Õigusvaldkonna ametikohtade tasustamist reguleeriv raamistik

1. Õigusnõustajad

Portugalis on õigusnõustajate (solicitadores) tasud juhul, kui nad tegutsevad täitevametnikena (agentes de execução), reguleeritud ministri 30. märtsi 2009. aasta korraldusega (Portaria) nr 331-B/2009 (artiklid 11–25).

2. Nõuandeadvokaadid

Portugalis ei ole nõuandeadvokaatide (consultores jurídicos) tasud reguleeritud.

3. Advokaadid

Portugalis ei ole advokaatide (advogados) tasud reguleeritud.

4. Kohtuametnikud

Kohtuametnike (oficiais de justiça) toimingute eest makstavad tasud on täitemenetluse puhul reguleeritud menetlustoiminguid käsitleva määruse (heaks kiidetud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega (Decreto-Lei) nr 34/2008) artikliga 9 ja tabeliga II ning ministri 30. märtsi 2009. aasta korraldusega nr 331‑B/2009 (artiklid 11 ja 25).

5. Õigusabi osutavad advokaadid

Advokaatide tasud teenuste eest, mida nad osutavad õigusabi raames, on reguleeritud ministri 10. novembri 2004. aasta korraldusega nr 1386/2004 ja ministri 3. jaanuari 2008. aasta korraldusega nr 10/2008 (ministri 29. veebruari 2008. aasta korraldusega nr 210/2008 muudetud kujul).

Kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 heaks kiidetud menetluskulude määruse artiklites 5–7 ning tabelites I ja II.

Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

Reeglina tasutakse kohtukulud menetluse alguses ning siis, kui määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev. Üldjuhul makstakse ekspertidele ja kohtuametnikele tasu enne nende kaasamist menetlusse.

Kriminaalkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud

Kriminaalkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Kriminaalkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 heaks kiidetud menetluskulude määruse artiklis 8 ning tabelis III.

Kriminaalkohtumenetluse etapp, kus poolte kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda

See, millises kriminaalkohtumenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud, sõltub menetlusse kaasatud isiku olukorrast ja sellest, milline on tema roll selles menetluses. Konkreetse toimingu tegemise ajal tasutakse kohtukulud vaid siis, kui esitatakse taotlus eesmärgiga astuda menetlusse tsiviilhagejana (assistente), ning kui tsiviilhageja algatab eeluurimise. Kõigil muudel juhtudel, s.t juhtudel, kuhu on kaasatud süüdistatav, ning mis tahes muudel juhtudel, kuhu on kaasatud tsiviilhageja, tasutakse kohtukulud kriminaalmenetluse konkreetse etapi (eeluurimine, kohtuotsus, apellatsioon) lõpus vastavalt kohtuniku otsusele.

Põhiseadusliku menetluse kindlaksmääratud kulud

Põhiseadusliku menetluse poolte kindlaksmääratud kulud

Konstitutsioonikohtus menetletavate asjade puhul on poolte kindlaksmääratud kulud reguleeritud 7. oktoobri 1998. aasta dekreetseaduse nr 303/98 artiklitega 6–9 (2. juuni 2008. aasta dekreetseadusega nr 91/2008 muudetud kujul).

Põhiseadusliku menetluse etapp

Kindlaksmääratud kulusid ei pea tasuma enne menetluse lõppu.

Õigusesindaja antav eelteave

Poolte õigused ja kohustused

Õigusesindajad on eetikast lähtuvalt ja seaduse alusel kohustatud andma poolte õiguste ja kohustuste kohta põhjalikku teavet, sest neil on head teadmised võidu tõenäosuse ja kaasnevate kulude hindamiseks.

Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused

Kust on mul võimalik saada teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?

Täiendavat teavet Portugali õiguskulude süsteemi kohta on võimalik saada järgmiselt veebisaidilt: https://igfij.mj.pt/custas/Paginas/default.aspx.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?

Kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta on teave kättesaadav vaid portugali keeles.

Kust leida teavet vahenduse kohta?

Teavet vahenduse, eelkõige riiklike vahendussüsteemide kohta perekonna- ja tööõiguse asjades ning tsiviil- ja kriminaalasjades võib leida järgmiselt veebisaidilt: http://www.dgpj.mj.pt/sections/gral/mediacao-publica/mediacao-anexos/formularios-para-pedidos/.

Kust leida teavet erinevate menetluste keskmise kestuse kohta?

Teavet kohtumenetluse keskmise kestuse kohta võib leida Portugali õigusvaldkonna statistika veebisaidilt: http://www.dgpj.mj.pt/sections/estatisticas-da-justica.

Kust leida teavet konkreetse menetlusega seotud keskmiste kulude kohta?

See teave ei ole kättesaadav ning seda on võimalik teada saada ainult erinevate tasude skaalade või tabelitega tutvudes.

Käibemaks – kuidas pakutakse teavet selle kohta?

Õiguskulusid ei maksustata käibemaksuga. Kutseala esindajatele makstavad tasud maksustatakse käibemaksuga, kuid seaduses kulude kohta esitatud summad ei sisalda käibemaksu.

Milliseid määrasid kohaldatakse?

Kohaldatavate käibemaksumäärade kohta teave puudub.

Õigusabi

Tsiviilkohtumenetluses kohaldatav sissetulekukünnis

Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis tsiviilkohtumenetluses õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse (Lei) nr 34/2004 lisas (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007).

Süüdistatavate suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalasjades

Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis kriminaalkohtumenetluses õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse (Lei) nr 34/2004 lisas (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007).

Kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis kriminaalasjades

Kriminaalmenetluses ei kohaldata kannatanute suhtes õigusabi andmiseks sissetulekukünnist.

Muud kannatanutele õigusabi andmisega seotud tingimused

Kannatanutele õigusabi andmisega on seotud muud tingimused. Kannatanud ei pea tasuma kohtukulusid, kui neid esindab ohvriabiühing (Associação de Apoio à Vítima).

Muud süüdistatavatele õigusabi andmisega seotud tingimused

Süüdistatavatele õigusabi andmisega on seotud muud tingimused. Need on seotud süüdistatava majandusliku olukorraga ning arvutamisel lähtutakse 29. juuli 2004. aasta seaduse nr 34/2004 artikli 39 (muudetud 28. augusti 2007. aasta seadusega nr 47/2007) kohaselt välja töötatud mudelist.

Tasuta kohtumenetlused

Kohtumenetlused võivad olla tasuta kas ühe või mõlema poole jaoks, kui nad vabastatakse kohtukulude tasumisest või kui neile antakse õigusabi.

Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?

Üldjuhul on võitnud poolel õigus kulude hüvitamisele ning need kulud peab tasuma kaotanud pool kohtuniku määratud osas olenevalt lõplikust kohtuotsusest. Võitnud poole õigus saada hüvitist tühistatakse, kui kaotanud pool sai õigusabi ja on sellest tulenevalt vabastatud kohtukulude tasumisest.

Ekspertide tasud

Tavaliselt peab ekspertide tasud maksma asjaomane pool. Kui poolele on antud õigusabi, maksab ekspertide tasud kohtusüsteemi finantsjuhtimise ja infrastruktuuride instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça – IGFEJ).

Tõlkijate ja tõlkide tasud

Tavaliselt peab tõlkijate ja ekspertide tasud maksma asjaomane pool. Kuid kui poolele on antud õigusabi, maksab ekspertide tasud kohtusüsteemi finantsjuhtimise ja infrastruktuuride instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça - IGFEJ).

Olulised dokumendid

Portugali aruanne kulude läbipaistvust käsitleva uuringu kohta  (781 Kb)