Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Inglismaa ja Wales
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Praktikas tähendab dokumentide kättetoimetamine isikule või äriühingule nõude või muu sellise menetlusdokumendi üleandmist, mis puudutab tema vastu algatatud kohtumenetlust. Sellega antakse talle võimalus ennast kaitsta või nõudele või menetlusele vastata.

Dokumentide kättetoimetamise erireeglid[1] on olemas selleks, et tagada, et kõik õigustatud isikud saavad kätte nendega või nende hagidega seotud juriidilised dokumendid, ning pakkuda kaitsemeetmeid, millega kindlustatakse, et kui dokumendid ei ole nõuetekohaselt kätte toimetatud, saab võtta asjakohaseid meetmeid.

[1] Tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 6. osa sisaldab dokumentide kättetoimetamise üldreegleid, vt ka 7. osa.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Kõik kohtudokumendid, sealhulgas nõudevormid, avaldused, kohtumäärused, kaebused jne, tuleb ametlikult kätte toimetada, järgides eri reegleid, kuid see võib toimuda postiga saatmise, isikliku kättetoimetamise, kohtutäituripoolse kättetoimetamise jms vormis.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Üldiselt vastutab krahvkonnakohtu (County Court) asjades dokumentide kättetoimetamise eest krahvkonnakohus; kõrges kohtus (High Court) hoolitsevad kättetoimetamise eest enamasti menetluspooled. Kui menetluspool koostab dokumendi, mille kohus peab kätte toimetama, peab see pool esitama koopia kohtu ja iga poole jaoks, kellele dokument tuleb kätte toimetada.

Kohus võib anda korralduse, et kättetoimetamine eest vastutab keegi teine. See teine isik võib olla dokumendi välja andnud pool või tema esindaja või advokaat. Lisaks ei vastuta kohus kättetoimetamise eest siis, kui erireegel või praktiline juhend näeb ette, et asjaomase dokumendi peab kätte toimetama menetluspool, või kui pool, kelle nimel dokument kätte toimetatakse, teatab kohtule, et soovib selle ise kätte toimetada.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Ei. Ühendkuningriigil ei ole alalise elukoha registrit, nagu on paljudel teistel liikmesriikidel; Inglismaal ja Walesis ei ole vastuvõtval asutusel võimalik hankida selle isiku aadressi, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada. Kui aga dokumendid tuleb kätte toimetada ettevõtjale ja kui antud aadressil olevad vastuvõtjad keelduvad dokumente vastu võtmast, saab vastuvõttev asutus Inglismaal ja Walesis teha kindlaks ettevõtja registreeritud aadressi (kui see on erinev) ja võib dokumendid kätte toimetada sellel aadressil.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Nagu juba öeldud, ei ole Ühendkuningriigis alalise elukoha registrit. Isiku aadressi väljaselgitamiseks on vaja kasutada agente, kes oskavad üksikisikuid otsida, või arvukaid veebisaite, kus on teavet aadresside kohta. Järgmine loetelu ei ole ammendav, kuid selles on mõned näited kättesaadavate veebisaidiliikide kohta. Mõned, näiteks telefoniinfo otsimise veebisaidid (esimene link), on tasuta. Teiste kasutamise eest tuleb maksta tasu.

Telefoniraamat telekommunikatsiooni ettevõttelt British Telecommunications.

Aadressiotsingud saitidel 192, UKRoll

Inimeste otsimine saidil Tracesmart

Ettevõtja registrijärgse asukoha väljaselgitamiseks võib teha otsingu veebisaidil Companies House. Mõned äriühingute otsingud on tasuta, üksikasjalikumad otsingud on aga tasulised.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 alusel ei ole Inglismaal ja Walesis võimalik aadressi väljaselgitamist taotleda.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Inglismaal ja Walesis on peamine meetod kättetoimetamine esimese klassi postiteenusega. Muud dokumentide kättetoimetamise viisid, mida saab kasutada asjakohaste menetlusreeglite ja praktiliste juhendite kohaselt, on järgmised:

  1. isiklik kättetoimetamine (dokumendi toimetab kätte kohtutäitur (bailiff või process server) või protsessi algatanud pool);
  2. dokumendi jätmine kinnitatud aadressile (vt allpool);
  3. dokumendivahetus või
  4. faks või muud elektroonilise side vahendid.

