Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kohtudokumendi kättetoimetamine (izsniegšana) tähendab dokumendi õigeaegset üleandmist dokumendi saajale, nii et tal oleks võimalik teostada ja kaitsta oma õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums) on sätestatud mitmesugused kättetoimetamisviisid, sealhulgas kättetoimetamine tähitud postiga, e-postiga, kohtutäituri vahendusel (tiesu izpildītājs) ja kulleriga (ziņnesis). Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui see antakse üle kooskõlas seaduses sätestatud vorminõuetega ja üleandmine registreeritakse selleks ette nähtud viisil.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Ametlikult tuleb kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse seaduse § 56 lg 2 alusel koostatud kohtudokumendid: määrused, otsused, teatised, kohtukutsed, teatavat liiki menetlustes esitatud taotlused, apellatsioon- ja kassatsioonkaebused, kirjalike seisukohtade tõestatud koopiad ning kõik kohtuasja poolte koostatud ja kohtule esitatud dokumendid, mille kohus toimetab ise kätte teisele poolele.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Teise riigi dokumendi toimetab Lätis kätte kohtutäitur.

Keskasutus on Läti vannutatud kohtutäiturite koda (Latvijas Zvērinātu tiesu izpildītāju padome).

Aadress: Lāčplēša iela 27-32, Riga, LV-1011, Latvia

Telefon: +371 67290005, faks: +371 62302503

E-post: documents@lzti.lv

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Vastuvõttev asutus (Läti vannutatud kohtutäiturite koda) kontrollib või selgitab (täpsustab) vajaduse korral lisaks esitatud andmetele, kas asjaomase isiku kohta on kantud rahvastikuregistrisse (Iedzīvotāju reģistrs) või ettevõtteregistrisse (Uzņēmumu reģistrs) mõni muu aadress.

Vannutatud kohtutäiturite koda ei püüa välja selgitada õiget aadressi, vaid annab vajaduse korral üksnes täpsemat teavet.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Ettevõtteregistris registreeritud ettevõtte põhiandmeid saab vaadata tasuta järgmisel aadressil:

https://www.lursoft.lv/?l=en

Eraisiku aadressi väljaselgitamiseks võib esitada ametliku taotluse siseministeeriumi juures asuvale kodakondsus- ja migratsiooniametile (Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde). Taotluses tuleks märkida, milleks andmeid vajatakse, et isikuandmete volitatud töötlejad saaksid otsustada, kas andmete edastamine on põhjendatud. Rahvastikuregistrit haldab siseministeerium.

http://www.pmlp.gov.lv/en/

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Vannutatud kohtutäiturite koda ei püüa välja selgitada õiget aadressi (kostja / asjast puudutud isiku aadressi tuvastamine), vaid üksnes täpsustab seda. Iga taotlus vaadatakse eraldi läbi ja erilist tähelepanu pööratakse laste õigusi mõjutavatele asjaoludele.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Dokumendi toimetab adressaadile kätte kohtutäitur.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Kohtukutse saadetakse advokaadile (advokāts), notarile (notārs), kohtutäiturile, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutusele elektrooniliselt.

Kohtu koostatud dokumentidest ja muudest elektrooniliselt koostatud dokumentidest teavitab kohus advokaati veebipõhise süsteemi kaudu.

Notarit, kohtutäiturit, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutust teavitatakse sellistest dokumentidest e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad on teatanud kohtule, et nad on registreeritud veebipõhises süsteemis.

Kohtudokumendid saadetakse e-posti teel, kui menetluspool on kohtule teatanud, et ta nõustub kasutama kohtuga suhtlemiseks e-posti. Dokumendid saadetakse poole nimetatud e-posti aadressile. Kui kohus näeb, et e-posti teel kohtudokumentide edastamisel tekivad tehnilised tõrked, saadetakse dokumendid muul selleks ette nähtud viisil.

Kui pool teatab kohtule, et ta on nõus kohtuga suhtlema elektrooniliselt ja et ta on registreeritud veebipõhises süsteemis, teavitatakse kohtudokumentidest veebipõhise süsteemi kaudu. Kui kohus näeb, et kohtudokumentidest teavitamisel veebipõhise süsteemi kaudu tekivad tehnilised tõrked, saadetakse dokumendid muul selleks ette nähtud viisi, kuid kohtukutsed saadetakse poole nimetatud e-posti aadressile.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kui kohtudokumente kätte toimetav isik ei leia adressaati, võib ta dokumendid üle anda adressaadiga koos elavale täiskasvanud pereliikmele. Kui dokumente kätte toimetav isik ei leia adressaati tema töökohast, võib ta jätta dokumendid juhtkonnale, kes annab need edasi adressaadile. Sellistel juhtudel peab dokumendid vastu võtnud isik avaldama oma täieliku nime, kättetoimetamise kellaaja ja kuupäeva ning täpsustama, mis suhe tal adressaadiga on või mis on tema ametikoht, ning andma dokumendid adressaadile viivitamata üle.

