Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Põhja-Iirimaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

See on üldtermin toimingute kohta, mis on vaja teha, et menetlusdokumendid huvitatud isikutele teatavaks teha.

Reeglistiku peamine eesmärk on tagada, et huvitatud isikuid teavitatakse kohtumenetluse algatamisest ja neid hoitakse selle käiguga kursis. Kohtumenetluse reeglistikus on kehtestatud konkreetsed tähtajad, et tagada, et menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda ja vajaduse korral neile vastata. Ühtlasi aitavad tähtajad tagada, et teatavad toimingud tehakse kindla ajavahemiku jooksul, ja menetlus edeneks. Enne kohtuasja lahendamist nõuab kohus tavaliselt tõendit dokumentide kättetoimetamise kohta.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Üldiselt tuleb kätte toimetada kõik menetlusega seotud dokumendid, näiteks:

  • menetluse algatamise dokument (nt kohtukutse, kutse asja arutamisele või taotlus, kaebus, tsiviilkohtumenetluse algatamise dokument (civil bill);
  • teatavad dokumendid kohtuasja menetlemise ajal (nt kohtusse ilmumise avaldus, vastuväited, valmisoleku tõend) või
  • teade kohtuotsuse/-määruse kohta.

Teatavates tsiviilkohtumenetlustes tuleb kätte toimetada eridokumendid (näiteks liiklusasjades tuleb teade toimetada kostja kindlustusandjale).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Tavaliselt vastutavad kättetoimetamise eest menetluspooled, kuid nende käsutuses on erinevad kättetoimetamisviisid ja mõned neist hõlmavad teisi inimesi (näiteks kohtutäiturid (vt allpool), õigusnõustajad (solicitors), postitöötajad).

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Praegu sellist tava ei ole.

Üksikisikutele dokumentide kättetoimetamisel osutab Põhja-Iirimaa kohtute ja tribunalide teenistus teenust kolmandast isikust kohtutäituri (summons server) kaudu, kes proovib toimetada dokumendid kätte edastava asutuse antud aadressil. Kui kättetoimetatud dokumentide vastuvõtmisest keeldutakse adressaadi kolimise tõttu, siis üldjuhul dokumendid tagastatakse, välja arvatud juhul, kui uued elanikud annavad edasisaatmisaadressi või kui kohtutäitur saab päringuid tehes teada alternatiivse aadressi, ning sel juhul võib proovida uuesti dokumente kätte toimetada ja see märgitakse ka kättetoimetamistõendile.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Praegu sellist tava ei ole.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Praegu sellist tava ei ole, tõendite kogumise taotluse hõlbustamiseks on vaja dokumentide kättetoimetamise aadressi.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Dokumentide kättetoimetamise üldreegel on sätestatud kohtumenetluse reeglistikus. Samas võidakse muude õigusnormidega kehtestada erireeglid erijuhtude kohta (näiteks seoses dokumentide kättetoimetamisega juriidilisele isikule).

Tavaliselt võib kõrge kohus toimetada kohtukutse kätte järgmiselt:

  • saates koopia ettemakstud tavalise esimese klassi postiga kostja tavapärasele või viimasele teadaolevale aadressile;
  • isiklikult, mille puhul kohtutäitur peab kontrollima selle isiku isikusamasust, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada, ning annab seejärel dokumendid üle ja selgitab, millega on tegemist;
  • pannes koopia vastaval aadressil postkasti (koopia peab olema suletud ümbrikus, mis on adresseeritud kostjale);
  • toimetades selle kätte õigusnõustajale (solicitor), kes tagastab originaaleksemplari kinnitusega, et võtab kostja nimel dokumendid vastu;
  • lepinguga kindlaksmääratud viisil (selles võidakse täpsustada, kellele ja kus/kuidas dokumendid kätte toimetatakse);
  • kui hagi on seotud maaomandiga, siis toimetades koopia kätte kostja abikaasale, sugulasele või töötajale (kui too on ilmselgelt üle 16aastane) kostja elukohta või tegevuskohta. Kui kohus on veendunud, et maa ei kuulu kellelegi ja kostjale ei saa dokumente muul viisil kätte toimetada, võib ta lubada dokumendid kätte toimetada nii, et kohtumääruse koopia kinnitatakse maavalduses nähtavale kohale;
  • kui kostja on alaealine, siis tema vanemale, eestkostjale või isikule, kelle juures ta elab;
  • kui kostja on patsient, siis vaimse tervise alaste õigusaktide alusel volitatud isikule või isikule, kelle juures ta elab;
  • kuninglikule võimule tavaposti teel või jättes selle kuningliku advokaadi (Crown Solicitor) töötajale või esindajale;
  • äriühingule väljastusteatega tähitud kirjaga selle registreeritud asukohta;
  • kõik muud kõrge kohtu dokumendid, mida ei pea isiklikult kätte toimetama, võib jätta või postitada selle isiku aadressile, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada;
  • toimetades selle kätte faksi ja sellele järgneva kirjaga, kui mõlemat poolt esindavad õigusnõustajad;
  • toimetades kätte dokumendivahenduse (DX) teel.