Dokument tuleks kätte toimetada aadressil, mille on edastanud dokumendi saaja ja milleks võib olla ka selle isiku advokaadi või esindaja aadress. Kui dokumendi saajal ei ole advokaati või kui ta ei ole kättetoimetamisaadressi andnud, tuleks dokument saata, edastada või jätta aadressile, mis on menetlusreeglistikus heaks kiidetud – üldiselt on see tavapärane või viimane teadaolev elu- või tegevuskoht.

Kui dokumendi peab kätte toimetama kohus, otsustab kohus, millist kättetoimetamisviisi kasutada.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Tsiviilkohtumenetluses on dokumentide elektrooniline kättetoimetamine (sh e-posti ja faksi teel) lubatud. Selle dokumentide kättetoimetamise viisi kasutamisel ei ole piiranguid, mis sõltuksid adressaadist. Samas peab isik, kellele dokument kätte toimetatakse, või tema advokaat olema eelnevalt kirjalikult teatanud, et on dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega nõus.

On erinevaid viise, kuidas pooled ja advokaadid saavad märkida nõustumust elektroonilise kättetoimetamisega. Esimene on see, kui advokaadi kirjaplangile on märgitud tema faksinumber. Teine viis on, kui e-posti aadress on märgitud kirjaplangile ja advokaat on kinnitanud elektroonilise kättetoimetamise võimaluse. Viimasena on dokumentide elektrooniline kättetoimetamine lubatud juhul, kui kohtuasja käsitlevas seisukohas või kohtusse antud nõude vastuses on esitatud faksinumber, e-posti aadress või muu elektroonilise identimise viis.

Kui üks pool kavatseb dokumendi kätte toimetada elektrooniliselt (v.a faksi teel), peab ta esmalt küsima poolelt, kellele dokument kätte toimetatakse, kas seejuures peavad olema täidetud teatavad tingimused. Näiteks kas dokumendid tuleb saata kindlas vormingus või kas manustel on maksimaalne suurus, mida saab vastu võtta.

