Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Ametlik kättetoimetamine (signification) tähendab dokumentide kättetoimetamist kohtutäituri kaudu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Code de procédure civile) artiklis 651 on sätestatud, et „huvitatud isikuid teavitatakse dokumentidest nende kättetoimetamisega“.

Dokumentide kättetoimetamine võib toimuda ametlikult kohtutäituri vahendusel (signification) (nimetatud artikli teine lõik) või lihtkirjaliku teatega (notification) kohtutäituri vahenduseta.

Ametliku kättetoimetamise nõuetekohasuse tagamiseks järgitakse rangeid üldtingimusi seoses kellaaegade ja päevadega, mil dokumente on lubatud kätte toimetada, ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 653 jj sätestatud ametlikke nõudeid.

• Link tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Teisele menetluspoolele tuleb kätte toimetada kõik kohtuasja olulised dokumendid. Menetlusdokument on dokument, mille alusel algatatakse, viiakse ellu, peatatakse või lõpetatakse kohtumenetlus või pööratakse täitmisele kohtuotsus (näiteks kohtukutse, kohtu järeldused, kohtu seisukoht, kohtuotsus).

Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga on kehtestatud menetlusdokumentide kättetoimetamise segasüsteem: kättetoimetamine võib alati toimuda ametlikult (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 651 kolmas lõik), isegi kui seadusega on lubatud dokumente muul viisil kätte toimetada, kuid kui seaduses on sätestatud ametlik kättetoimetamine, on muul viisil kättetoimetamine ebaseaduslik.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Kohtutäituritel on dokumentide ametliku kättetoimetamise ainuõigus, sest nad on ainsad ametnikud, kellel on volitus seda teha. Oma ainuõiguse teostamiseks võivad nad kasutada vannutatud ametniku teenuseid, kelle tegevuse eest kannavad nad tsiviilvastutust.

Tavalisel teel võib dokumendi kätte toimetada iga isik, kes peab kättetoimetamisel teatama oma ees- ja perekonnanime või ärinime ning alalise elukoha või registrijärgse asukoha (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 665). Dokumendi (teatavatel juhtudel kohtukutse või kohtuotsuse) võib kätte toimetada ka kohtusekretär.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kui Prantsusmaa ametiasutus (prokurör või kohtutäitur) peab kätte toimetama välisriigi dokumendi ja on kindlaks tehtud, et isik ei ela enam esitatud aadressil, peab ametiasutus võtma vajalikke meetmeid, et selgitada välja asjaomase isiku elukoha täpne aadress.

Selleks võib prokurör kasutada mitmesuguseid registreid, eelkõige sotsiaalkindlustusregistreid. Edastatakse ainult teave võlgniku aadressi, tema tööandja aadressi ja selliste asutuste kohta, kus võlgniku nimel on avatud konto.

Peale selle on tsiviiltäitemenetluse seadustiku (Code des procédures civiles d'exécution) artikliga L. 152-1 ette nähtud, et kohtutäituritel on tsiviiltäitemenetluses otsene juurdepääs valitsus- ja avaliku sektori asutuste ning haldusasutuste kontrolli alla kuuluvate ettevõtete ja organite käsutuses olevale teabele.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Välisriigi kohtuasutused või kohtumenetluse pooled ei saa kasutada registreid, mis sisaldavad võlgniku isikuandmeid, näiteks tema aadressi, välja arvatud üldsusele kättesaadav (näiteks telefoniraamatus avaldatud) teave.

Prantsuse õiguse kohaselt on see tsiviiltäitemenetluses või kohtumenetluses võimalik ainult kohtu otsusega (vt küsimus 1.3).

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei keela määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist isiku aadressi väljaselgitamiseks. Määruse kohaldamisel tuleb siiski järgida tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud norme. Erinevalt teistest liikmesriikidest puudub tsiviilkohtutel Prantsuse õiguse kohaselt vahetu juurdepääs rahvastikuregistrile. Seepärast saaks määrusele (EÜ) nr 1206/2001 toetuda juhul, kui kolmanda isiku käsutuses on dokument, milles on märgitud asjaomase isiku aadress. Sellisel juhul võib kohtunik kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 138 jj anda sellele kolmandale isikule korralduse esitada asjaomane dokument, ent kolmas isik võib tugineda seaduslikule takistusele (näiteks advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus).