Kui ei ole antud muud korraldust, võib krahvkonnakohtus tsiviilkohtumenetluse algatamise dokumendi kätte toimetada järgmiselt:

  • kohtutäituriga (kohtutäiturid määratakse igale halduskohtu osakonnale ja ta kinnitab tsiviilkohtumenetluse algatamise dokumendi originaaleksemplari kättetoimetamise üksikasjad ning tagastab selle esimesel võimalusel hageja õigusnõustajale);
  • õigusnõustajale või tema töötajale (üle 16aastane) tavalise esimese klassi posti teel;
  • pannes koopia vastaval aadressil postkasti (koopia peab olema suletud ümbrikus, mis on adresseeritud kostjale);
  • õigusnõustajale, kui ta on volitatud dokumente vastu võtma ja ta kirjutab originaaleksemplarile vastava kinnituse.

Mis tahes muu dokumendi, mida ei pea isiklikult kätte toimetama, võib:

  • toimetada või saata postiga õigusnõustajale, kui poolt esindab õigusnõustaja;
  • toimetada kätte faksi ja sellele järgneva kirjaga, kui mõlemat poolt esindavad õigusnõustajad, või
  • toimetada kätte dokumendiedastusteenuse DX teel.

Kohtumäärust või tsiviilkohtumenetluse algatamise dokumenti, mis tuleb kätte toimetada väljaspool Põhja-Iirimaad, ei saa väljastada ilma kohtu loata, välja arvatud juhul, kui kohtul on kohtualluvus järgmise kohaselt:

  • 1982. aasta tsiviilkohtumenetluse ja kohtuotsuste seadus;
  • nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades või määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) või
  • mõni muu õigusnorm.

Peab olema täidetud hulk muid nõudeid (näiteks ei tohi teises asjassepuutuvas kohtualluvuses olla samal ajal menetlust samal alusel).

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Elektrooniline kättetoimetamine tsiviilkohtumenetlustes ei ole Põhja-Iirimaal lubatud.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kui reeglid nõuavad dokumendi isiklikku kättetoimetamist (näiteks kohtuotsuste täitmise (Põhja-Iirimaa) 1981. aasta määruse artikli 107 kohane täite- või vangistusmäärus (committal civil bill), võib esitada ex parte taotluse, milles palutakse kohtul lubada alternatiivset kättetoimetamise viisi. Näiteks võib kohus anda korralduse toimetada dokumendid kätte asendusteenusega:

  • kättetoimetamine posti teel;
  • kättetoimetamine kuulutusega;
  • kättetoimetamine sõbrale;
  • kättetoimetamine sugulasele;
  • kättetoimetamine kindlustusandjale.

Kui kostja asub väljaspool Põhja-Iirimaad, võib kohus määrata asendusteenuse, kui ta on veendunud, et kostja lahkus kohtuvaidlusest kõrvale hoidmiseks.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Kui kasutatakse mõnda muud kättetoimetamisviisi, märgitakse kohtumääruses see viis ja selle täitmise kohta tehakse märge, kui dokumendid on kätte toimetatud.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide hoiustamisega kättetoimetamise ei ole Põhja-Iirimaal tavaline kättetoimetamisviis.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui adressaat keeldub kättetoimetatud dokumente vastu võtmast (nt eitab oma isikusamasust), on kohtutäituril õigus dokumendid teise isiku kätte toimetada, kui see isik on talle teada ja on üle 16aastane (nt adressaadi abikaasa). Kui ei ole ühtegi isikut, kellele dokumendid kätte toimetada, koostatakse tõend kättetoimetamata jätmise kohta. Kui tõendit isikusamasuse kohta ei õnnestu saada, ei loeta dokumente kättetoimetatuks (isegi kui keeldumine ei olnud seaduslik).

