

Dokumentide kättetoimetamine on õigustermin, mida kasutatakse olukorras, kus kirjalikest avaldustest või otsustest teavitamine ja selle dokumenteerimine peab toimuma seaduses sätestatud korras. Teavitamist võib defineerida teabe saajale teatavate andmetega tutvumise võimaluse loomisena.
Dokumentide kättetoimetamist kasutatakse kohtuprotsessi- ja menetluse nõuetekohasuse ning õigluse tagamiseks. Kättetoimetamise eesmärk on tagada, et dokumentide saaja oleks kohtumenetlusest teavitatud või talle oleks vähemalt tehtud võimalikuks olla sellest teavitatud. Seetõttu on dokumentide kättetoimetamise puhul alati esmane eesmärk juhtida tähelepanu nende sisule. Siiski vastutab dokumentides esitatud teabe teatavaks võtmise eest eelkõige saaja ise.
Dokumente kättetoimetavale poolele tuleb esitada tõend(id) selle kohta, millal ja kuidas dokument saajale kätte toimetati. See nõue tuleneb õiguskindluse põhimõttest.
Seaduses ei ole ammendavat loeteludokumentidest, mis tuleb ametlikult saajale kätte toimetada.
Automaatselt on kohustus toimetada kätte need dokumendid, millele vastab konkreetne õiguslik nõue või kohtuotsus (Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO“) § 166 lõige 2).
Poolte algatusel toimetatakse dokumendid kätte seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahistamise, ajutise lähenemiskeelu või vara arestimise korralduse ja krediidikorralduse puhul (ZPO § 191).
Ametlikku kättetoimetamist nõutakse mis tahes juhtudel, kui see on asjakohane ja mõistlik ning alati juhul, kui see on vajalik õiguskindluse tagamiseks – näiteks juhul, kui õiguste kehtestamise või tähtaegade arvestamise alguseks peetakse teavitamist. See tähendab, et näiteks hagiavalduste või kohtuotsuste puhul, mille kohta saab esitada otsese apellatsiooni, on kättetoimetamine seadusega nõutud.
Eristada tuleb automaatset kättetoimetamist ning poolte algatusel elluviidavat kättetoimetamist.
Kui dokumendid toimetatakse kätte automaatselt, toimetatakse need alati kätte kohtu kantselei poolt, kus menetlust ellu viiakse (ZPO § 168 lõige 1). Kantseleil on õigus valida kättetoimetamise viis enda parima äranägemise järgi
ning valida alljärgnevate võimaluste seast.
Teatavatel seaduses sätestatud juhtudel vastutab kohtunik kättetoimetamise korraldamise eest, näiteks välisriikides kättetoimetamise puhul (ZPO §-d 183 ja 184) või avaldamise teel kättetoimetamise puhul ZPO §-d 186 ja 187).
Kättetoimetamise menetluspoolte algatusel peab alati ellu viima kohtu määratud õiguskaitsetöötaja, kellele selle ülesande annab asjakohane pool otse või menetlust ellu viiva kohtu kantselei määratud vahendaja (ZPO § 192 lõige 3).
Kohtu määratud õiguskaitsetöötaja võib dokumentide kättetoimetamise ülesande anda omakorda edasi postiteenuse osutajale (ZPO § 194).
Kui saaja ei ela kättetoimetamise taotluses märgitud aadressil, üritab kasutatav Saksamaa vastuvõttev asutus üldjuhul saaja tegeliku aadressi kindlaks teha. See ei kehti juhtudel, kui saaja on kolinud või kui kättesaamise taotlusel märgitud saaja aadress on vale või ei ole täielik. Vastuvõttev asutus osutab kirjeldatud juhul sellist teenust siiski vabatahtlikult ega ole kohustatud seda tegema.
Kooskõlas rahvastikuregistri seaduse (Bundesmeldegesetz – BMG) §-ga 44 on välisriikide avalikel asutustel ja eraisikutel õigus saada Saksamaa registreerimisasutustelt konkreetse isiku kohta teatavaid andmeid ilma nende andmete taotlemise põhjust avaldamata. Kõnealust dokumenti nimetatakse registri lihtväljavõtteks (einfache Melderegisterauskunft).