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Tavamenetluse teel kättetoimetamise raames toimetatakse dokument kätte pitseeritud ümbrikus või kirjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 667) posti teel või isiklikult allkirja või vastuvõtuteatise vastu. Kiri peab sisaldama kõiki saatja andmeid: ees- ja perekonnanimi või ärinimi ja alaline elukoht või registrijärgne asukoht. Kirjale tuleb märkida adressaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 665). Andmete puudumisel on kättetoimetamine tühine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 693).

Kui adressaat on füüsiline isik, loetakse dokument talle kättetoimetatuks, kui see on talle isiklikult kätte toimetatud tema elukohas või muus kohas või, kui see on seadusega lubatud või ette nähtud, siis kättetoimetamise aadressile. Kui asjaomane isik on juriidiline isik, toimetatakse dokument talle kätte tema tegevuskohas või, kui see ei ole võimalik, siis isiklikult tema esindajale, kellel on õigus dokumenti vastu võtta.

Isiku puhul, kes dokumendi kätte toimetab, arvatakse kättetoimetamise kuupäevaks kirja saatmise kuupäev, mis on esitatud väljastava asutuse pitseril. Isiku puhul, kellele dokument kätte toimetatakse, arvatakse kättetoimetamise kuupäevaks kirja saamise kuupäev. Kui dokument toimetatakse kätte vastuvõtuteatisega tähtkirjaga, on selleks kuupäevaks postiasutuse märgitud kuupäev, mil kiri anti üle adressaadile.

Dokument võidakse kätte toimetada elektrooniliselt, tingimusel et adressaat on selleks eelnevalt nõusoleku andnud (tsiviilkohtumenetluse artikkel 748-1 jj).

Advokaatidevahelist kättetoimetamist kasutatakse juhul, kui advokaat peab toimetama dokumendi kätte oma ametikaaslasele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 671–673). See toimub alati kohtuhoones, kasutades ühte kahest järgmisest meetodist: ametlik kättetoimetamine (mida peab tegema kohtutäitur, kes lisab dokumendile ja selle ärakirjale oma pitseri ja allkirja) või vahetu kättetoimetamine (mis toimub nii, et dokumendi kaks ärakirja antakse advokaadile, kellele dokument on adresseeritud, ning advokaat tagastab ühe ärakirja, olles lisanud sellele kuupäeva ja pitseri).

Advokaatidevaheline kättetoimetamine võib toimuda elektrooniliselt – selleks on advokaatidel sihtotstarbeline töövahend (platvorm e-Barreau ja advokaatidele ette nähtud virtuaalne privaatvõrk, réseau privé virtuel des avocats ehk RPVA).

Ametlikult toimetab dokumendi kätte elukohajärgse esimese astme kohtu (tribunal judiciaire) tööpiirkonnas tegutsev kohtutäitur. Dokumendi võib ametlikult kätte toimetada ainult tööpäevadel kella 6.00st kuni kella 21.00ni, välja arvatud juhul, kui kohtunik on andnud loa toimetada dokument kätte muul ajal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 663 on loetletud andmed, mis peavad olema märgitud kohtutäituri akti kahele originaaleksemplarile. Eiramise korral on kättetoimetamine tühine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 693). Ametlik kättetoimetamine toimub adressaadile isiklikult. Kui see ei ole võimalik, võib dokumendi toimetada adressaadi alalisse või peamisesse elukohta. Kui selle teise kättetoimetamisviisi kasutamise tingimused ei ole täidetud, toimetatakse dokument kätte ametlikult, saates adressaadile kättetoimetamisteatise (kättetoimetamise kohta kohtutäituri asukohas).

