Kulud

Hispaania

Sellel lehel esitatakse teave menetluskulude kohta Hispaanias.

Sisu koostaja:
Hispaania

Perekonnaõigus – lahutus

Perekonnaõigus – hooldusõigus

Perekonnaõigus – elatis

Äriõigus – lepingud

Äriõigus – vastutus

Õiguspraktikute tasustamist reguleeriv raamistik

Advokaadid

Hispaanias on vaid üks kategooria advokaate (abogado), kes võivad pärast advokatuuri (Colegio de Abogados) liikmeks saamist osaleda mis tahes menetlustes ja kõikides kohtuastmetes.

Advokaadid määravad oma tasu vastavalt kutseliidu avaldatud soovituslikele eeskirjadele. Nimetatud eeskirjad põhinevad sellistel üldistel advokaadi tasu määramise kriteeriumitel nagu juhtumi keerukus, proportsionaalsus jne ning arve esitamisel järgivad neid kõik advokaadid.

Eeskirjades eristatakse kohtuvaidlusi selle järgi, milline kohus on pädev vaidlust lahendama.

Kindlaksmääratud kulud

Kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Poolte kindlaksmääratud kulud tsiviilmenetluses

Tsiviilmenetluse seadustiku (Ley de Enjuiciamiento Civil) artikli 241 lõike 1 punktis 1 sätestatakse advokaadi ja õigusesindaja (procurador) tasu selliste kohtuasjade korral, kus advokaadi kasutamine on kohustuslik. Seda tasu arvestatakse kohtukulude arvutamisel.

Tsiviilmenetluse seadustikus sätestatakse, et advokaadid määravad tasu kooskõlas advokatuuri põhimääruse reguleerivate eeskirjadega.

Millises tsiviilmenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud?

Klient on alati kohustatud maksma oma advokaadile tasu ja tegema oma õigusesindajale ettemakseid. Klient teab algusest peale ligikaudset summat, kuid alles pärast menetluse lõppemist määratakse kindlaks tasu täpne suurus. Advokaat ja õigusesindaja võivad nõuda kliendilt tasu maksmist, sealhulgas erimenetluse kaudu, näiteks ettemaksena (provisión de fondos, kui menetlus kestab) või nõudena (jura de cuentas, kui menetlus on lõppenud).

Praktikas maksab klient harilikult osa tasust menetluse alguses ja jääb seejärel ootama otsust kohtukulude kandmise kohta. Juhul, kui advokaadi tasu jääb teise poole kanda, esitavad advokaat ja õigusesindaja arve kohtule ja pärast selle heakskiitmist kannab kulud vastaspool.

Pärast seaduse nr 10/2012 jõustumist tuleb tasuda ka riigilõiv.

Mis on riigilõiv?

Riigilõiv on riiklik maks, mida teatavatel juhtudel peavad tasuma juriidilised isikud, kes pöörduvad kohtusse ja kasutavad avalikku õigusemõistmise teenust. Rahandus- ja avaliku halduse ministeerium vastutab õiguslikult riigilõivu kogumise eest. Riigilõivu tasumise kohustus kehtestati 1. aprillil 2003 ja selle tasumist reguleeritakse praegu 20. novembri 2012. aasta seadusega nr 10/2012, mis käsitleb teatavaid õigusemõistmise ning Riikliku Toksikoloogia ja Kohtumeditsiini Instituudi teenuste tasusid. Seadust nr 10/2012 on kaks korda muudetud – esimest korda 22. veebruari 2013. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 3/2013 ja teist korda 27. veebruari 2015. aasta kuningliku dekreetseadusega nr 1/2015. Teise muutmisega kaasnenud peamine uuendus oli riigilõivu kaotamine eraisikute jaoks kõigis jurisdiktsioonides ja iga liiki menetlustes (eraisikutelt nõuti riigilõivu alates seaduse nr 10/2012 jõustumisest).

Millal on riigilõivu tasumine kohustuslik (tasustatav juhtum)?

Seaduse nr 10/2012 artikli 1 kohaselt on tegemist ühtse, riikliku tasuga, mida tuleb tasuda kohtuvõimu teostamise eest tsiviil-, haldus- (contencioso-administrativo) ja tööõiguse valdkonna kohtuasjades seaduses sätestatud juhtudel kogu Hispaanias, ilma et see piiraks tasude ja muude maksude kogumist autonoomsete piirkondade finantsvolituste raames. Neid tasusid ja makse ei tohi siiski nõuda sama tasustatava juhtumi korral.

