Õigusabikulude põhjalikuma analüüsi leiab järgmiste juhtumite näidete alt.
Perekonnaõigus – abielulahutus
Perekonnaõigus – laste hooldusõigus
Õiguselukutsete esindajate tasustamist reguleeriv raamistik
1. Õigusnõustajad (Solicitadores)
Portugalis reguleerib õigusnõustajate (solicitadores) tasustamist juhul, kui nad tegutsevad täitevametnikena, ministri 29. augusti 2013. aasta rakendusmäärus (Portaria) nr 282/2013 (muudetud kujul; artiklid 43–51).
2. Nõuandeadvokaadid (Consultores jurídicos)
Nõuandeadvokaatide tasud ei ole Portugalis reguleeritud.
3. Advokaadid (Advogados)
Advokaatide tasud ei ole Portugalis reguleeritud.
4. Kohtuametnikud (Oficiais de justiça)
Kohtuametnike toimingute eest makstavaid tasusid reguleerivad täitemenetluse puhul 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega (Decreto-Lei) nr 34/2008 (muudetud kujul) heaks kiidetud menetluskulude määruse (Regulamento das Custas Processuais; artikkel 9 ja II tabel ning ministri 29. augusti 2013. aasta rakendusmäärus nr 282/2013 (muudetud kujul; artiklid 43–51, mida kohaldatakse artikli 59 lõike 1 alusel).
5. Õiguskaitse valdkonnas tegutsevad advokaadid
Advokaatide tasusid õiguskaitse valdkonnas osutatavate teenuste eest reguleerivad ministri 10. novembri 2004. aasta rakendusmäärus nr 1386/2004, ministri 30. juuni 2020. aasta rakendusmäärus nr 161/2020 ja ministri 3. jaanuari 2008. aasta rakendusmäärus nr 10/2008 (muudetud kujul).
Kindlaksmääratud kulud
Tsiviilkohtumenetluse kindlaksmääratud kulud
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Tsiviilkohtumenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 (muudetud kujul) vastu võetud menetluskulude määruse artiklites 5–7 ning lisa I ja II tabelis.
Tsiviilkohtumenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Üldjuhul tasutakse kohtukulud menetluse alguses ning siis, kui määratakse kindlaks kohtuistungi kuupäev. Ekspertidele ja kohtuametnikele tasutakse tavaliselt vahetult enne nende kaasamist menetlusse.
Kriminaalmenetluse kindlaksmääratud kulud
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Kriminaalmenetluse poolte kindlaksmääratud kulud on sätestatud 26. veebruari 2008. aasta dekreetseadusega nr 34/2008 (muudetud kujul) vastu võetud menetluskulude määruse artiklis 8 ning lisa III tabelis.
Kriminaalmenetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
See, millises kriminaalmenetluse etapis tuleb kindlaksmääratud kulud tasuda, sõltub asjaomase isiku rollist menetluses ja sooritatavast toimingust. Konkreetse toimingu tegemise ajal tasutakse kohtukulud ainult kahel juhul: kui asjaomane isik astub menetlusse tsiviilhagejana ja kui tsiviilhageja taotlusel algatatakse uurimine. Kõigil muudel juhtudel, s.t juhtudel, kuhu on kaasatud süüdistatav, ning mis tahes muudel juhtudel, kuhu on kaasatud tsiviilhageja, tasutakse kohtukulud kohtumenetluse konkreetse etapi (uurimine, asja menetlemine või lahendi edasikaebamine) lõpus vastavalt kohtuniku otsusele.
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kindlaksmääratud kulud
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse poolte kindlaksmääratud kulud
Konstitutsioonikohtu menetluse poolte makstavaid kindlaksmääratud kulusid reguleerivad 7. oktoobri 1998. aasta dekreetseaduse nr 303/98 (muudetud kujul) artiklid 6–9 ja 15. novembri 1982. aasta seaduse nr 28/82 (muudetud kujul) artikkel 84.
Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse etapp, kus kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda
Kindlaksmääratud kulud tuleb tasuda alles menetluse lõpus.
Õigusesindajate antav eelteave
Menetluspoolte õigused ja kohustused
Õigusesindajad on eetikast lähtuvalt ja seaduse alusel kohustatud andma menetluspoolte õiguste ja kohustuste kohta kogu teabe, sest neil on head teadmised võidu tõenäosusest ja kaasnevatest kuludest.
Kulude kindlaksmääramise õiguslikud alused
Kust leida teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?
Lisateavet Portugali õigusabikulude süsteemi kohta saab veebisaidilt https://justica.gov.pt/Servicos/Custas-processuais.
Millistes keeltes on võimalik leida teavet kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis?
Teave kulude kindlaksmääramise õiguslike aluste kohta Portugalis on kättesaadav vaid portugali keeles.
Kust leida teavet lepitusteenuste kohta?
Teavet lepitusteenuste, eelkõige riiklike lepitussüsteemide kohta perekonna- ja tööõiguse asjades ning tsiviil- ja kriminaalasjades saab veebisaidilt https://dgpj.justica.gov.pt/English/Alternative-Dispute-Resolution.