Kui dokumendid toimetatakse kätte elektrooniliselt, ei ole paberkandjal koopiat vaja saata.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Inglismaal ja Walesis kättetoimetamise reeglite ja korra üksikasjad on esitatud tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 6. osas. Üldreegel on, et hageja peab esitama kostja aadressi dokumentide kättetoimetamiseks ning see aadress on tavaliselt tema praegune või viimane teadaolev elu- või tegevuskoht. Kui tal ei õnnestu neid aadresse kindlaks teha, võib hageja vastavalt reeglile 6.19 taotleda dokumentide kättetoimetamist alternatiivsel viisil muule aadressile. Täpsed üksikasjad sõltuvad faktilistest asjaoludest kohtus, kuid põhimõte on, et ükskõik, millist meetodit kasutatakse, peab see olema selline, mis võimaldab protsessi kostjale teatavaks teha, vt praktiline juhend 6A.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Tavalise postiteenuse või muu kättetoimetamisviisi korral, mille puhul nähakse ette, et kättetoimetamine toimub järgmisel tööpäeval, loetakse dokumendid kättetoimetatuks teisel päeval pärast dokumentide postitamist, nende saatmist, üleandmist või kui asjaomane teenusepakkuja on need vastu võtnud, eeldusel et see on tööpäev, või järgmisel tööpäeval pärast seda päeva. Kui kättetoimetamine toimub faksi teel või muul elektroonilisel viisil, kui dokument saadetakse tööpäeval enne kella 16.30 või mis tahes muul juhul – järgmisel tööpäeval pärast dokumendi saatmise päeva. Alternatiivse kättetoimetamisviisi kasutamisel täpsustatakse kohtumääruses kättetoimetamise viis ja kuupäev, millal dokumentide kättetoimetamine loetakse toimunuks.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide hoiule andmine teatavas kohas (nt postkontoris) ei ole tavaliselt alternatiivne kättetoimetamisviis. Kui dokumendid toimetati kätte tähitud postiga ja neid ei antud üle, teavitatakse adressaati allpool punktis 8 kirjeldatud viisil.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui kohus on kättetoimetamisviisi heaks kiitnud, kehtib eeldatav kättetoimetamise kuupäev olenemata sellest, kas adressaat võtab dokumendi vastu või mitte.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Tähtsaadetise kättetoimetamine Royal Maili (Ühendkuningriigi postiteenistus) kaudu toimub aadressile, mitte eraisikule. Seetõttu on võimalik, et dokumendid võtab vastu muu isik kui adressaat, kui nad elavad samal aadressil.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui teatatud aadressil ei ole keegi dokumentide üleandmise allkirjastamiseks kättesaadav, viiakse dokumendid tagasi selle aadressi järgsesse kohalikku postkontorisse. Kui neile ei tulda tähtaja jooksul järele (vt allpool), saadetakse need saatjale tagasi ja sel juhul ei loeta dokumentide kättetoimetamist toimunuks.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui kättetoimetamine aadressile ei ole olnud võimalik, jäetakse teade kättetoimetamiskatse kohta. Selles teatatakse adressaadile, kust dokumendid kätte saab, ja tähtaeg, mille jooksul peaks neile järele minema. Ühendkuningriigist pärit tähtsaadetise puhul tuleb dokumentidele järele minna ühe nädala jooksul. Rahvusvahelise tähitud posti puhul on see tähtaeg kolm nädalat.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kohus registreerib asjaolu, et ta on teatava dokumendi kätte toimetanud. Posti teel kättetoimetatud dokumendid loetakse (või neid peetakse) kättetoimetatuks, välja arvatud juhul, kui need tagastatakse postisüsteemi kaudu.

Kui hageja toimetab dokumendi kätte, peab ta esitama kättetoimetamise tõendi kohtule seitsme päeva jooksul pärast kättetoimetamist. Tõendil peab olema märgitud, et dokumenti ei ole kätte toimetamata tagastatud, ning üksikasjad kättetoimetamise viisi kohta ja kuupäev.

Nõudevormi saamisel on võlgnikul nõudele vastamiseks aega 14 päeva. Kui ta saadab väljastusteate vormi, pikendatakse vastamise tähtaega 28 päevani alates nõude üksikasjade kättetoimetamisest.

Dokumentide isikliku kättetoimetamise korral koostatakse dokumentide kättetoimetamise aja ja kuupäevaga tõend või kirjalik tunnistus. Seda saab kasutada kättetoimetamise tõendina, kui saaja eitab selliste dokumentide kättesaamist.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui keegi saab teada, et ta ei ole saanud juriidilisi dokumente, mida tal on õigus saada, võib ta võtta meetmeid selle tagamiseks, et ta saab need dokumendid kätte, ning pöörduda selleks kas teise poole või tema advokaadi või kohtu poole. Kui menetluses on juba antud korraldusi või tehtud otsuseid, võib taotleda nende tühistamist põhjusel, et dokumente ei ole kätte toimetatud.

Kui pool aktsepteerib dokumentide kättetoimetamist väljaspool reeglitega lubatud minimaalset etteteatamistähtaega, võib dokumentide kättetoimetamist siiski kehtivaks pidada. Kui leitakse, et dokumentide kättetoimetamine on kehtetu, võib need uuesti kätte toimetada. Teatavate asjaolude korral võib kohus dokumentide kättetoimetamisest ka loobuda.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Dokumentide posti teel kättetoimetamise kulud sisalduvad tavalistes kohtukuludes. Kui kohtutäitur peab dokumendid isiklikult kätte toimetama, erinevad tasud olenevalt protsessi liigist ja sellest, millist liiki kohtutäiturit (bailiff või process server) kasutatakse.

Viimati uuendatud: 19/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.