Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Dokumentide kättetoimetamine on õigustermin, mida kasutatakse olukorras, kus kirjalikest avaldustest või otsustest teavitamine ja selle dokumenteerimine peab toimuma seaduses sätestatud korras. Teavitamist võib defineerida teabe saajale teatavate andmetega tutvumise võimaluse loomisena.

Dokumentide kättetoimetamist kasutatakse kohtuprotsessi- ja menetluse nõuetekohasuse ning õigluse tagamiseks. Kättetoimetamise eesmärk on tagada, et dokumentide saaja oleks kohtumenetlusest teavitatud või talle oleks vähemalt tehtud võimalikuks olla sellest teavitatud. Seetõttu on dokumentide kättetoimetamise puhul alati esmane eesmärk juhtida tähelepanu nende sisule. Siiski vastutab dokumentides esitatud teabe teatavaks võtmise eest eelkõige saaja ise.

Dokumente kättetoimetavale poolele tuleb esitada tõend(id) selle kohta, millal ja kuidas dokument saajale kätte toimetati. See nõue tuleneb õiguskindluse põhimõttest.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Seaduses ei ole ammendavat loeteludokumentidest, mis tuleb ametlikult saajale kätte toimetada.

Automaatselt on kohustus toimetada kätte need dokumendid, millele vastab konkreetne õiguslik nõue või kohtuotsus (Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, edaspidi „ZPO“) § 166 lõige 2).

Poolte algatusel toimetatakse dokumendid kätte seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahistamise, ajutise lähenemiskeelu või vara arestimise korralduse ja krediidikorralduse puhul (ZPO § 191).

Ametlikku kättetoimetamist nõutakse mis tahes juhtudel, kui see on asjakohane ja mõistlik ning alati juhul, kui see on vajalik õiguskindluse tagamiseks – näiteks juhul, kui õiguste kehtestamise või tähtaegade arvestamise alguseks peetakse teavitamist. See tähendab, et näiteks hagiavalduste või kohtuotsuste puhul, mille kohta saab esitada otsese apellatsiooni, on kättetoimetamine seadusega nõutud.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Eristada tuleb automaatset kättetoimetamist ning poolte algatusel elluviidavat kättetoimetamist.

Kui dokumendid toimetatakse kätte automaatselt, toimetatakse need alati kätte kohtu kantselei poolt, kus menetlust ellu viiakse (ZPO § 168 lõige 1). Kantseleil on õigus valida kättetoimetamise viis enda parima äranägemise järgi

ning valida alljärgnevate võimaluste seast.

• Näiteks võidakse dokumendid kätte toimetada juristi vahendusel kättesaamiskinnituse vastu (ZPO § 174).
• Dokument võidakse saajale või tema esindajale kätte toimetada otse, tuues selle füüsiliselt kohale kohtu ametlikku asukohta (ZPO § 173).
• Samuti võib kantselei dokumentide kättetoimetamise teha postiteenuse osutaja ülesandeks. Saksamaal viidatakse terminiga „postiteenuse osutaja“ ettevõtetele, kes on postiteenuste osutamiseks liiduvõrguagentuurilt (Bundesnetzagentur) saanud litsentsi. Nimetatud kontekstis võib teenuse osutaja valida konkreetse erimeetodi: kättetoimetamise tähitud postiga kättesaamiskinnituse vastu (ZPO § 175).
• Samuti võidakse anda dokumentide kättetoimetamise ülesanne kohtu töötajale.

Teatavatel seaduses sätestatud juhtudel vastutab kohtunik kättetoimetamise korraldamise eest, näiteks välisriikides kättetoimetamise puhul (ZPO §-d 183 ja 184) või avaldamise teel kättetoimetamise puhul ZPO §-d 186 ja 187).

Kättetoimetamise menetluspoolte algatusel peab alati ellu viima kohtu määratud õiguskaitsetöötaja, kellele selle ülesande annab asjakohane pool otse või menetlust ellu viiva kohtu kantselei määratud vahendaja (ZPO § 192 lõige 3).

Kohtu määratud õiguskaitsetöötaja võib dokumentide kättetoimetamise ülesande anda omakorda edasi postiteenuse osutajale (ZPO § 194).

