

Leia sisu riikide kaupa
Kohtudokumendi kättetoimetamine (izsniegšana) tähendab dokumendi õigeaegset üleandmist dokumendi saajale, nii et tal oleks võimalik teostada ja kaitsta oma õigusi. Tsiviilkohtumenetluse seaduses (Civilprocesa likums) on sätestatud mitmesugused kättetoimetamisviisid, sealhulgas kättetoimetamine tähitud postiga, e-postiga, kohtutäituri vahendusel (tiesu izpildītājs) ja kulleriga (ziņnesis). Dokument loetakse kättetoimetatuks, kui see antakse üle kooskõlas seaduses sätestatud vorminõuetega ja üleandmine registreeritakse selleks ette nähtud viisil.
Ametlikult tuleb kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse seaduse § 56 lg 2 alusel koostatud kohtudokumendid: määrused, otsused, teatised, kohtukutsed, teatavat liiki menetlustes esitatud taotlused, apellatsioon- ja kassatsioonkaebused, kirjalike seisukohtade tõestatud koopiad ning kõik kohtuasja poolte koostatud ja kohtule esitatud dokumendid, mille kohus toimetab ise kätte teisele poolele.
Teise riigi dokumendi toimetab Lätis kätte kohtutäitur.
Keskasutus on Läti vannutatud kohtutäiturite koda (Latvijas Zvērinātu tiesu izpildītāju padome).
Aadress: Lāčplēša iela 27-32, Riga, LV-1011, Latvia
Telefon: +371 67290005, faks: +371 62302503
E-post: documents@lzti.lv
Vastuvõttev asutus (Läti vannutatud kohtutäiturite koda) kontrollib või selgitab (täpsustab) vajaduse korral lisaks esitatud andmetele, kas asjaomase isiku kohta on kantud rahvastikuregistrisse (Iedzīvotāju reģistrs) või ettevõtteregistrisse (Uzņēmumu reģistrs) mõni muu aadress.
Vannutatud kohtutäiturite koda ei püüa välja selgitada õiget aadressi, vaid annab vajaduse korral üksnes täpsemat teavet.
Ettevõtteregistris registreeritud ettevõtte põhiandmeid saab vaadata tasuta järgmisel aadressil:
Eraisiku aadressi väljaselgitamiseks võib esitada ametliku taotluse siseministeeriumi juures asuvale kodakondsus- ja migratsiooniametile (Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde). Taotluses tuleks märkida, milleks andmeid vajatakse, et isikuandmete volitatud töötlejad saaksid otsustada, kas andmete edastamine on põhjendatud. Rahvastikuregistrit haldab siseministeerium.
Vannutatud kohtutäiturite koda ei püüa välja selgitada õiget aadressi (kostja / asjast puudutud isiku aadressi tuvastamine), vaid üksnes täpsustab seda. Iga taotlus vaadatakse eraldi läbi ja erilist tähelepanu pööratakse laste õigusi mõjutavatele asjaoludele.
Dokumendi toimetab adressaadile kätte kohtutäitur.
Kohtukutse saadetakse advokaadile (advokāts), notarile (notārs), kohtutäiturile, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutusele elektrooniliselt.
Kohtu koostatud dokumentidest ja muudest elektrooniliselt koostatud dokumentidest teavitab kohus advokaati veebipõhise süsteemi kaudu.
Notarit, kohtutäiturit, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutust teavitatakse sellistest dokumentidest e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad on teatanud kohtule, et nad on registreeritud veebipõhises süsteemis.
Kohtudokumendid saadetakse e-posti teel, kui menetluspool on kohtule teatanud, et ta nõustub kasutama kohtuga suhtlemiseks e-posti. Dokumendid saadetakse poole nimetatud e-posti aadressile. Kui kohus näeb, et e-posti teel kohtudokumentide edastamisel tekivad tehnilised tõrked, saadetakse dokumendid muul selleks ette nähtud viisil.
Kui pool teatab kohtule, et ta on nõus kohtuga suhtlema elektrooniliselt ja et ta on registreeritud veebipõhises süsteemis, teavitatakse kohtudokumentidest veebipõhise süsteemi kaudu. Kui kohus näeb, et kohtudokumentidest teavitamisel veebipõhise süsteemi kaudu tekivad tehnilised tõrked, saadetakse dokumendid muul selleks ette nähtud viisi, kuid kohtukutsed saadetakse poole nimetatud e-posti aadressile.
Kui kohtudokumente kätte toimetav isik ei leia adressaati, võib ta dokumendid üle anda adressaadiga koos elavale täiskasvanud pereliikmele. Kui dokumente kätte toimetav isik ei leia adressaati tema töökohast, võib ta jätta dokumendid juhtkonnale, kes annab need edasi adressaadile. Sellistel juhtudel peab dokumendid vastu võtnud isik avaldama oma täieliku nime, kättetoimetamise kellaaja ja kuupäeva ning täpsustama, mis suhe tal adressaadiga on või mis on tema ametikoht, ning andma dokumendid adressaadile viivitamata üle.
Ajalehes avaldatud kohtukutse
1) Kui kostja / asjast puudutatud isiku aadressi ei ole võimalik välja selgitada kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse§-ga 54.1 või dokumente ei ole võimalik kätte toimetada poole nimetatud aadressil kooskõlas nimetatud seaduse § 54.1 lg-ga 1 või dokumente ei ole võimalik kätte toimetada kooskõlas nimetatud seaduse §-ga 56.2, võib kostja / asjast puudutatud isiku kohtusse kohale kutsuda, avaldades kohtukutse ametlikus väljaandes Latvijas Vēstnesis.