Registri lihtväljavõte sisaldab järgmisi andmeid:
● perekonnanimi;
● eesnimed, näidates ära tavaliselt kasutatava nime;
● doktorikraad;
● kehtivad aadressid ja
● juhul, kui isik on surnud, siis ka sellekohane märkus.
Taotlus tuleb esitada pädevale registreerimisasutusele. Üldjuhul on tegemist valla- või linnavalitsusega (Bürgeramt), mille piirkonnas asub asjaomase isiku oletatav elukoht. Üha enam omavalitsusi pakuvad võimalust saada teavet elektrooniliselt interneti teel.
Registri väljavõtte eest on ette nähtud tasu. Tasu suurus on liidumaades erinev.
Registri väljavõtte saab väljastada üksnes juhul, kui otsitavat isikut on võimalik taotleva asutuse esitatavate andmete alusel täpselt tuvastada, st lubatud ei ole kasutada võimalike isikute ligikaudset loendit. Peale selle peab teavet taotlev isik või üksus kinnitama, et ta ei kasuta andmeid reklaami või aadressi kaubanduslikul eesmärgil.
Registri väljavõtet ei tohi väljastada juhul, kui kõnealuse isiku kohta on registris määratud avalikustamise keeld kooskõlas rahvastikuregistri seaduse §-ga 51 või tingimuslik avaldamise keeld kooskõlas nimetatud seaduse §-ga 52 ning kui kaitstud huvide rikkumist ei saa välistada.
Seoses tegevustega, mis kuuluvad tervikuna või osaliselt ELi õiguse kohaldamisalasse, võib sellest kohaldamisalast välja jäävaid põhiandmeid edastada kooskõlas rahvastikuregistri seaduse §-ga 35 Euroopa Liidu muude liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna muude riikide ametiasutustele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele ning Euroopa Aatomienergia Ühenduse institutsioonidele ja organitele teavet taotlenud asutuse ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
Saksamaal ei loeta aadressi kindlakstegemist üldjuhul õiguslike toimingute hulka.
Võttes arvesse asjaolu, et isegi välisriikide avalikud asutused ja eraisikud saavad omal initsiatiivil hankida registri lihtväljavõtte, ei ole taotluse esitamine määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaselt vajalik.
Praktikas on kõige levinum kättetoimetamise viis automaatne dokumentide kättetoimetamine. Selle ülesande täidab tavaliselt postiteenuse osutaja. Kohtu sekretär väljastab kättetoimetamise taotluse ning esitab kättetoimetatava dokumendi füüsiliselt suletud ümbrikus koos kasutusvalmis eeltrükitud dokumendiga kättetoimetamise kohta (ZPO § 176). Seejärel toimetab postiteenuse töötaja dokumendi saajale. Eelistatavalt tuleks dokument kätte toimetada otse saajale, mis tähendab dokumendi üleandmist isiklikult saajale. Nimetatud füüsiline kohaletoimetamine võib toimuda mis tahes kohas ja see ei ole piiratud konkreetse piirkonnaga (ZPO § 177).
Eespool viidatud saaja on isik, kellele esitamiseks on dokument ette nähtud, või tema õiguslik esindaja (ZPO § 170) või volitatud vastuvõtja (ZPO § 171).
Kui dokument on kätte toimetatud, täidab postitöötaja eeltrükitud dokumendi kättetoimetamise kohta ja saadab selle viivitamata kättetoimetamise tõendina kohtu kantseleisse.
Kui menetluspoolt esindab jurist, toimetatakse dokumendid üldjuhul kätte juristi vahendusel kättesaamiskinnituse vastu (ZPO §-d 171 ja 174). Dokumendi kättesaamisel allkirjastab jurist kättesaamiskinnituse ja saadab selle kohtule.
Kui mõlemaid menetluspooli esindavad juristid, võib üks jurist dokumendid kätte toimetada teise juristi vahendusel (ZPO § 195). See kehtib ka automaatselt kättetoimetatavate seisukohti käsitlevate dokumentide puhul eeldusel, et vastaspoolt ei tule samal ajal teavitada kohtuotsusest. Seisukohti käsitlev dokument peab sisaldama deklaratsiooni selle kohta, et dokument toimetatakse kätte ühelt juristilt teisele. Ka siinkohal on kättetoimetamise tõend kättesaamise allkirjastatud ja kuupäevastatud kinnitus.