Ajalehes avaldatud kohtukutse

1) Kui kostja / asjast puudutatud isiku aadressi ei ole võimalik välja selgitada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse§-ga 54.¹ või dokumente ei ole võimalik kätte toimetada poole nimetatud aadressil kooskõlas nimetatud seaduse § 54.¹ lg-ga 1 või dokumente ei ole võimalik kätte toimetada kooskõlas nimetatud seaduse §-ga 56.², võib kostja / asjast puudutatud isiku kohtusse kohale kutsuda, avaldades kohtukutse ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis.

2) Hagejal/avaldajal on olenemata teate avaldamisest ametlikus väljaandes õigus avaldada kohtukutse enda kulul muudes ajalehtedes.

3) Ajalehes avaldatud kohtukutse tekst peab vastama kohtukutse sisule.

4) Kostja / asjast puudutatud isiku kohtusse mitteilmumise korral võib kohus asja arutada, kui kohtukutse avaldamisest ametlikus väljaandes on möödunud vähemalt üks kuu.

5) Lisaks kohtukutse avaldamisele ajalehes tuleb kohtukutse saata ka kostja / asjast puudutatud isiku kinnisvara asukohta, kui hageja/avaldaja on selle teatanud.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

1) Kuupäeval, mil adressaat või muu isik võtab dokumendid vastu kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse § 56 lg-tega 3, 7 või 8.

2) Kuupäeval, mil asjaomane isik keeldub dokumente vastu võtmast (nimetatud seaduse § 57).

3) Kui dokumendid saadetakse postiga, siis seitsmendal päeval pärast saatmiskuupäeva.

4) Kui dokumendid saadetakse e-postiga, siis kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva.

5) Kui dokumentidest teavitatakse veebipõhise süsteemi kaudu, siis kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva.

Seda, kas kohtudokumentidest teatamine loetakse toimunuks, ei määra iseenesest see, kas need on toimetatud füüsilise isiku deklareeritud elukohta, elukoha deklaratsioonis märgitud lisa-aadressile, füüsilise isiku poolt kohtuga suhtlemiseks märgitud aadressile või juriidilise isiku registrijärgsesse asukohta, ega ka see, kas postkontorist on saadud kinnitus saadetise kättetoimetamise kohta või kas dokumendid on tagasi saadetud. Selle asemel eeldatakse, et dokumendid on kätte toimetatud seitsmendal päeval pärast saatmiskuupäeva, kui dokumendid saadeti postiga, või kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva, kui dokumendid saadeti e-postiga või neist teatati veebipõhise süsteemi kaudu. Adressaat võib selle eelduse vaidlustada, tõendades, et ta ei saanud temast mitteolenevate objektiivsete asjaolude tõttu märgitud aadressil dokumente vastu võtta.

„[Tsiviilkohtumenetluse seaduse] § 57. Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

1) Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, teeb dokumente kätte toimetav isik dokumendile sellekohase märke, tuues välja keeldumise põhjused, kuupäeva ja kellaaja.

2) Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja kohtulikku arutamist.“

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Juhul kui kohtudokument jäetakse hoiule postkontorisse, jäetakse või saadetakse selle kohta kirjalik teatis dokumendi saaja aadressile. Kui teatist ei ole võimalik sellele aadressile jätta või saata, tuleb see kinnitada dokumendi saaja elukoha või ettevõtte ruumide või dokumendi saaja muu elukoha uksele või anda üle läheduses elavale isikule, kes annab teate hiljem dokumendi saajale üle. Teatises tuleb selgelt märkida, et hoiule antud dokumendi saatis kohus.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

„[Tsiviilkohtumenetluse seaduse] § 57. Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed

1) Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, teeb dokumente kätte toimetav isik dokumendile sellekohase märke, tuues välja keeldumise põhjused, kuupäeva ja kellaaja.

2) Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja kohtulikku arutamist.“

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Kui seda on eraldi taotletud, võib dokumendi kätte toimetada kohtumajas. Sel juhul kutsutakse adressaat kohtusse kohale.

Kui dokument saadetakse tähitud postiga, võib selle kätte toimetada posti teel. See toimetatakse kätte postkontoris või selle toimetab kätte postkontori töötaja. Dokumendile peab üleandmisel alla kirjutama dokumendi saajana märgitud isik või tema esindaja ning isik, kes annab allkirja, peab esitama isikut tõendava dokumendi. Sellist postiteenust kasutav pool võib ka märkida, et saadetis tuleb kätte toimetada isiklikult ainult kindlaksmääratud isikule.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui tähitud postiga kättetoimetamine ei õnnestu, siis ei saa dokumenti ühelgi teisel viisil posti teel kätte toimetada.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Tähitud postiga saadetud dokumendi saajat teavitatakse tema kodusele aadressile saadetava teatise kaudu. Dokumenti hoitakse postkontoris alates dokumendi saabumisest 30 päeva. Dokumendi saajalt tuleb vähemalt kaks korda paluda, et ta tuleks dokumendile järele.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kui kohtudokument saadetakse postiga, registreeritakse kättetoimetamine toimikus, märkides dokumendi kättetoimetamise koha ja aja, ning selle kohta tehakse märge ka postiga saadetud dokumendile.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Adressaadi taotlusel võtab kohus kas otse või keskasutuse vahendusel ühendust asjaomase välisriigiga ja palub teha adressaadi avalduse alusel uue kättetoimetamistaotluse.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Ei, dokumentide kättetoimetamise eest ei pea maksma.