Kust leida teavet eri menetluste keskmise kestuse kohta?
Teavet kohtumenetluse keskmise kestuse kohta saab veebisaidilt https://estatisticas.justica.gov.pt/sites/siej/en-us/pages/default.aspx.
Kust leida teave konkreetse menetlusega seotud keskmiste kulude kohta?
See teave ei ole kättesaadav. Seda on võimalik saada ainult eri tariifide või tasumäärade tabelitest.
Veebisaidil https://justica.gov.pt/Servicos/Simulador-Taxas-de-Justica on siiski kättesaadav kohtumenetluse algatamise tasude simulaator. See annab ettekujutuse asjaomastest kuludest.
Käibemaks – kust saab teavet selle kohta?
Kohtukulusid ei maksustata käibemaksuga. Õigusala töötajate tasud maksustatakse käibemaksuga, kuid seaduses kulude kohta esitatud summad ei sisalda käibemaksu.
Milliseid määrasid kohaldatakse?
Kohaldatavate käibemaksumäärade kohta teave puudub.
Tasuta õigusabi
Tsiviilkohtumenetluses kostjate suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis tsiviilkohtumenetluses tasuta õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) lisas.
Kriminaalmenetluses süüdistatavate suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Valem, mille abil arvutatakse sissetulekukünnis kriminaalmenetluses tasuta õigusabi andmiseks, on esitatud 29. juuli 2004. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) lisas.
Kriminaalmenetluses kannatanute suhtes kohaldatav sissetulekukünnis
Kriminaalmenetluses ei kohaldata kannatanutele tasuta õigusabi andmiseks sissetulekukünnist.
Muud kannatanutele tasuta õigusabi andmise tingimused
Kannatanutele tasuta õigusabi andmiseks on kehtestatud muud tingimused. Kui 16. septembri 2009. aasta seaduse nr 112/2009 alusel määratakse isikule perevägivalla ohvri staatus kriminaalseadustiku artikli 152 tähenduses, eeldatakse vastupidiste tõendite puudumise korral, et kannatanul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid.
Muud süüdistatavatele tasuta õigusabi andmise tingimused
Süüdistatavatele tasuta õigusabi andmiseks on kehtestatud muud tingimused. Need on seotud süüdistatava majandusliku olukorraga ning arvutamisel lähtutakse 29. juuli 2004. aasta seaduse nr 34/2004 (muudetud kujul) artikli 39 kohaselt välja töötatud mudelist.
Tasuta kohtumenetlused
Kohtumenetlused võivad olla tasuta kas ühe või mõlema menetluspoole jaoks, kui nad vabastatakse kohtukulude tasumisest või kui neile antakse tasuta õigusabi.
Menetluskulude määruse artiklis 4 on sätestatud mitu olukorda, mille puhul kohaldatakse kuludest vabastamist. Vabastusi on kahte liiki:
- artikli 4 lõike 1 kohased subjektiivsed ehk konkreetsele isikule antavad vabastused, mis põhinevad kohtumenetluse poolte või menetlusaluste isikute konkreetsel olukorral, ning
- artikli 4 lõike 2 kohased objektiivsed ehk menetluslikud vabastused, mis on seotud menetluse liigiga.
Mõni vabastus sõltub siiski menetlust lõpetava lõpliku otsuse sisust, nagu on sätestatud artikli 4 lõigetes 3–7. Sellest tulenevalt ei pruugi sellised vabastused kulusid mõjutada või võivad mõjutada üksnes kohtumenetluse käigus tekkinud kulusid.
Üksikasjalikumat teavet tasuta õigusabi kohta saab veebisaidilt https://justica.gov.pt/Guias/como-pedir-apoio-judiciario.
Millal peab kaotanud pool tasuma võitnud poole kulud?
Üldjuhul on võitnud poolel õigus kantud kulude hüvitamisele ning need kulud peab tasuma kaotanud pool kohtuniku määratud ulatuses olenevalt lõplikust kohtuotsusest. Võitnud poole õigus kantud kulude hüvitamisele tühistatakse, kui kaotanud pool saab tasuta õigusabi ja on seega õigusabikulude tasumise nõudest vabastatud.
Ekspertide tasud
Ekspertide tasu maksavad üldjuhul kohtumenetluse pooled. Kuid kui pooltele on antud tasuta õigusabi, maksab ekspertide tasu kohtuteenuste finants- ja varahalduse instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça).
Tõlkijate ja tõlkide tasud
Tõlkijate ja tõlkide tasu maksavad üldjuhul kohtumenetluse pooled. Kuid kui pooltele on antud tasuta õigusabi, maksab tõlkijate ja tõlkide tasu kohtuteenuste finants- ja varahalduse instituut (Instituto de Gestão Financeira e Equipamentos da Justiça).
Olulised dokumendid
Portugali aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta (781 Kb)
Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.