrdõiguslikkuse ja õigusreformi ministeeriumi hallatava kriminaalõiguse valdkonna õigusabikavaga nähakse ette, et teatavatel juhtudel võib anda tasuta õigusabi kriminaalmenetluse raames selliste isikute kaitsmisel, kellel endal puuduvad piisavad vahendid. Sissetulekukünnist ei ole kindlaks määratud. Süüdistataval on õigus saada kohtult, kelle ette ta peab astuma, teavet oma võimaliku õiguse kohta saada õigusabi. Õigusabi andmisega antakse taotlejale õigus kasutada õigusnõustaja ja teatavatel juhtudel kuni kahe kaitsja teenuseid oma kaitse või apellatsioonkaebuse ettevalmistamisel ja esitamisel. Õigusabi andmise eest vastutavad kohtunike kaudu kohtud. Õigusabi taotluse võib esitada kohtule

  1. isiklikult või
  2. taotleja juriidilise esindaja kaudu või
  3. kohtusekretärile edastatava kirjaga.

Õigusabi taotleja peab kohtule tõendama, et tal ei ole piisavaid vahendeid ise õigusabi eest maksmiseks. Selles küsimuses teeb iga kohus otsuse üksnes oma kaalutlusõiguse alusel ja see ei ole reguleeritud mingite finantsabikõlblikkuse suunistega. Samuti peab kohus olema veendunud, et süüdistuse raskuse või erandlike asjaolude tõttu on õigusemõistmise huvides oluline, et taotluse esitaja saaks õigusabi. Kui tegemist on aga mõrvasüüdistusega või kui kriminaalasjade apellatsioonikohtu otsuse peale esitatakse kaebus Iirimaa kõrgeimale kohtule, antakse tasuta õigusabi üksnes ebapiisavate vahendite alusel.

Kohus võib paluda tasuta õigusabi taotlejal täita majandusliku seisundi teatise. Kui taotleja esitab õigusabi saamise eesmärgil teadlikult valeandmeid või varjab olulisi fakte, on tegemist süüteoga. Sellise süüteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv või vangistus või mõlemad.

Kriminaalõiguse valdkonnas kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis

Kasutada jääva sissetuleku künnis puudub teatavate seksuaalvägivalla juhtumite puhul kaebuse esitajatele, kes taotlevad õigusabiametilt õigusabi kriminaalasjades, kus kaitse kavatseb kohtus tõstatada kaebuse esitaja varasema seksuaalse käitumise teema.

Kannatanutele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Õigusabi antakse automaatselt kannatanutele teatavate seksuaalvägivalla juhtumite puhul. Kõik teised ohvrid peavad vastama kõigile kohaldatavatele üldtingimustele.

Kaitsealustele õigusabi andmisega seotud muud tingimused

Muud tingimused ja alaealiste suhtes kohaldatav erikord puuduvad.

Kuludeta kohtumenetlused

Teatavatel asjaoludel, sealhulgas perekonnaõigusega seotud menetlustes ja teatavates alaealistega seotud kohtuasjades, on kohtulõivu tasumisest ette nähtud erandid. Üksikasjalikud andmed asjaolude kohta, mil kohtulõivu ei pea tasuma, on esitatud kohtuteenistuse veebisaidil kulukorralduste ja erandite rubriigis.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Kohtukulude tasumise üle otsustavad kohtud. Seda kaalutlusõigust tuleb kasutada vastavalt teatavatele väljakujunenud normidele ja põhimõtetele, mis tulenevad kohtute kohtupraktikast. Näiteks on põhireegel see, et kulud sõltuvad tulemusest, st kaotanud pool tasub võitnud poole kulud. Selle reegli suhtes kohaldatakse aga erandeid, mis sõltuvad kohtuasja asjaoludest. Näiteks ei pruugita katta võitnud poole kõiki kulusid, kui kohus leiab, et see pool on viivitanud või menetlust põhjendamatult pikendanud või ta on kohtuasja küll võitnud, ent kaotanud kohtuasja raames teatavates eraldiseisvates küsimustes. Teatavatel juhtudel, näiteks kohtuasjade puhul, milles käsitletakse konstitutsioonilisi küsimusi või mille raames tõstatuvad avalikku huvi pakkuvad teemad, võidakse katta kaotanud poole kõik kulud või osa nendest.

Ekspertide tasud

Kui on tegemist tsiviilvaldkonnas antava õigusabiga, siis on õigusabiamet kehtestanud ekspertide eri kategooriate suhtes kohaldatava kulude skaala. Peale selle on õigusabiametil kaalutlusõigus kasutada eritasu, kui teatavate kohtuasjaga seotud nõuete tõttu on vaja kaasata konkreetne või eriekspert. Sellisel juhul räägitakse eksperdiga tasu eraldi läbi, võttes arvesse asjaomast tööd, nõutavat erialast taset ja kohtuasja väärtust õigusabi saavale isikule.

Kriminaalasjades, mille puhul on antud õigusabivautšer, laieneb kriminaalõiguse valdkonna õigusabikava kaitsja kantud asjakohastele ja põhjendatud kuludele, sealhulgas eksperttunnistajate tasudele.

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tsiviilasjades lepitakse tõlkijate ja tõlkide tasud üldjuhul esmalt kokku tõlkija/tõlgi ja kohtuasja asjaomase poole vahel. Kui poole kulud peab aga kohtuotsuse kohaselt tasuma teine pool, siis peab tõlkijale/tõlgile makstud tasud üle vaatama (neid hindama) kohtukulude hindaja (st õigusabikulude hindaja).

Tsiviilvaldkonna õigusabi hõlmava kohtuasja puhul korraldab õigusabiamet hanke ja teeb valiku pakkumuse esitanud organisatsioonide hulgast.

Kriminaalasjades, mille puhul on antud õigusabivautšer, laieneb kriminaalõiguse valdkonna õigusabikava kaitsja kantud asjakohastele ja põhjendatud kuludele, sealhulgas tõlkija või tõlgi tasudele.

Lisatud dokumendid

Kulude läbipaistvuse uuringu raames Iirimaa kohta koostatud aruanne  PDF (400 Kb) en

Viimati uuendatud: 18/01/2024

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.