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Väljastusteatega tähitud kirjaga kättetoimetamine Royal Maili (Ühendkuningriigi postiteenistus) kaudu toimub aadressile, mitte isikule. Seetõttu on võimalik, et dokumendid võtab vastu muu isik kui adressaat, kui nad elavad samal aadressil.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui antud aadressil ei ole keegi dokumentide üleandmise allkirjastamiseks kättesaadav, viiakse dokumendid tagasi selle aadressi kohalikku postkontorisse. Kui neile ei tulda tähtaja jooksul järele (vt allpool), saadetakse need saatjale tagasi.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui kättetoimetamine aadressile ei ole olnud võimalik, jäetakse teade kättetoimetamiskatse kohta. Selles teatatakse adressaadile, kust dokumendid kätte saab, ja tähtaeg, mille jooksul peaks neile järele minema. Ühendkuningriigist pärit tähitud posti puhul tuleb dokumentidele järele minna ühe nädala jooksul. Rahvusvahelise tähitud posti puhul on see tähtaeg kolm nädalat.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Kõrges kohtus võib olla vaja tõendada dokumentide kättetoimetamist kirjaliku tunnistusega (affidavit), milles märgitakse,

  • kes dokumendid kätte toimetas;
  • kellele dokumendid kätte toimetati (viidata võib vastuvõtja fotole või asjaolule, et ta tõendas oma isikut);
  • kuhu ja kuidas dokumendid kätte toimetati;
  • kättetoimetamise kuupäev.

Kohtutäitur peaks kirjutama kättetoimetamise andmed originaaldokumendile.

Kirjalikus tunnistuses posti teel kättetoimetamise või postkasti panemise kohta tuleb märkida, et usutavasti saab kostja dokumendist teada ja seda ei ole kätte toimetamata tagastatud.

Kiireloomulistel juhtudel võib dokumentide kättetoimetamist tõendada suulise tunnistusega.

Krahvkonnakohtus:

  • osaleb kohtutäitur, kes esitab oma täitetoimiku, mis sisaldab üksikasju dokumentide kättetoimetamise kohta, ja ta kinnitab vandega, et kättetoimetamise kinnitus on õige;
  • õigusnõustaja poolset kättetoimetamist tõendatakse saatmiskinnitusega tsiviilkohtumenetluse algatamise dokumendi esiküljel;

Nii kõrges kohtus kui ka krahvkonnakohtus:

  • esimese klassi posti teel kättetoimetatav dokument loetakse kättetoimetatuks pärast seitsmendat tööpäeva (isegi kui võidakse nõuda tõendit, et see saabus varem);
  • FAKS, mis on saadetud pärast kella 16.00 tööpäeval, loetakse kättetoimetatuks järgmisel päeval;
  • dokumendiedastusteenuse DX kaudu kätte toimetatud dokument loetakse kättetoimetatuks teisel tööpäeval pärast selle jätmist DXi postkasti.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kui õigusnõustajal ei ole volitust kostja nimel dokumente vastu võtta, tühistatakse kogu menetlus. Muul juhul võib kohtunik tunnistada kättetoimetamise piisavaks, kui on tõendeid selle kohta, et kostja on dokumendi tegelikult kätte saanud või kui kättetoimetamisel on tehnilisi puudusi. Puudulik kättetoimetamine või kätte toimetamata jätmine jäetakse arvestamata ka juhul, kui kostja nõustub tingimusteta kohale ilmuma.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Dokumentide posti teel kättetoimetamisega kaasnevad esimese klassi postikulud. Isikliku kättetoimetamise korral on kohtutäiturite võetavad tasud seaduses sätestatud. Praegu on tsiviilkohtumenetluse algatamise dokumendi ja kohtumääruse isikliku kättetoimetamise tasu vastavalt 12 ja 45 naelsterlingit.

Viimati uuendatud: 20/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.