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kui saaja ei ela kättetoimetamise taotluses märgitud aadressil, üritab kasutatav Saksamaa vastuvõttev asutus üldjuhul saaja tegeliku aadressi kindlaks teha. See ei kehti juhtudel, kui saaja on kolinud või kui kättesaamise taotlusel märgitud saaja aadress on vale või ei ole täielik. Vastuvõttev asutus osutab kirjeldatud juhul sellist teenust siiski vabatahtlikult ega ole kohustatud seda tegema.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Kooskõlas rahvastikuregistri seaduse (Bundesmeldegesetz – BMG) §-ga 44 on välisriikide avalikel asutustel ja eraisikutel õigus saada Saksamaa registreerimisasutustelt konkreetse isiku kohta teatavaid andmeid ilma nende andmete taotlemise põhjust avaldamata. Kõnealust dokumenti nimetatakse registri lihtväljavõtteks (einfache Melderegisterauskunft).

Registri lihtväljavõte sisaldab järgmisi andmeid:

● perekonnanimi;

● eesnimed, näidates ära tavaliselt kasutatava nime;

● doktorikraad;

● kehtivad aadressid ja

● juhul, kui isik on surnud, siis ka sellekohane märkus.

Taotlus tuleb esitada pädevale registreerimisasutusele. Üldjuhul on tegemist valla- või linnavalitsusega (Bürgeramt), mille piirkonnas asub asjaomase isiku oletatav elukoht. Üha enam omavalitsusi pakuvad võimalust saada teavet elektrooniliselt interneti teel.

Registri väljavõtte eest on ette nähtud tasu. Tasu suurus on liidumaades erinev.

Registri väljavõtte saab väljastada üksnes juhul, kui otsitavat isikut on võimalik taotleva asutuse esitatavate andmete alusel täpselt tuvastada, st lubatud ei ole kasutada võimalike isikute ligikaudset loendit. Peale selle peab teavet taotlev isik või üksus kinnitama, et ta ei kasuta andmeid reklaami või aadressi kaubanduslikul eesmärgil.

Registri väljavõtet ei tohi väljastada juhul, kui kõnealuse isiku kohta on registris määratud avalikustamise keeld kooskõlas rahvastikuregistri seaduse §-ga 51 või tingimuslik avaldamise keeld kooskõlas nimetatud seaduse §-ga 52 ning kui kaitstud huvide rikkumist ei saa välistada.

Seoses tegevustega, mis kuuluvad tervikuna või osaliselt ELi õiguse kohaldamisalasse, võib sellest kohaldamisalast välja jäävaid põhiandmeid edastada kooskõlas rahvastikuregistri seaduse §-ga 35 Euroopa Liidu muude liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna muude riikide ametiasutustele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja asutustele ning Euroopa Aatomienergia Ühenduse institutsioonidele ja organitele teavet taotlenud asutuse ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Saksamaal ei loeta aadressi kindlakstegemist üldjuhul õiguslike toimingute hulka.

Võttes arvesse asjaolu, et isegi välisriikide avalikud asutused ja eraisikud saavad omal initsiatiivil hankida registri lihtväljavõtte, ei ole taotluse esitamine määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaselt vajalik.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Praktikas on kõige levinum kättetoimetamise viis automaatne dokumentide kättetoimetamine. Selle ülesande täidab tavaliselt postiteenuse osutaja. Kohtu sekretär väljastab kättetoimetamise taotluse ning esitab kättetoimetatava dokumendi füüsiliselt suletud ümbrikus koos kasutusvalmis eeltrükitud dokumendiga kättetoimetamise kohta (ZPO § 176). Seejärel toimetab postiteenuse töötaja dokumendi saajale. Eelistatavalt tuleks dokument kätte toimetada otse saajale, mis tähendab dokumendi üleandmist isiklikult saajale. Nimetatud füüsiline kohaletoimetamine võib toimuda mis tahes kohas ja see ei ole piiratud konkreetse piirkonnaga (ZPO § 177).

Eespool viidatud saaja on isik, kellele esitamiseks on dokument ette nähtud, või tema õiguslik esindaja (ZPO § 170) või volitatud vastuvõtja (ZPO § 171).

Kui dokument on kätte toimetatud, täidab postitöötaja eeltrükitud dokumendi kättetoimetamise kohta ja saadab selle viivitamata kättetoimetamise tõendina kohtu kantseleisse.