Artikli 2 kohaselt on tasustatava juhtumiga tegemist järgmiste menetlustoimingute korral:

  • iga sellise menetluse algatamine kohtus, mis lõppeb põhjendustega kohtuotsusega, ning tsiviilasjades menetlus kohtuväliste täitedokumentide täitmiseks, vastuhagi esitamine ja esialgne avaldus maksekäsumenetluse ja Euroopa maksekäsumenetluse algatamiseks;
  • kohustuslike pankrotinõuete ja kõrvalnõuete esitamine maksejõuetusmenetlustes;
  • menetluse algatamine haldusasjades;
  • kassatsioonkaebus tsiviilasjades menetlusnormide rikkumise korral;
  • kaebuse (apelación või casación) esitamine tsiviil- ja haldusasjades;
  • kaebuse (suplicación või casación) esitamine tööõigusasjades;
  • vastuväited kohtulike täitedokumentide täitmisele.

Kes peab maksma riigilõivu?

Artiklis 3 on sätestatud, et igaüks, kes ajendab kohtuvõimu teostamise, millega kaasneb tasustatav toiming, peab maksma tasu.

Eelmise lõigu kohaldamisel on tasustatava üksikjuhtumiga tegemist siis, kui tasustatava menetlustoimingu algatamist käsitlev dokument hõlmab mitut põhitoimingut, mis tulenevad samast õiguslikust vahendist. Sellisel juhul arvutatakse tasu suurus, liites iga seotud toimingu tasu.

Tasu võib maksta õigusesindaja (procurador) või advokaat (abogado) maksustatava isiku nimel ja tema eest, eelkõige juhul, kui viimane ei ela Hispaanias. Need, kellel ei ole Hispaanias alalist elukohta, ei vaja maksukohustuslasena registreerimise numbrit pöördmaksustamise eesmärgil. Õigusesindajal ega advokaadil ei ole seoses nimetatud tasuga maksukohustust.

Erandid

  • Erandid on kehtestatud seoses järgmiste toimingutega:
    • hagi ja sellega seotud kaebuse esitamine kohtuasjades, mis on algatatud põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitsmiseks, samuti kaebuste esitamine valimiste korraldajate käitumise vastu;
    • avaldus võlgniku vabatahtliku maksejõuetuse väljakuulutamiseks;
    • esialgse avalduse esitamine maksekorraldusmenetluse alustamiseks ja suulise põhimenetluse (juicio verbal) alustamiseks juhul, kui nõude suurus ei ületa 2000 eurot. Seda erandit ei kohaldata, kui nõude aluseks on kohtuväliselt täitmisele pööratav täitedokument vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku artiklile 517 (7. jaanuari 2000. aasta seadus nr 1/2000);
    • haldusmenetluse alustamise avaldus seoses haldusasutuse vastamata jätmise või tegevusetusega;
    • hagi esitamine tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmisele pööramiseks; hagi esitamine tarbijakaebuste komisjoni otsuse täitmisele pööramiseks;
    • hagi esitamine pankrotihalduri poolt seoses pankrotivaraga, eeldusel et kaubanduskohus rahuldab hagi;
    • vara kohtuliku jagamise menetlus, välja arvatud juhul, kui esitatakse vastuväide või toimub vaidlus vara kaasamise või väljaarvamise üle. Tasu tuleb maksta ärakuulamise eest ja vaidlustatud summa või selle summa eest, mis tuleneb pärandvara jagamise vaidlustamisest. Kui mõlemad pooled esitavad vastuväite, kannab kumbki oma kulud.
  • Erandid teatavatele isikute kategooriatele:
    • eraisikud;
    • juriidilised isikud, kellel on õigus saada tasuta õigusabi ja kes tõendavad, et nad vastavad kehtestatud nõuetele;
    • riigiprokuratuur (Ministerio Fiscal);
    • riigi keskvalitsus ja autonoomsete piirkondade valitsused, kohalikud omavalitsused ja kõik neile alluvad avaliku sektori asutused;
    • Hispaania parlament ja autonoomsete piirkondade seadusandlikud kogud.

Kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Poolte kindlaksmääratud kulud kriminaalmenetluses

Seda valdkonda reguleeritakse kriminaalmenetluse seadustikuga.

Kõik isikud, keda süüdistatakse karistatavas teos, võivad kasutada kaitseõigust, osaledes ükskõik millist liiki menetluses alates selle algatamisest teadlikuks saamisest, vahi alla võtmisest või muu ennetusabinõu tarvitamisest või menetluse algusest, ja sellistel juhtudel teavitatakse isikut nimetatud õigusest.