Kõiki tsiviilmenetlustega seotud juriidilisi dokumente on võimalik kätte toimetada elektrooniliselt. Edastamise jaoks peab dokumendil olema õiguspärane elektrooniline allkiri ning dokument peab olema kaitstud kolmandate isikute volitamata juurdepääsu eest. Dokumendid võib edastada ka turvalise De-Mail e-posti süsteemiga De-Maili seaduse § 1 tähenduses. Elektroonilised dokumendid tuleb edastada turvalise sidekanali (De-Mail, spetsiaalne elektronpostkast) kaudu ning kaitsta neid kolmandate isikute volitamata juurdepääsu eest. Kõik juristid, notarid, kohtutäiturid ja maksunõustajad ning kõik muud isikud, kellelt nende töö tõttu eeldatakse erilist usaldusväärsust, ning kõik avalik-õiguslikud asutused, organid ja institutsioonid on kohustatud tagama turvalise edastuskanali dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Muudele menetlusse kaasatud pooltele võib dokumendid elektrooniliselt kätte toimetada juhul, kui nad on andnud oma sõnaselge nõusoleku elektrooniliste dokumentide edastamiseks.
Dokumendid võib faksi teel kätte toimetada ka juristidele, notaritele, kohtutäituritele, maksunõustajatele ja muudele isikutele, kellelt nende töö tõttu eeldatakse erilist usaldusväärsust, ning avalik-õiguslikele asutustele, organitele ja institutsioonidele.
Kättetoimetamise tõendina on piisav saaja allkirjastatud ja kuupäevastatud kättesaamiskinnitus. Kättesaamiskinnituse võib kohtule tagastada eeltrükitud paberkandjal, faksi teel või elektroonilise dokumendina.
Lühisõnumi (SMS) teel teabe kättetoimetamine ei ole lubatud.
Kui dokumente ei ole võimalik otse saajale kätte toimetada, võib kasutada asenduskättetoimetamist.
Asenduskättetoimetamine asendusvastuvõtjale
Esimene võimalus kujutab endast asenduskättetoimetamist elukohta, äriruumidesse või institutsioonidesse (ZPO § 178). Selle menetluse kohaselt võib asenduskättetoimetamist kasutada juhul, kui isik, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, ei viibi oma elukohas, äriruumides või institutsioonis, kuhu ta kuulub.
Asenduskättetoimetamine tähendab dokumendi füüsilist kohaletoimetamist ühele järgmistest isikutest.
Eespool nimetatud isikute puhul ei ole asenduskättetoimetamise kasutamine siiski lubatud juhul, kui asjaomane isik on juriidilise vaidlusega seotud kui vastulause esitaja isikule, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada.
Asenduskättetoimetamine postkasti panekuga
Kui asenduskättetoimetamine saaja elukohas või äriruumides ei ole võimalik, võib selle asemel kasutada asenduskättetoimetamist postkasti panekuga (ZPO § 180). Sellisel juhul tuleb dokument panna asjakohase elukoha või äriruumi postkasti.
Asenduskättetoimetamine hoiustamisega
Kui asenduskättetoimetamine saaja elukohas või asenduskättetoimetamine postkasti panekuga ei ole võimalik, võib kasutada ka asenduskättetoimetamist dokumentide hoiustamisega kohtu poolt (ZPO § 181).
Dokumenti võib hoiustada kas kättetoimetamise piirkonna kohaliku kohtu (Amtsgericht) kantseleis või kui dokumendi kättetoimetamise ülesanne on antud postiteenuse osutajale, siis postiteenuse osutaja määratud kohas kättetoimetamise piirkonnas või kohtu asukohas.
Saajale tuleb kõnealuse hoiustamise kohta saata kirjalik teade samal viisil, nagu saadetakse tavapäraseidki kirju. Kui see ei ole võimalik, tuleb kirjalik teade kinnitada eluruumide, äriruumide või institutsiooni ruumide uksele.
Hoiustatav dokument peab olema saaja jaoks kättesaadav kolm kuud. Kui saaja ei ole sellele nimetatud perioodi jooksul järele tulnud, tuleb dokument saatjale tagastada.
Asenduskättetoimetamise puhul eluruumides, äriruumides või institutsioonides (ZPO § 178) antakse dokument füüsiliselt üle asendusisikule.