Kui menetluspoolt esindab jurist, toimetatakse dokumendid üldjuhul kätte juristi vahendusel kättesaamiskinnituse vastu (ZPO §-d 171 ja 174). Dokumendi kättesaamisel allkirjastab jurist kättesaamiskinnituse ja saadab selle kohtule.

Kui mõlemaid menetluspooli esindavad juristid, võib üks jurist dokumendid kätte toimetada teise juristi vahendusel (ZPO § 195). See kehtib ka automaatselt kättetoimetatavate seisukohti käsitlevate dokumentide puhul eeldusel, et vastaspoolt ei tule samal ajal teavitada kohtuotsusest. Seisukohti käsitlev dokument peab sisaldama deklaratsiooni selle kohta, et dokument toimetatakse kätte ühelt juristilt teisele. Ka siinkohal on kättetoimetamise tõend kättesaamise allkirjastatud ja kuupäevastatud kinnitus.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Kõiki tsiviilmenetlustega seotud juriidilisi dokumente on võimalik kätte toimetada elektrooniliselt. Edastamise jaoks peab dokumendil olema õiguspärane elektrooniline allkiri ning dokument peab olema kaitstud kolmandate isikute volitamata juurdepääsu eest. Dokumendid võib edastada ka turvalise De-Mail e-posti süsteemiga De-Maili seaduse § 1 tähenduses. Elektroonilised dokumendid tuleb edastada turvalise sidekanali (De-Mail, spetsiaalne elektronpostkast) kaudu ning kaitsta neid kolmandate isikute volitamata juurdepääsu eest. Kõik juristid, notarid, kohtutäiturid ja maksunõustajad ning kõik muud isikud, kellelt nende töö tõttu eeldatakse erilist usaldusväärsust, ning kõik avalik-õiguslikud asutused, organid ja institutsioonid on kohustatud tagama turvalise edastuskanali dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Muudele menetlusse kaasatud pooltele võib dokumendid elektrooniliselt kätte toimetada juhul, kui nad on andnud oma sõnaselge nõusoleku elektrooniliste dokumentide edastamiseks.

Dokumendid võib faksi teel kätte toimetada ka juristidele, notaritele, kohtutäituritele, maksunõustajatele ja muudele isikutele, kellelt nende töö tõttu eeldatakse erilist usaldusväärsust, ning avalik-õiguslikele asutustele, organitele ja institutsioonidele.

Kättetoimetamise tõendina on piisav saaja allkirjastatud ja kuupäevastatud kättesaamiskinnitus. Kättesaamiskinnituse võib kohtule tagastada eeltrükitud paberkandjal, faksi teel või elektroonilise dokumendina.

Lühisõnumi (SMS) teel teabe kättetoimetamine ei ole lubatud.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kui dokumente ei ole võimalik otse saajale kätte toimetada, võib kasutada asenduskättetoimetamist.

Asenduskättetoimetamine asendusvastuvõtjale

Esimene võimalus kujutab endast asenduskättetoimetamist elukohta, äriruumidesse või institutsioonidesse (ZPO § 178). Selle menetluse kohaselt võib asenduskättetoimetamist kasutada juhul, kui isik, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, ei viibi oma elukohas, äriruumides või institutsioonis, kuhu ta kuulub.

Asenduskättetoimetamine tähendab dokumendi füüsilist kohaletoimetamist ühele järgmistest isikutest.

• Saaja elukoha aadressil: täisealine pereliige, pere heaks töötav isik või täisealine kaaselanik, kes elab püsivalt kõnealuses elukohas.
• Saaja äriruumides: seal töötav isik.
• Institutsioonis: institutsiooni juht või nõuetekohaselt volitatud esindaja.

Eespool nimetatud isikute puhul ei ole asenduskättetoimetamise kasutamine siiski lubatud juhul, kui asjaomane isik on juriidilise vaidlusega seotud kui vastulause esitaja isikule, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada.

Asenduskättetoimetamine postkasti panekuga

Kui asenduskättetoimetamine saaja elukohas või äriruumides ei ole võimalik, võib selle asemel kasutada asenduskättetoimetamist postkasti panekuga (ZPO § 180). Sellisel juhul tuleb dokument panna asjakohase elukoha või äriruumi postkasti.