Neile antud õiguse kasutamiseks peab isikut esindama õigusesindaja (procurador) ja kaitsma advokaat (abogado), kes määratakse kohtu poolt juhul, kui pooled ei ole seda ise teinud ja taotlevad enda esindamist, samuti juhul, kui neil puudub asjakohane õiguslik pädevus.

Kõik kohtuasja pooled, kellel ei ole õigust tasuta õigusabile, on kohustatud tasuma neid esindavate õigusesindajate ja neid kaitsvate advokaatide tasud, nende palvel menetluses osalevate ekspertide tasud ja kutsutud tunnistajate hüvitise, kui eksperdid ja tunnistajad on ütlusi andes esitanud vastava taotluse ja kohus on seda arvesse võtnud.

Neil ei ole muude kohtukulude kandmise kohustust ei kohtuasja menetlemise jooksul ega pärast selle lõppu, välja arvatud juhul, kui neile esitatakse vastav kohtu korraldus.

Kohtuasjas osaleva poole määratud õigusesindaja, kes esindamisega nõustub, kohustub tasuma nende advokaatide tasu, kelle klient on määranud ennast kaitsma.

Need, kellel on õigus tasuta õigusabile, võivad kasutada vabalt valitud advokaadi ja õigusesindaja teenuseid, ent sellisel juhul kohustuvad nad kandma nende tasud ja kulud, nagu on sätestatud isikutele, kellel puudub õigus tasuta õigusabile, välja arvatud juhul, kui vabalt valitud esindajad loobuvad tasust vastavalt tasuta õigusabi seaduse (Ley de Asistencia Jurídica Gratuita) artiklis 27 sätestatud tingimustele.

Millises kriminaalmenetluse etapis tuleb tasuda kindlaksmääratud kulud?

Klient on alati kohustatud pärast menetluse lõppemist tasuma kõik arved. Riigi määratud advokaatidele ei maksta ettemaksu, kuna harilikult vormistatakse samaaegselt tasuta õigusabi.

Tuleb arvesse võtta, et riigi määratud advokaate kasutatakse väga sageli. Kui kliendile antakse õigus tasuta õigusabile, ei pea ta advokaadi tasu ise tasuma, vaid selle tasub riik, välja arvatud juhul, kui kliendi majanduslik olukord kolme aasta jooksul paraneb (harilikult ei maksa kliendid mitte kunagi).

Teave, mida annavad õigusesindajad

Poolte õigused ja kohustused

Poole esindajana kohustub õigusesindaja (procurador) teavitama klienti kõikidest menetlustoimingutest.

Nii advokaat kui ka õigusesindaja kohustuvad teavitama klienti alati, kui klient seda soovib.

Kulud

Kust leida teavet kohtukulude kohta Hispaanias?

Eraldi veebisaiti, kust leida teavet menetluskulude kohta Hispaanias, olemas ei ole. Küll aga on olemas veebisaidid, näiteks advokatuuride veebisaidid, mis pakuvad teavet advokatuuri liikmete tasumäärade kohta.

Millistes keeltes on võimalik leida teavet kohtukulude kohta Hispaanias?

Harilikult esitatakse teave hispaania keeles. Samuti on võimalik leida teavet autonoomsete piirkondade ametlikes keeltes.

Lisaks esitatakse osal veebisaitidest teatavat teavet inglise keeles.

Kust leida teavet lepituse kohta?

Üldsusel on justiitsministeeriumi veebisaidi kaudu tasuta juurdepääs lepitajate ja lepitusasutuste registrile (Registro de Mediadores e Instituciones de Mediación). Register sisaldab andmeid kutseliste lepitajate ja lepitusasutuste kohta, et inimestel oleks lihtsam sellist vaidluste lahendamise võimalust kasutada.

Registri otsingumootori leiab järgmiste linkide alt:

https://remediabuscador.mjusticia.gob.es/remediabuscador/RegistroMediador

https://remediabuscador.mjusticia.gob.es/remediabuscador/RegistroInstitucion

Lepitus

Lepitus on üks vaidluste lahendamise vorme, mille raames püüab kaks või enam vaidluse poolt leida oma vaidlusküsimusele lepitaja abiga vabatahtlikult ja iseseisvalt lahendust.

Lepitaja

Lepitajaks võivad saada eraisikud, kes teostavad täiel määral oma kodanikuõigusi, välja arvatud juhul, kui neid takistab seda ülesannet täitmast õigusakt, millega reguleeritakse nende elukutset.