Asenduskättetoimetamine postkasti panekuga (ZPO § 180) tähendab seda, et dokument loetakse kättetoimetatuks alates selle postkasti paneku hetkest.
Asenduskättetoimetamine hoiustamisega (ZPO § 181) tähendab seda, et dokument loetakse kättetoimetatuks alates kirjaliku teate esitamise hetkest.
Dokumendid ei tule mitte üksnes hoiustada, vaid selle kohta tuleb saata kirjalik teade selle isiku aadressil, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, kasutades selleks ette nähtud vormi ja tavapärast kirjade saatmise meetodit. Kui see ei ole võimalik, tuleb teade kinnitada eluruumide, äriruumide või institutsiooni ruumide uksele.
Kui saaja on oma elukohas kohal, kuid keeldub dokumentide vastuvõtmisest, tuleb eristada järgmisi olukordi:
Euroopa Kohtu praktika (2. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas C-354/15: Henderson) kohaselt loetakse dokumentide kättetoimetamist käsitleva määruse artikli 14 kohaselt kätte toimetatud dokumendid kättetoimetatuks, kui need antakse üle kolmandale isikule adressaadi kodus. See kehtib ainult täisealiste isikute kohta, kes viibivad dokumendi kättetoimetamise ajal adressaadi kodus, olenemata sellest, kas tegemist on asjaomase isikuga samal aadressil elavate pereliikmetega või sellel aadressil tema heaks töötavate isikutega. Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kirisaadetiste postitamist käsitlevate täiendavate sätete artikli 18-003 punkti 4.1 kohaselt võib kättesaamiskinnituse allkirjastada ka muu isik, kes on riiklike õigusaktide alusel postisaadetisi vastu võtma volitatud. (Rahvusvahelise postikäibe määratud operaatorina viitab Deutsche Post AG nimetatud isikule kui asendusvastuvõtja (Ersatzempfänger), nagu on määratud kindlaks selle kirisaadetiste postitamise üldtingimustes (Allgemeine Geschäftsbedingungen Brief National)). Peale selle võivad asendusvastuvõtjad olla Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 178 nimetatud isikud, nagu on loetletud küsimuses nr 7.1 eespool.
Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kirisaadetiste postitamist käsitlevate täiendavate sätete artikli 19-104 punkti 5.3 kohaselt peab postiteenuse osutaja juhul, kui dokumentide kättetoimetamine nurjub, hoidma saadetise kättesaadavana. Deutsche Post AG toimetab tähitud posti kohale üksnes isiklikult saajale või isikule, kelle saaja on kirjalikult volitanud saadetist vastu võtma. Euroopa Kohus märgib oma 2. märtsi 2017. aasta otsuses kohtuasjas C-354/15: Henderson, et dokumentide kättetoimetamist käsitleva määruse artikli 14 kohaselt kätte toimetatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks ainult siis, kui need antakse saajale või asendusvastuvõtjale üle täidetud väljastusteate või muu võrdväärse dokumendi vastu. Seega kui saadetud dokumendile järele ei tulda, ei loeta see kättetoimetatuks.
Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni täiendavate sätete artikli 19-104 punkti 5.3 kohaselt sätestatakse kättesaadavaks tegemiseks hoiustamise periood asjakohaste riiklike õigusaktide alusel. Nimetatud periood ei tohi siiski olla pikem kui üks kuu. Väga harvadel juhtudel võib see periood olla kuni kaks kuud pikk. Kui saajat on postisaadetisest teavitatud, hoiustab Deutsche Post AG saadetist ühe nädala. Kohaletoimetaja jätab saaja postkasti teate üksikasjaliku teabega selle kohta, millises harukontoris ja kui kaua saadetist hoitakse.
Jah. Et tõendada dokumentide kättetoimetamise õnnestumist, tuleb selle kohta esitada märge selleks ette nähtud eeltrükitud vormil, mis tuleb viivitamata tagasi saata kohtu kantseleisse (ZPO § 182). Vorm sisaldab kõiki kättetoimetamise tõendamiseks vajalikke üksikasju, sh järgmist:
Poolte algatatud dokumentide kättetoimetamise puhul tuleb kättesaamise tõend saata poolele, kelle nimel dokumendid on kätte toimetatud (ZPO § 193 lõige 3).