Ametlik kättetoimetamine võib toimuda ka elektroonilisel teel platvormi Securact kaudu, mida haldab riiklik kohtutäiturite koda (Chambre nationale des commissaires de justice). Dokumendi elektrooniliseks kättetoimetamiseks peab riiklikul kohtutäiturite kojal olema dokumendi adressaadi eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui kõnealune kättetoimetamisviis on õiguse kohaselt nõutav. Kohtutäiturite koda peab nõusolekute registrit, millele on juurdepääs kõigil kohtutäituritel.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 748-1 on sätestatud, et menetlusdokumente, muid dokumente, teateid, hoiatusi või kohtukutseid, aruandeid, ametlikke aruandeid ning täitmisele pööratavate kohtuotsuste originaaleksemplare ja nende ärakirju võib teatavatel tingimustel edastada ja kätte toimetada elektrooniliselt.

Arvestades uue tehnoloogia kasutuselevõttu kohtusüsteemis, on täpsustatud tingimusi, mille alusel kohtutäiturid võivad dokumente elektroonilisel teel ametlikult kätte toimetada.

Advokaatidevaheliseks dokumentide kättetoimetamiseks saab kasutada ka advokaatide virtuaalset privaatvõrku (réseau privé virtuel des avocats, RPVA), mille kaudu toimub muu hulgas menetlusega seotud suhtlus advokaatide ja kohtute vahel.

Vastavalt tehnilistele korraldustele, milles määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse konkreetsed tingimused, on elektrooniline teabevahetus põhimõtteliselt lubatud ainult teatavate kutsealade esindajate, nimelt advokaatide ja kohtutäiturite vahel.

Elektrooniline teabevahetus on võimalik enamiku kohtute puhul (esimese astme kohtud (tribunaux judiciaires), kaubanduskohtud (tribunaux de commerce), apellatsioonikohtud (cours d’appel), kassatsioonikohus (Cour de cassation)).

Lisaks võib kindlaksmääratud juhtudel ja tingimustel saata kohtumenetluse poolele teatavaid registridokumente (teated kohtuistungite kohta või teatavate juriidiliste isikute puhul kohtukutsed) e-postiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 748-8 ja 748-9).

Kõigil juhtudel peab dokumendi adressaat andma sõnaselge nõusoleku elektrooniliste sidevahendite kasutamiseks.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kui lihtkättetoimetamine ei õnnestu, tuleb dokument kätte toimetada ametlikult.

Ametlik kättetoimetamine toimub alalises elukohas või, kui alaline elukoht puudub, siis peamises elukohas. Seega peab kohtutäitur enne dokumendi peamises elukohas üleandmist püüdma välja selgitada adressaadi alalise elukoha.

Kui dokumendi adressaadi alaline või peamine elukoht on teada ning kohtutäitur isikut sealt ei leia, on kättetoimetamine kehtiv ainult juhul, kui kohtutäitur annab dokumendi ärakirja üle ükskõik millisele alalises või peamises elukohas viibivale isikule. Kui alalise või peamise elukoha aadressil ei ole kedagi, kes saaks dokumendi vastu võtta, või isik ei soovi dokumenti vastu võtta, võtab kohtutäitur selle oma büroosse hoiule ja jätab adressaadile kättetoimetamiskatse teate, kus märgib, et dokumendile tuleb järele tulla.

Kui dokumenti ei ole võimalik adressaadile isiklikult kätte toimetada, tuleb täita mitu formaalsust, et kaitsta adressaadi huve: pitseeritud ümbrikus üle antava dokumendi ärakirjale tuleb märkida teatavad andmed ning asjaomasele isikule tuleb saata teade lihtkirjaga.

Kui dokumendi adressaadi alaline või peamine elukoht või töökoht ei ole teada, on kohtutäituril seaduslik õigus jätta dokument hoiule oma büroosse. Selleks peab kohtutäitur koostama akti, kuhu märgib täpselt kõik asjaomase isiku leidmiseks võetud meetmed. Samal päeval või hiljemalt järgmisel tööpäeval peab kohtutäitur saatma adressaadile tema viimasele teadaolevale aadressile selle akti ja kättetoimetatava dokumendi ärakirjad tähtkirjaga koos vastuvõtuteatisega. Kohtutäitur teavitab adressaati samal päeval selle formaalsuse täitmisest lihtkirjaga.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Dokument loetakse ametlikult kätte toimetatuks päeval, mil see anti asjaomasele isikule tema alalises või peamises elukohas üle. Kuna dokumendi ametlikku kättetoimetamist kohtutäituri büroos käsitatakse kättetoimetamisena alalises elukohas, on kättetoimetamise kuupäevaks kättetoimetamiskatse teate kuupäev, mitte dokumendi ärakirja kohtutäituri büroos üleandmise kuupäev. Ametliku kättetoimetamise kuupäeva määramise eeskirjad kehtivad ka siis, kui tuleb saata teade.