Asenduskättetoimetamine hoiustamisega

Kui asenduskättetoimetamine saaja elukohas või asenduskättetoimetamine postkasti panekuga ei ole võimalik, võib kasutada ka asenduskättetoimetamist dokumentide hoiustamisega kohtu poolt (ZPO § 181).

Dokumenti võib hoiustada kas kättetoimetamise piirkonna kohaliku kohtu (Amtsgericht) kantseleis või kui dokumendi kättetoimetamise ülesanne on antud postiteenuse osutajale, siis postiteenuse osutaja määratud kohas kättetoimetamise piirkonnas või kohtu asukohas.

Saajale tuleb kõnealuse hoiustamise kohta saata kirjalik teade samal viisil, nagu saadetakse tavapäraseidki kirju. Kui see ei ole võimalik, tuleb kirjalik teade kinnitada eluruumide, äriruumide või institutsiooni ruumide uksele.

Hoiustatav dokument peab olema saaja jaoks kättesaadav kolm kuud. Kui saaja ei ole sellele nimetatud perioodi jooksul järele tulnud, tuleb dokument saatjale tagastada.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Asenduskättetoimetamise puhul eluruumides, äriruumides või institutsioonides (ZPO § 178) antakse dokument füüsiliselt üle asendusisikule.

Asenduskättetoimetamine postkasti panekuga (ZPO § 180) tähendab seda, et dokument loetakse kättetoimetatuks alates selle postkasti paneku hetkest.

Asenduskättetoimetamine hoiustamisega (ZPO § 181) tähendab seda, et dokument loetakse kättetoimetatuks alates kirjaliku teate esitamise hetkest.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumendid ei tule mitte üksnes hoiustada, vaid selle kohta tuleb saata kirjalik teade selle isiku aadressil, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, kasutades selleks ette nähtud vormi ja tavapärast kirjade saatmise meetodit. Kui see ei ole võimalik, tuleb teade kinnitada eluruumide, äriruumide või institutsiooni ruumide uksele.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui saaja on oma elukohas kohal, kuid keeldub dokumentide vastuvõtmisest, tuleb eristada järgmisi olukordi:

• Kui keeldumine on õigustatud, tuleb dokumentide kättetoimetamise menetlust alustada algusest. Keeldumine on õigustatud näiteks juhul, kui kasutatud aadress on vale või kui saaja ei ole täpselt tuvastatud.
• Kui keeldumine ei ole õigustatud, tuleb dokument jätta saaja elukohta või äriruumidesse. Kui saajal ei ole elukohta või äriruume, tuleb dokument tagastada saatjale. Kui dokumenti ei saa kätte toimetada või selle vastuvõtmisest keeldutakse õigustamatult, loetakse dokument siiski kättetoimetatuks (ZPO § 179).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Euroopa Kohtu praktika (2. märtsi 2017. aasta otsus kohtuasjas C-354/15: Henderson) kohaselt loetakse dokumentide kättetoimetamist käsitleva määruse artikli 14 kohaselt kätte toimetatud dokumendid kättetoimetatuks, kui need antakse üle kolmandale isikule adressaadi kodus. See kehtib ainult täisealiste isikute kohta, kes viibivad dokumendi kättetoimetamise ajal adressaadi kodus, olenemata sellest, kas tegemist on asjaomase isikuga samal aadressil elavate pereliikmetega või sellel aadressil tema heaks töötavate isikutega. Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kirisaadetiste postitamist käsitlevate täiendavate sätete artikli 18-003 punkti 4.1 kohaselt võib kättesaamiskinnituse allkirjastada ka muu isik, kes on riiklike õigusaktide alusel postisaadetisi vastu võtma volitatud. (Rahvusvahelise postikäibe määratud operaatorina viitab Deutsche Post AG nimetatud isikule kui asendusvastuvõtja (Ersatzempfänger), nagu on määratud kindlaks selle kirisaadetiste postitamise üldtingimustes (Allgemeine Geschäftsbedingungen Brief National)). Peale selle võivad asendusvastuvõtjad olla Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 178 nimetatud isikud, nagu on loetletud küsimuses nr 7.1 eespool.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni kirisaadetiste postitamist käsitlevate täiendavate sätete artikli 19-104 punkti 5.3 kohaselt peab postiteenuse osutaja juhul, kui dokumentide kättetoimetamine nurjub, hoidma saadetise kättesaadavana. Deutsche Post AG toimetab tähitud posti kohale üksnes isiklikult saajale või isikule, kelle saaja on kirjalikult volitanud saadetist vastu võtma. Euroopa Kohus märgib oma 2. märtsi 2017. aasta otsuses kohtuasjas C-354/15: Henderson, et dokumentide kättetoimetamist käsitleva määruse artikli 14 kohaselt kätte toimetatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks ainult siis, kui need antakse saajale või asendusvastuvõtjale üle täidetud väljastusteate või muu võrdväärse dokumendi vastu. Seega kui saadetud dokumendile järele ei tulda, ei loeta see kättetoimetatuks.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Ülemaailmse Postiliidu konventsiooni täiendavate sätete artikli 19-104 punkti 5.3 kohaselt sätestatakse kättesaadavaks tegemiseks hoiustamise periood asjakohaste riiklike õigusaktide alusel. Nimetatud periood ei tohi siiski olla pikem kui üks kuu. Väga harvadel juhtudel võib see periood olla kuni kaks kuud pikk. Kui saajat on postisaadetisest teavitatud, hoiustab Deutsche Post AG saadetist ühe nädala. Kohaletoimetaja jätab saaja postkasti teate üksikasjaliku teabega selle kohta, millises harukontoris ja kui kaua saadetist hoitakse.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Jah. Et tõendada dokumentide kättetoimetamise õnnestumist, tuleb selle kohta esitada märge selleks ette nähtud eeltrükitud vormil, mis tuleb viivitamata tagasi saata kohtu kantseleisse (ZPO § 182). Vorm sisaldab kõiki kättetoimetamise tõendamiseks vajalikke üksikasju, sh järgmist:

• isiku nimi, kellele dokumendid kätte toimetatakse;
• isiku nimi, kellele dokumendid on füüsiliselt üle antud;
• kättetoimetamise koht, kuupäev ning – kohtu otsuse kohaselt – aeg;
• kättetoimetava isiku perekonnanimi, eesnimed ja allkiri ning, kui see on kohaldatav, üksikasjalikud andmed taotlusega seotud ettevõtte või asutuse kohta.

Poolte algatatud dokumentide kättetoimetamise puhul tuleb kättesaamise tõend saata poolele, kelle nimel dokumendid on kätte toimetatud (ZPO § 193 lõige 3).

Asenduskättetoimetamise puhul võivad kohaldatavad olla järgmised erinõuded. Sellistel juhtudel peab tõendiga alati kaasas olema ka asenduskättetoimetamise põhjendus. Kui kasutatakse asenduskättetoimetamist dokumentide hoiustamisega, tuleb tõendile märkida teave selle kohta, kuidas kõnealusest hoiustamisest on kirjalikult teada antud. Kui dokumentide vastuvõtmisest keeldutakse ilma piisava õigustuseta, tuleb tõendile märkida teave selle kohta, kes vastuvõtmisest keeldus ning kas saadetis on jäetud kättetoimetamiskohta või tagastatud saatjale.

Teatavate järgmiste õiguslike juhtumite puhul ei ole kättesaamistõendit vaja esitada.

• Kui dokument toimetatakse kätte füüsiliselt kohtu ruumidesse, peetakse kättetoimetamise tõendiks dokumenti ja failidesse tehtud märget dokumentide kättetoimetamise ja selle aja kohta (ZPO § 173 teine lause).
• Kui dokument toimetatakse kätte juristi vahendusel, peetakse piisavaks tõendiks juristipoolset kättesaamiskinnitust (ZPO § 174 lõiked 1 ja 4).
• Tähitud postiga kättesaamiskinnituse vastu kättetoimetamise puhul peetakse piisavaks tõendiks kättesaamiskinnitust (ZPO § 175 teine lause).
• Sama kehtib ka juhul, kui dokumendid toimetatakse kätte väljastusteatega tähtkirjaga välisriigis (ZPO § 183 lõike 2 teise lause punkt 1 ja lõike 5 esimene lause).
• Kui dokumendid toimetatakse kätte välisriigis kõnealuse riigi ametiasutuste, Saksamaa Liitvabariigi konsulaarmissiooni (konsularische Vertretung des Bundes) või välisministeeriumi (Auswärtiges Amt) abil, peetakse kättetoimetamise tõendiks kaasatud asutuse kinnitust (ZPO § 183 lõike 2 teine lause ning lõike 5 teine lause).