Asenduskättetoimetamise puhul võivad kohaldatavad olla järgmised erinõuded. Sellistel juhtudel peab tõendiga alati kaasas olema ka asenduskättetoimetamise põhjendus. Kui kasutatakse asenduskättetoimetamist dokumentide hoiustamisega, tuleb tõendile märkida teave selle kohta, kuidas kõnealusest hoiustamisest on kirjalikult teada antud. Kui dokumentide vastuvõtmisest keeldutakse ilma piisava õigustuseta, tuleb tõendile märkida teave selle kohta, kes vastuvõtmisest keeldus ning kas saadetis on jäetud kättetoimetamiskohta või tagastatud saatjale.
Teatavate järgmiste õiguslike juhtumite puhul ei ole kättesaamistõendit vaja esitada.
Üldise põhimõtte kohaselt loetakse kättetoimetamine kehtetuks, kui selle puhul ei ole kinni peetud juriidiliselt sätestatud vormist ja on rikutud peamisi kohaldatavaid norme.
Seaduse kohaselt on nimetatud põhimõttest lubatud erandid, mille puhul võetakse arvesse kättetoimetamise eesmärki, nimelt tõendamaks, et saaja on dokumendi kätte saanud ning tegemaks kindlaks, millal saadetis kätte saadi.
Kui ei ole võimalik tõendada, et dokumendi kättetoimetamisel on kinni peetud nõuetekohasest vormist, või kui dokument on kätte saadud dokumentide kättesaamisele kohaldatavaid kohustuslikke norme rikkudes, loetakse dokumendi kättetoimetamine õnnestunuks hetkel, mil isik, kellele dokumendid õiguspäraselt kätte toimetada tuli, tegelikult saadetise kätte on saanud (ZPO § 189). Nimetatud juhul loetakse kättetoimetamise nõuete rikkumine sellega heastatuks. Kohtul ei ole kättetoimetamise normide rikkumise heastamise seisukohast kaalutlusõigust. Isegi juhul, kui kättetoimetamisest alates hakatakse arvestama aja möödumist tähtajani, s.o vaidlustamatu tähtajani, võib eespool nimetatud tingimuste puhul heastamist siiski kohaldada.
Kui saaja kättetoimetatavaid dokumente kätte ei saa, on võimalikud kaks järgmist olukorda.
Eristada tuleb automaatset kättetoimetamist ning poolte algatusel elluviidavat kättetoimetamist.
Teatavate menetluste kontekstis, kui tasud määratakse vaidluses käsitletava summa alusel, kaetakse menetlustasuga dokumendi kättetoimetamise kümme esimest katset. Juhul kui dokumentide kättetoimetamine on veel pärast seda vajalik või kui dokumendid toimetatakse kätte muu menetluse raames, kohaldatakse kindlasummalist 3,50 euro suurust teenustasu iga kord, kui dokumendid toimetatakse kätte koos kättetoimetamiskinnitusega, registreeritud posti teel kättesaamiskinnituse vastu või kohtu töötaja poolt. Poolte algatusel ellu viidav kättetoimetamine on kohtu määratava õiguskaitsetöötaja ülesanne. Kättetoimetamise korraldamiseks dokumendi (dokumentide) üleandmise eest postiteenuse osutajale tuleb kohtu määratud õiguskaitsetöötajale maksta 3 euro suurune tasu. Lisaks sellele tuleb tasuda ärakirjade jaoks ja postiteenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kui dokument on kättetoimetamiseks usaldatud kohtu määratud õiguskaitsetöötajale ja see tuleb tõestada, kohaldatakse kindlasummalise dokumenditasuga samaväärset eritasu. Selle tasu suurus on 0,50 eurot lehekülje kohta esimese 50 lehe jaoks ning 0,15 eurot iga järgneva lehekülje jaoks.
Kui dokumendi toimetab saajale kätte kohtu määratud õiguskaitsetöötaja isiklikult, on kohaldatav tasu 10 eurot. Nimetatud juhul tuleb katta ka kohtu määratud õiguskaitsetöötaja sõidukulud summas 3,25–16,25 eurot, olenevalt saajani jõudmiseks vajalikust läbitavast vahemaast.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.