Lepitusteenust pakkuvad juriidilised isikud – kas siis erialaettevõtted või seadusega ette nähtud muud laadi juriidilised isikud – peavad nimetama lepitajaks konkreetse isiku. See isik peab vastama kõikidele seaduses sätestatud nõuetele.

Lepitajaks saamise nõuded

Lepitajal peab olema ametlik ülikooliharidus või ta peab olema läbinud täiendkutseõppe ning olema saanud spetsiaalse lepitusalase väljaõppe, läbides ühe või mitu erikursust asjaomases akrediteeritud õppeasutuses. Selliste õppeasutuste pakutav koolitus annab õiguse tegutseda lepitajana kõikjal riigi territooriumil.

Lepitajad peavad sõlmima ka kindlustuslepingu või esitama samaväärse tagatise, et katta tsiviilvastutus, mis tuleneb nende tegevusest vaidluste lahendamisel.

Pankrotilepitaja

Pankrotilepitaja (mediador concursal) on isik, kes täidab nii lepitajale kui ka pankrotihaldurile esitatavaid nõudeid, millest viimased on sätestatud pankrotiseaduse (Ley Concursal, 9. juuli 2003. aasta seadus nr 22/2003) artikli 27 lõikes 1. Pankrotilepitaja võib nimetada notar või äriregistri pidaja kohtuvälises maksekokkuleppes, millele on viidatud pankrotiseaduse X jaotises. Pankrotilepitajana võivad tegutseda ka juriidilised isikud, kui nad teevad seda eespool nimetatud nõudeid täitva isiku kaudu.

Lepitusasutus

Lepitusasutused võivad olla Hispaania või välismaised avaliku või erasektori asutused või avalik-õiguslikud organisatsioonid, mille üks tegevusvaldkond on lepituse edendamine. Need asutused aitavad hõlbustada lepituse kasutamist ja korraldamist. Nad nimetavad ametisse ka lepitajaid ning peavad tagama, et lepitajate ametissenimetamine toimub läbipaistvalt. Juhul kui selliste asutuste tegevusvaldkondade hulgas on ka vahekohtu pidamine, peavad nad võtma meetmeid nende kahe tegevusvaldkonna eraldamiseks.

Lepitusasutused ei saa osutada lepitusteenuseid otse ega osaleda lepitustegevuses suuremal määral, kui see on seadusega ette nähtud.

Käibemaks

Kuidas antakse teavet käibemaksu kohta?

Teave on avaldatud Hispaania maksuameti (Agencia Tributaria) veebilehel.

Millised on rakendatavad maksumäärad?

Teave on avaldatud Hispaania maksuameti veebilehel.

Tasuta õigusabi

Mis see on?

Hispaania põhiseaduse artikli 119 kohaselt on tasuta õigusabi menetlus, mille kohaselt isikud, kes tõestavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, vabastatakse advokaadi ja õigusesindaja tasudest, ekspertide teenuste tasudest, tagatistest jms.

Õigus õigusabile hõlmab kokkuvõtlikult järgmiseid teenuseid:

menetluseelne tasuta nõustamine ja konsultatsioon;

advokaadi abi vahistatud või vangistuses viibivale isikule;

tasuta kaitse ja esindamine kohtumenetluses vastavalt advokaadi ja õigusesindaja poolt;

menetluse käigus tasuta kuulutuste või teadaannete avaldamine, mis tuleb vajaduse korral avaldada ametlikes ajalehtedes;

tagatisraha tasumisest vabastamine edasikaebuse esitamise korral;

ekspertide tasuta abi menetluse ajal;

koopiate, tunnistuste, ametlike tõendite ja notariaalaktide tasuta väljastamine;

teatud notaritoimingute tasumäärade vähendamine 80% võrra;

teatud kinnistus- ja äriregistri toimingute tasumäärade vähendamine 80% võrra.

Eespool nimetatud tasud hõlmavad piiriüleste kohtuvaidluste korral (pärast tasuta õigusabi seaduse muutmist 18. juuli 2005. aasta seadusega nr 16/2005, mis on kooskõlas direktiiviga 2003/8/EÜ) järgmisi kulusid:

  1. suulise tõlke teenused;
  2. dokumentide kirjalik tõlge;
  3. transpordikulud juhul, kui on vajalik isiklik kohtusse ilmumine;
  4. advokaadi kaitse ja õigusesindaja esindamine ka juhul, kui poole isiklik kohtusse ilmumine pole vajalik, ent kohus nõuab seda poolte võrdsuse tagamiseks.

