Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Gibraltar
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Praktikas tähendab „dokumentide kättetoimetamine“ menetlusdokumentide kättetoimetamist asjakohasel viisil.

Reeglistikuga kehtestatakse raamistik, mida tuleb järgida, et võimaldada järgmist:

  • toimetada dokumendid kätte kohtu heakskiidetud viisil;
  • tagada mehhanism, mille abil pool saab näidata, kas konkreetne dokument on või ei ole kätte toimetatud;
  • kehtestada ajakava, mille kohaselt saab dokumendi lugeda kättetoimetatuks (nt isiklik kättetoimetamine – dokument loetakse kättetoimetatuks samal päeval, välja arvatud juhul, kui dokument toimetatakse kätte tööpäeval pärast kella 17.00 või laupäeval, pühapäeval või riigipühal, millisel juhul loetakse dokument kättetoimetatuks järgmisel tööpäeval).

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Ametlikult tuleb kätte toimetada muu hulgas nõudevormid, nõuet käsitlevad üksikasjad, vastuväited, vastused, taotlust käsitlevad teated, kaebused, kohtumäärused ja tunnistajate ütlused / kirjalikud vandetunnistused (kui need on ette nähtud kohtuistungil kasutamiseks).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Dokumendi kättetoimetamise eest vastutab pool, kes on dokumendi koostanud. Näiteks nõudevormi peaksid kätte toimetama hageja või nõuetekohaselt volitatud õigusnõustajad (solicitors). Gibraltari kõrgeim kohus dokumente kätte ei toimeta.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kuna Gibraltaril ei ole erinevalt paljudest liikmesriikidest alalise elukoha registrit, ei ole Gibraltari taotluse saanud asutusel võimalik saada selle isiku aadressi, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada. Kui aga dokumendid tuleb kätte toimetada ettevõtjale ja kui antud aadressil viibivad vastuvõtjad keelduvad dokumente vastu võtmast, saab vastuvõttev asutus Gibraltaril teha kindlaks ettevõtja registreeritud aadressi (kui see on erinev) ja võib dokumendid kätte toimetada sellel aadressil.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Nagu juba öeldud, ei ole Gibraltaril alalise elukoha registrit. Isiku aadressi väljaselgitamiseks on vaja kasutada agente, kes saavad üksikisikuid üles otsida, või kasutada telefonikataloogi, kus on teave aadresside kohta. Telefoninumbrite otsingud on tasuta. Muude otsingute eest tuleb maksta tasu. Ettevõtja registrijärgse asukoha väljaselgitamiseks tuleb teha otsing äriregistris Companies House, veebisaidil ei ole see kättesaadav.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Ei, nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 alusel ei ole võimalik Gibraltaril aadressi väljaselgitamist taotleda.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Tavaliselt toimetatakse dokumendid kätte järgmiselt:

  • isiklik kättetoimetamine;
  • kättetoimetamine tähitud postiga;
  • kättetoimetamine faksiga või muude sidevahenditega;
  • kohtuniku määratud alternatiivsel viisil.

Tavaliselt tuleb isiklikult kätte toimetada kohtumäärus või muu kinnitatud korraldus karistusteate kohta.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Dokumendi võib kätte toimetada faksi teel, kui menetluspool või tema juriidiline esindaja on varem kättetoimetavale poolele kirjalikult teatanud, et ta on nõus dokumentide kättetoimetamisega faksi teel. Sarnane säte kehtib ka e-posti teel kättetoimetamise korral, ehkki reeglistikus nähakse ette ka see, et dokumendi võib e-posti teel kätte toimetada ainult juhul, kui mõlemad pooled tegutsevad juriidilise esindaja kaudu.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kogu teave dokumentide kättetoimetamise reeglistiku ja menetluste kohta Gibraltaril on esitatud tsiviilkohtumenetluse reeglistiku 6. osas.

Kui dokumentide kättetoimetamise taotlused saadakse teistest liikmesriikidest, toimetatakse dokumendid Gibraltaril tavaliselt kätte kas isiklikult või teeb seda kohtutäitur. Kui see on osutunud võimatuks, võib kohtunik lubada muud kättetoimetamisviisi – tavaliselt tavapostiga antud aadressile (kui see on selle isiku tavapärane või viimane teadaolev aadress, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada).