Kui dokument toimetatakse kätte tähtkirjaga, on kättesaamise kuupäev see kuupäev, mille märgib kirjale postiteenistus adressaadile üleandmisel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 669).

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Kui adressaati ei ole kodus tähtkirja üleandmiseks koos vastuvõtuteatisega, jätab postitöötaja adressaadile kättetoimetamiskatse teate, kus on märgitud, et dokumendi ärakirja saab kätte postkontorist kindla tähtaja jooksul.

Kui kohtutäitur on kindel, et aadress kättetoimetamise tõendil on õige, kuid dokumenti ei ole võimalik isiklikult üle anda, jätab kohtutäitur postkasti kättetoimetamiskatse teate, milles palub tulla dokumendi ärakirjale järele kohtutäituri büroosse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 656).

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Asjaomase isiku, st dokumendi adressaadi nõusolek ei ole dokumendi kättetoimetamiseks vajalik; seega kui dokumendi adressaat ei soovi, et kohtutäitur talle kõnealuse dokumendi üle annaks, saab kohtutäitur dokumendi sellele isikule siiski ametlikult kätte toimetada. Tegelikkuses ei saa kohtutäitur sundida adressaati dokumenti vastu võtma, kui isik sellest keeldub; kohtutäitur võib jätta dokumendi ärakirja adressaadi koju, kui adressaat on kodus. Nii arvatakse dokument ametlikult kätte toimetatuks isegi siis, kui adressaat keeldub dokumendi ärakirja vastu võtmast ning kohtutäitur jätab selle mõnele mööbliesemele (Pariisi apellatsioonikohus, 12. detsember 1906, S. 1907. 2.109).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Posti teel kätte toimetades võib isik, kes kirja koos vastuvõtuteatisega kohale toimetab, põhimõtteliselt selle üle anda ainult isikule, kellele see on adresseeritud, välja arvatud juhul, kui adressaat on volitanud kolmanda isiku selliseid dokumente vastu võtma.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui dokumendi adressaat või isik, kes on volitatud vastu võtma vastuvõtuteatisega kirju, ei saanud dokumenti posti teel vastu võtta, arvatakse kättetoimetamine nurjunuks ning kohtutäitur peab dokumendi uuesti ametlikult kätte toimetama.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui vastuvõtuteatisega kirja kohaletoimetamise eest vastutav isik on külastanud dokumendi adressaadi alalist elukohta ning adressaat (või isik, kes on volitatud vastu võtma vastuvõtuteatisega kirju) ei ole kodus, jätab postitöötaja asjaomase isiku postkasti kättetoimetamiskatse teate. Teates märgitakse, et asjaomane isik saab kirja kätte postkontorist 15 päeva jooksul. Kui see isik tähtaja jooksul kirjale järele ei lähe, tagastatakse kiri saatjale.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui dokument toimetatakse kätte vastuvõtuteatisega tähtkirjaga, annab postitöötaja kirja adressaadile üle kättesaamist kinnitava allkirja vastu. See vastuvõtuteatis saadetakse saatjale tõendina, et dokument on isiklikult üle antud. Kui näiteks adressaat ei ole kirjale postkontorisse järele tulnud või on aadress vale, teavitatakse saatjat 15 päeva möödudes pärast kättesaamiskatse teate jätmist samuti vastuvõtuteatisega, kus on märgitud, et dokumenti ei õnnestunud kätte toimetada.