Kellele antakse tasuta õigusabi?

Üldjuhul võivad seda taotleda kodanikud, kes osalevad mis tahes liiki kohtumenetluses või soovivad menetluse algatada ja kellel puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluse algatamiseks.

Rahalised vahendid loetakse ebapiisavaks, kui füüsilised isikud tõendavad, et nende ja nende perekonna aastasissetulek pereliikme kohta ei ületa taotluse esitamise ajal üldise riikliku töötasuindeksi kahekordset väärtust (Indicador Público de Renta de Efectos Múltiples – IPREM).

Juriidilistele isikutele tagatakse tasuta õigusabi, kui nende ettevõtte tulumaksu summa on väiksem kui kolmekordne aastane IPREM-i väärtus.

Igal juhul võetakse arvesse ka muid väliseid tunnuseid, mis viitavad taotluse esitaja tegelikule majandussuutlikkusele.

Füüsilistele isikutele tehakse erandeid vastavalt nende puudele ja/või muudele isiklikele tingimustele, mis lubavad ületada eelnevalt nimetatud sissetulekute piirid. (2009. aastal oli IPREM vastavalt üldise riigieelarve seaduse (Ley de Presupuestos Generales del Estado) 28. lisasättes sätestatule 7381,33 eurot aastas).

Tasuta õigusabi saavad:

  1. Hispaania kodanikud, teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ja välisriigi kodanikud, kes elavad Hispaanias, kui nad tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks;
  2. tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavad haldusasutused ja üldtalitused;
  3. järgmised juriidilised isikud, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks:

mittetulundusühingud;

vastavasse haldusregistrisse kantud sihtasutused.

  1. Töövaidlusasjades: kõik töötajad ja sotsiaalkindlustussüsteemist abisaajad.
  2. Kriminaalasjades: tasuta õigusabile, kaitsele ja esindamisele on õigus kõigil, ka välisriigi kodanikel, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluseks, isegi kui nad ei ela Hispaanias seaduslikult.
  3. Haldusasjades: välisriigi kodanikel, kes tõendavad, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid kohtuvaidluse alustamiseks, isegi kui nad ei ela Hispaanias seaduslikult, on õigus tasuta õigusabile kõikides varjupaigataotluse ja välismaalaste seadusega (Ley de la Extranjería) seotud menetlustes (sealjuures ka kohtueelsetes menetlustes).

Lisateave

Tasuta õigusabi taotlemise eeldused

Füüsilised isikud

Füüsilise isiku ja tema perekonna aastane sissetulek pereliikme kohta ei tohi ületa taotluse esitamise ajal kehtivat IPREM-i kahekordset väärtust.

Juhul kui ületatakse IPREM-i kahekordne väärtus, kuid ei ületata IPREM-i neljakordset väärtust, võib õigusabikomisjon (Comisión de Asistencia Jurídica Gratuita) erandkorras anda õiguse tasuta õigusabile, võttes arvesse taotluse esitaja perekonna olukorda, ülalpeetavate laste või teiste perekonnaliikmete arvu, tervislikku seisundit, töövõimetust, majanduslikke kohustusi, menetluse algatamisest tulenevaid kulusid ja muid tingimusi, ning igal juhul, kui taotluse esitaja kuulub paljulapseliste perede erikategooriasse.

Pool peab kohtuvaidluses kaitsma oma õigusi ja huve.

Juriidilised isikud

Juriidiline isik peab olema mittetulundusorganisatsioon või –ühendus, mis on kantud vastavasse haldusregistrisse.

Tema juriidiliste isikute ettevõtte tulumaksu summa peab olema väiksem kui kolmekordne aastane IPREM-i väärtus.

Alates 28. detsembri 2004. aasta konstitutsioonilise seaduse nr 1/2004 (mis käsitleb soolise vägivalla vastaseid kaitsemeetmeid – Ley Orgánica 1/2004 de Medidas de Protección Integral contra la Violencia de Género) jõustumisest on soolise vägivalla ohvriks langenud naistel õigus saada kiiresti täies mahus tasuta õigusabi nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses (seega ka politseiuurimiste käigus) kuni kohtuotsuse tegemiseni, ilma et selleks oleks vaja eelnevalt asjaomane taotlus esitada. See tähendab, et tasuta õigusabi andmine ei takista mitte kunagi õigust kaitsele ja tõhusale õigusabile, mida tuleb ohvrile võimaldada hoolimata sellest, kas tasuta õigusabi taotlus on esitatud või mitte. Siiski antakse tasuta õigusabi vaid juhul, kui asjassepuutuv isik tõendab hiljem või kohtumenetluse vältel, et tema suhtes kehtivad selle õiguse andmiseks vajalikud eeldused, mis on sätestatud tasuta õigusabi seaduses ja sellele lisatud määrustes, ning mida on muudetud konstitutsioonilise seaduse nr 1/2004 kuuenda lõppsättega.