Muul juhul võib dokumendid kätte toimetada muul viisil, mis näeb ette, et kättetoimetamine toimub järgmisel tööpäeval faksi teel või muude elektrooniliste sidevahendite abil. Kui kohus saab teada, et on mõjuv põhjus lubada toimetada dokumendid kätte viisil või kohta, mis ei ole tavaliselt tsiviilkohtumenetluse reeglistiku kohaselt lubatud, võib kohus anda korralduse, millega lubatakse toimetada dokumendid kätte alternatiivsel viisil või teise kohta.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Tavalise postiteenuse või muu kättetoimetamisviisi korral, mille puhul nähakse ette, et kättetoimetamine toimub järgmisel tööpäeval, loetakse dokumendid kättetoimetatuks teisel päeval pärast dokumentide lähetamist, nende saatmist, üleandmist või vastuvõtmist asjaomase teenuseosutaja poolt, eeldusel et see on tööpäev, või järgmisel tööpäeval pärast seda päeva. Kui kättetoimetamine toimub faksi teel või muul elektroonilisel viisil, kui dokument saadetakse tööpäeval enne kella 16.30, või mis tahes muul juhul, järgmisel tööpäeval pärast dokumendi saatmise päeva. Alternatiivse kättetoimetamisviisi kasutamisel täpsustatakse kohtumääruses kättetoimetamise viis ja kuupäev, millal dokumentide kättetoimetamine loetakse toimunuks.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide hoiule andmine teatavas kohas (nt postkontoris) ei ole tavaliselt alternatiivne kättetoimetamisviis. Kui dokumendid toimetati kätte tähitud postiga ja neid ei antud üle, teavitatakse adressaati allpool punktis 8 kirjeldatud viisil.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui kohus on kättetoimetamisviisi heaks kiitnud, kehtib eeldatav kättetoimetamise kuupäev olenemata sellest, kas adressaat võtab dokumendi vastu või mitte.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Gibraltari postkontor toimetab dokumente tähtsaadetisena kohale üksikisikutele, kes saavad teate kirja/paki kohta, millele tuleb järele minna, ja see antakse isikule üle ainult isikut tõendava dokumendi esitamisel.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui isik, kellele teade saadetakse, ei lähe postkontorisse järele, ei ole kättetoimetamiseks muud võimalust.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Jah, pärast seda, kui adressaadile on saadetud esimene teade saadetisele järele tulemise kohta, antakse dokumentidele järele tulemiseks aega kakskümmend kaheksa päeva, enne kui saadetakse teine teade. Kui dokumentidele ei tulda järele ka järgneva seitsme päeva jooksul, saadetakse need tagasi kättetoimetamise võimatuse tõttu.

Adressaati teavitatakse teatega, mis saadetakse tema aadressile.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohtu reeglistik näeb ette, et kättetoimetamise kohta peaks olema tõend, tuleks esitada kättetoimetamistõend. Sellele peaks olema märgitud, et dokumenti ei ole tagastatud kättetoimetamise võimatuse tõttu, kasutatud kättetoimetamisviis ja kuupäev, millal dokumendid posti pandi / isiklikult kohale toimetati / faksiga saadeti / jäeti lubatud kohta. Olemas on etteantud vorm.

Kui isiklikult kätte toimetatud dokument on nõudevorm, peab hageja esitama kättetoimetamistõendi 21 päeva jooksul alates nõudevormi kättetoimetamisest. Kui seda ei tehta, ei saa hageja tagaseljaotsust.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Tavaliselt tuleks proovida dokumendid uuesti kätte toimetada, kui asjaomane aegumistähtaeg ei ole veel möödunud.

Kõrgeimal kohtul on siiski õigus erandjuhtudel dokumentide kättetoimetamisest loobuda. Näiteks on see nii, kui kostjat on nõudest nõuetekohaselt ja täielikult teavitatud, kuid hageja ei ole dokumente asjaomase aegumistähtaja jooksul kätte toimetanud, sest ta toimetas dokumendid näiteks valele aadressile.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Kuna dokumendid toimetab kätte menetlusosaline või tema õigusnõustajad, maksab kättetoimetamisega seotud tasud see pool. Tasud sõltuvad kättetoimetamise viisist.

Viimati uuendatud: 23/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.