2) Hagejal/avaldajal on olenemata teate avaldamisest ametlikus väljaandes õigus avaldada kohtukutse enda kulul muudes ajalehtedes.
3) Ajalehes avaldatud kohtukutse tekst peab vastama kohtukutse sisule.
4) Kostja / asjast puudutatud isiku kohtusse mitteilmumise korral võib kohus asja arutada, kui kohtukutse avaldamisest ametlikus väljaandes on möödunud vähemalt üks kuu.
5) Lisaks kohtukutse avaldamisele ajalehes tuleb kohtukutse saata ka kostja / asjast puudutatud isiku kinnisvara asukohta, kui hageja/avaldaja on selle teatanud.
1) Kuupäeval, mil adressaat või muu isik võtab dokumendid vastu kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seaduse § 56 lg-tega 3, 7 või 8.
2) Kuupäeval, mil asjaomane isik keeldub dokumente vastu võtmast (nimetatud seaduse § 57).
3) Kui dokumendid saadetakse postiga, siis seitsmendal päeval pärast saatmiskuupäeva.
4) Kui dokumendid saadetakse e-postiga, siis kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva.
5) Kui dokumentidest teavitatakse veebipõhise süsteemi kaudu, siis kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva.
Seda, kas kohtudokumentidest teatamine loetakse toimunuks, ei määra iseenesest see, kas need on toimetatud füüsilise isiku deklareeritud elukohta, elukoha deklaratsioonis märgitud lisa-aadressile, füüsilise isiku poolt kohtuga suhtlemiseks märgitud aadressile või juriidilise isiku registrijärgsesse asukohta, ega ka see, kas postkontorist on saadud kinnitus saadetise kättetoimetamise kohta või kas dokumendid on tagasi saadetud. Selle asemel eeldatakse, et dokumendid on kätte toimetatud seitsmendal päeval pärast saatmiskuupäeva, kui dokumendid saadeti postiga, või kolmandal päeval pärast saatmiskuupäeva, kui dokumendid saadeti e-postiga või neist teatati veebipõhise süsteemi kaudu. Adressaat võib selle eelduse vaidlustada, tõendades, et ta ei saanud temast mitteolenevate objektiivsete asjaolude tõttu märgitud aadressil dokumente vastu võtta.
„[Tsiviilkohtumenetluse seaduse] § 57. Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed
1) Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, teeb dokumente kätte toimetav isik dokumendile sellekohase märke, tuues välja keeldumise põhjused, kuupäeva ja kellaaja.
2) Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja kohtulikku arutamist.“
Juhul kui kohtudokument jäetakse hoiule postkontorisse, jäetakse või saadetakse selle kohta kirjalik teatis dokumendi saaja aadressile. Kui teatist ei ole võimalik sellele aadressile jätta või saata, tuleb see kinnitada dokumendi saaja elukoha või ettevõtte ruumide või dokumendi saaja muu elukoha uksele või anda üle läheduses elavale isikule, kes annab teate hiljem dokumendi saajale üle. Teatises tuleb selgelt märkida, et hoiule antud dokumendi saatis kohus.
„[Tsiviilkohtumenetluse seaduse] § 57. Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumise tagajärjed
1) Kui adressaat keeldub kohtudokumente vastu võtmast, teeb dokumente kätte toimetav isik dokumendile sellekohase märke, tuues välja keeldumise põhjused, kuupäeva ja kellaaja.
2) Kohtudokumentide vastuvõtmisest keeldumine ei takista asja kohtulikku arutamist.“
Kui seda on eraldi taotletud, võib dokumendi kätte toimetada kohtumajas. Sel juhul kutsutakse adressaat kohtusse kohale.
Kui dokument saadetakse tähitud postiga, võib selle kätte toimetada posti teel. See toimetatakse kätte postkontoris või selle toimetab kätte postkontori töötaja. Dokumendile peab üleandmisel alla kirjutama dokumendi saajana märgitud isik või tema esindaja ning isik, kes annab allkirja, peab esitama isikut tõendava dokumendi. Sellist postiteenust kasutav pool võib ka märkida, et saadetis tuleb kätte toimetada isiklikult ainult kindlaksmääratud isikule.
Kui tähitud postiga kättetoimetamine ei õnnestu, siis ei saa dokumenti ühelgi teisel viisil posti teel kätte toimetada.
Tähitud postiga saadetud dokumendi saajat teavitatakse tema kodusele aadressile saadetava teatise kaudu. Dokumenti hoitakse postkontoris alates dokumendi saabumisest 30 päeva. Dokumendi saajalt tuleb vähemalt kaks korda paluda, et ta tuleks dokumendile järele.
Kui kohtudokument saadetakse postiga, registreeritakse kättetoimetamine toimikus, märkides dokumendi kättetoimetamise koha ja aja, ning selle kohta tehakse märge ka postiga saadetud dokumendile.
Adressaadi taotlusel võtab kohus kas otse või keskasutuse vahendusel ühendust asjaomase välisriigiga ja palub teha adressaadi avalduse alusel uue kättetoimetamistaotluse.
Ei, dokumentide kättetoimetamise eest ei pea maksma.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.