Millal peab kaotanud pool kandma menetluskulud?

Tsiviilmenetluse kulude tasumist käsitletakse tsiviilmenetluse seadustiku artiklites 394–398.

Menetluses, kus tehakse lõplik kohtuotsus, jäävad esimese astme kohtu kulud selle poole kanda, kelle kõik nõuded tagasi lükatakse, välja arvatud juhul, kui kohus otsustab põhjendatult, et on olemas tõsine kahtlus juhtumi faktilises ja õiguslikus aluses.

Nõuete osalise heakskiitmise või tagasilükkamise korral kannab kumbki pool ise oma kulud ja poole ühistest kohtukuludest, välja arvatud juhul, kui on põhjust jätta kohtukulud ühe poole kanda hooletult peetud kohtuvaidluse alusel.

Kui kohtukulud jäävad kaotanud poole kanda, peab ta tasuma advokaatide ja muude selliste spetsialistide tasudest, kellele tasumäärad ei kehti, kogusumma, mis ei ületa kolmandikku menetluse kuludest iga vaidluspoole kohta, kelle suhtes otsus tehti. Juhul kui kohus ei otsusta juhtumi keerukuse tõttu teisiti, hinnatakse nõuded, mille väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, ainult sellel eesmärgil 18 000 eurole.

Eelmises lõigus sätestatut ei rakendata, kui kohus otsustab, et vaidluspool, kes kannab kohtukulud, on käitunud hooletult.

Kui isikul, kes kannab kohtukulud, on õigus tasuta õigusabile, peab ta tasuma vaid teise poole kaitse kohtukulud tasuta õigusabi seaduses eraldi nimetatud juhtumite korral.

Prokuratuur ei kanna kulusid menetlustes, milles ta osaleb ühe poolena.

Ekspertide tasud

Menetluses osalevaid eksperte kutsutakse „peritos“. Igas kõrgema astme kohtus on ekspertide register (Registro de Peritos Judiciales).

Tsiviilmenetluse seadustiku artikli 241 lõike 1 punktis 4 on sätestatud ekspertide tasud ja muud kulud, mis jäävad menetluses osalenud isikute kanda. Siinkohal viidatakse kuludele, mis tekkisid isikul, kes ei ole menetluse pool, kuid osales selles siiski, täites teatud funktsiooni.

Tsiviilmenetluse seaduse artiklis 243 on sätestatud, et kõikides menetlustes ja kohtuastmetes arvutab kulud kokku selle kohtu kohtusekretär, kus toimus menetlus või kus arutati edasikaebust Kohtukulude arvutamisel ei võeta arvesse kasutute, üleliigsete või seadustele mittevastavate dokumentide ja kirjutiste kulusid ega ka advokaadi arveid, kus kulud ei ole esitatud üksikasjalikult või kus viidatakse tasule, mis ei ole teenitud kohtumenetluse raames.

Kohtusekretär vähendab selliste advokaatide ja muude spetsialistide tasu suurust, kellele tasumäärad ei kehti, kui nõuded ületavad kolmandiku menetluse kuludest ega pole teada antud kohtukulusid kandva vaidluspoole hooletusest.

Samamoodi ei võeta arvesse menetluste või juhtumite kulusid, mida võitnud pool on kohustatud tasuma põhimenetluse kulusid käsitleva otsusega.

Tõlkide ja tõlkijate tasud

Vandetõlgi kirjalike ja suuliste tõlgete tasustamiseks ei ole ametlikku tasumäära. Vandetõlgid määravad vabalt oma tõlgete eest saadava tasu, ent nad on kohustatud teavitama oma tasumääradest tõlkeametit ja valitsuse vastavat üksust. See teave tuleb esitada iga aasta jaanuaris.

Lingid

Agencia estatal de la administración tributaria de España/IVA

Dokumendid

Hispaania aruanne kulude läbipaistvuse uuringu kohta  PDF (640 Kb) en

Viimati uuendatud: 14/12/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.