Kui dokument on kätte toimetatud, märgib kohtutäitur ametliku kättetoimetamise aruandes meetmed, millega tagati dokumendi nõuetekohane kättetoimetamine, kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 655 teise lõiguga, kus on sätestatud: „Kohtutäitur märgib aruandes dokumendi adressaadile kättetoimetamiseks võetud meetmed ning põhjused, miks kättetoimetamine ei olnud võimalik.“

Samuti märgib kohtutäitur aruandes isiku, kellele tal õnnestus dokument üle anda, ning teatab sellest volitajale.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Põhimõtteliselt tuleb dokumendid kätte toimetada adressaadile isiklikult. Sellest hoolimata ei tähenda asjaolu, et dokumendid toimetati kätte kolmandale isikule, ilmtingimata seda, et kättetoimetamine on tühine, kui täidetud on teatavad tingimused.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 670 loetakse vastuvõtuteatisega tähtkirjaga adressaadi alalisse või peamisse elukohta saadetud dokument kättetoimetatuks, kui vastuvõtuteatisele on alla kirjutanud isik, kes on volitatud seda tegema. Sellisest kättetoimetamisest võib sõltuda see, kuidas kohtuotsus liigitatakse (kohtuotsus liigitatakse kas pärast mõlema poole ärakuulamist tehtud kohtuotsuseks (réputée contradictoire) või tagaselja tehtud kohtuotsuseks (par défaut), kui isik ei viibi kohal), kuid sellest hoolimata on see kehtiv.

Muudel juhtudel, st kui tähtkirja kättetoimetamise aadress on vale või adressaat ei ole kirjale postkontorisse järele läinud, peab kohtusekretär paluma poolel minna kohtutäituri büroosse kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikliga 670-1. See võimaldab dokumendi kättetoimetamise seadustada.

Samuti võib kohtutäitur anda dokumendi üle muule isikule kui adressaat, näiteks alalises elukohas viibivale pereliikmele. Sellisel juhul jäetakse dokumendi ärakiri kolmandale isikule pitseeritud ümbrikus ning kohtutäitur märgib kättetoimetamise aruandes dokumendi vastu võtnud isiku nime (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 655 ja 657).

Kui kohtutäituril õnnestub kindlaks teha, et adressaat tõepoolest elab märgitud aadressil, võib ta jätta postkasti kättetoimetamiskatse teate, kus palutakse adressaadil tulla kirjale järele kohtutäituri büroosse. Sellisel juhul loetakse dokument nõuetekohaselt alalises elukohas kättetoimetatuks, millel on eespool nimetatud õiguslikud tagajärjed kohtuotsuse liigitamisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 656).

Kui kostja või vastustaja ilmub vabatahtlikult esimese astme kohtu, kaubanduskohtu või töökohtu (Conseil de prud’hommes) istungile, loetakse menetluse algatamise dokument poolte nõusolekul kättetoimetatuks (Soc. 16. mail 1990).

Muudel juhtudel tähendab mittenõuetekohane kättetoimetamine seda, et see ei ole siduv ja sellest ei saa tekkida mingit õigust. Eelkõige ei saa selle alusel hakata arvestama kaebetähtaja kulgemist. Sellegipoolest ei tähenda mittenõuetekohane kättetoimetamine tingimata seda, et kättetoimetamine on õigustühine – kättetoimetamise saab õigustühiseks tunnistada üksnes kohus, kui järeldatakse, et tõendatud mittenõuetekohasusel oli kahjulik mõju dokumendi adressaadile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 114).

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Dokumendi tähtkirjaga kättetoimetamise maksumus on Prantsusmaa-sisese tähtkirja saatmise hind, st vastavalt 1. jaanuaril 2021 kehtinud tariifile 4 eurot ja 40 senti kuni 20 grammi kaaluva kirja puhul (minimaalne saatmiskulu).

Dokumendi kohtutäituri poolt kättetoimetamise maksumus määratakse kindlaks vastavalt 26. veebruari 2016. aasta korraldusele, millega kehtestatakse kohtutäiturite reguleeritud tariifid (Arrêté du 26 février 2016 fixant les tarifs réglementés des huissiers de justice). Ametliku kättetoimetamise maksumus sõltub dokumendi laadist ja asjaomastest summadest, kuid tavaliselt ei ületa see 50 eurot (kui menetlus ei hõlma täitmismeedet).

Dokumendi ametlikul kättetoimetamisel teisest riigist kehtib aga kindlaksmääratud maksumus 48,75 eurot.