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Üldise põhimõtte kohaselt loetakse kättetoimetamine kehtetuks, kui selle puhul ei ole kinni peetud juriidiliselt sätestatud vormist ja on rikutud peamisi kohaldatavaid norme.

Seaduse kohaselt on nimetatud põhimõttest lubatud erandid, mille puhul võetakse arvesse kättetoimetamise eesmärki, nimelt tõendamaks, et saaja on dokumendi kätte saanud ning tegemaks kindlaks, millal saadetis kätte saadi.

Kui ei ole võimalik tõendada, et dokumendi kättetoimetamisel on kinni peetud nõuetekohasest vormist, või kui dokument on kätte saadud dokumentide kättesaamisele kohaldatavaid kohustuslikke norme rikkudes, loetakse dokumendi kättetoimetamine õnnestunuks hetkel, mil isik, kellele dokumendid õiguspäraselt kätte toimetada tuli, tegelikult saadetise kätte on saanud (ZPO § 189). Nimetatud juhul loetakse kättetoimetamise nõuete rikkumine sellega heastatuks. Kohtul ei ole kättetoimetamise normide rikkumise heastamise seisukohast kaalutlusõigust. Isegi juhul, kui kättetoimetamisest alates hakatakse arvestama aja möödumist tähtajani, s.o vaidlustamatu tähtajani, võib eespool nimetatud tingimuste puhul heastamist siiski kohaldada.

Kui saaja kättetoimetatavaid dokumente kätte ei saa, on võimalikud kaks järgmist olukorda.

• Kui kättetoimetamise puhul on rikutud põhinorme, siis heastamist toimuda ei saa. See tähendab, et kättetoimetamismenetlus on kehtetu ja seda tuleb uuesti alustada.
• Kui kättetoimetamine on teostatud õigusnorme järgides, eeldatakse, et teavitamine on toimunud asenduskättetoimetamise sätete kohaselt. Kui aga pool ei saa endast mitte olenevatel põhjustel dokumentide kättetoimetamisest teada, on võimalik varasema olukorra taastamine (ZPO § 230 jj).

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Eristada tuleb automaatset kättetoimetamist ning poolte algatusel elluviidavat kättetoimetamist.

Teatavate menetluste kontekstis, kui tasud määratakse vaidluses käsitletava summa alusel, kaetakse menetlustasuga dokumendi kättetoimetamise kümme esimest katset. Juhul kui dokumentide kättetoimetamine on veel pärast seda vajalik või kui dokumendid toimetatakse kätte muu menetluse raames, kohaldatakse kindlasummalist 3,50 euro suurust teenustasu iga kord, kui dokumendid toimetatakse kätte koos kättetoimetamiskinnitusega, registreeritud posti teel kättesaamiskinnituse vastu või kohtu töötaja poolt. Poolte algatusel ellu viidav kättetoimetamine on kohtu määratava õiguskaitsetöötaja ülesanne. Kättetoimetamise korraldamiseks dokumendi (dokumentide) üleandmise eest postiteenuse osutajale tuleb kohtu määratud õiguskaitsetöötajale maksta 3 euro suurune tasu. Lisaks sellele tuleb tasuda ärakirjade jaoks ja postiteenuse osutamiseks vajalikud kulud. Kui dokument on kättetoimetamiseks usaldatud kohtu määratud õiguskaitsetöötajale ja see tuleb tõestada, kohaldatakse kindlasummalise dokumenditasuga samaväärset eritasu. Selle tasu suurus on 0,50 eurot lehekülje kohta esimese 50 lehe jaoks ning 0,15 eurot iga järgneva lehekülje jaoks.

Kui dokumendi toimetab saajale kätte kohtu määratud õiguskaitsetöötaja isiklikult, on kohaldatav tasu 10 eurot. Nimetatud juhul tuleb katta ka kohtu määratud õiguskaitsetöötaja sõidukulud summas 3,25–16,25 eurot, olenevalt saajani jõudmiseks vajalikust läbitavast vahemaast.