Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje portugali keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Kättetoimetamine (citação) on toiming, millega isikule (kostja, vastustaja, võlgnik) teatatakse, et tema suhtes on esitatud hagiavaldus. Seda kasutatakse asjaomase isiku esmakordseks kohtusse kutsumiseks, et ta saaks ennast kaitsta. Kättetoimetamist kasutatakse ka selleks, et kutsuda esmakordselt kohtusse isik, kellel on asja vastu huvi, kuid kes esialgu menetlusse ei astunud, et ta saaks hageja või kostja toetuseks menetlusse astuda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 219 lõige 1).

Teavitamist (notificação) kasutatakse isiku kohtusse kutsumiseks või talle asjaolust teatamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 219 lõige 2).

Portugali tsiviilkohtumenetluse seadustik sisaldab täpsemaid tingimusi, millega reguleeritakse, kuidas dokumente kätte toimetada ja isikuid teavitada, ning määratakse kindlaks saajatele edastatav teave, edastatavate asjaolude laad ja edastamise eesmärk (tsiviilkohtumenetluse seadustiku II raamatu I jaotise II peatüki II jagu). Nimetatud tingimuste eesmärk on kindlustada, et teade jõuaks tegelikult saajani, ning juhul, kui ta on menetlusosaline, tagada talle kaitseõigus.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Dokumentide kättetoimetamisel esitatakse järgmine teave:

  • algse hagiavalduse koopia ja lisatud dokumentide koopiad, mis antakse üle kostjale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 227 lõige 1);
  • teave, et isik on kutsutud kohtusse osalema asjakohases menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 227 lõige 1);
  • teave kohtu, allüksuse ja sektsiooni kohta, kus menetlust arutatakse, vastuväidete esitamise tähtaeg ning vajadus määrata endale esindaja, kui see on kohustuslik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 227 lõiked 1 ja 2);
  • hoiatus kaitseõiguse kasutamata jätmise tagajärgede eest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 227 lõige 2).

Isiku teavitamisel esitatakse järgmine teave:

  • kohtumäärused ja -otsused (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 220 lõige 1);
  • poolte esitatud menetlusdokumendid, toimikus sisalduvad avaldused ja dokumendid ning ajavahemik poolte menetlusõiguste kasutamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 220 lõige 2);
  • poolele, tunnistajale, eksperdile, tehnilisele nõustajale või juristile esitatav kutse osaleda kohtumenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 220 lõige 1);
  • kohtuga koostööd tegema kohustatud isikutele kehtiv nõue esitada eriteadmisi, muid tõendeid või teavet (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 220 lõige 2).

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

Algatatud menetluses võib dokumente kätte toimetada ja isikuid teavitada üldjuhul kohtutäitur, täitevametnik või poole esindaja olenevalt küsimusele 5 antud vastuses osutatud juhtudest.

Pärandimenetluses võib dokumente kätte toimetada või isikuid teavitada notar (13. septembri 2019. aasta seaduse nr 117/2019 lisas heaks kiidetud notariaalselt tõestatud inventuuride suhtes kehtivate eeskirjade artikli 2 lõiked 1 ja 3).

Isikuid võivad teavitada juba enne hagiavalduse esitamist jurist, advokaat või täitevametnik (uue rendikinnisvara seaduse (Novo Regime do Arrendamento Urbano) artikli 9 lõike 7 punkt b).

Perekonnaseisuametniku juures arutatavates hagita menetlustes, eriti perekonna ja alaealistega seotud asjades, võib dokumente kätte toimetada või isikuid teavitada perekonnaseisuametnik (riigiprokuratuuri ja perekonnaseisuameti jurisdiktsiooni kuuluvaid menetlusi sätestava dekreet-seaduse artikli 5 lõige 1 ja artikkel 7).

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Portugali õiguse kohaselt on kohtutäitur kohustatud omal algatusel tegema kõik vajaliku selleks, et teade isikule kätte toimetada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 226 lõige 1).

Kui ta ei suuda teadet kätte toimetada, tutvub kohtutäitur teistes valitsusasutustes elektrooniliselt kättesaadava teabega, et saada teada, kas isiku elukoht on muutunud, ning teha kindlaks teate saaja kehtiv aadress (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 236 lõige 1).

Seaduses selgesõnaliselt sätestatud teatud juhtudel kehtib sama reegel ka poolte või nende esindajate teavitamise suhtes.

Ka täitevametnikel on õigus kasutada valitsusasutuste teatavaid andmebaase, et kontrollida näiteks täitemenetluses kohtusse kutsutud poole maksuresidentsust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 749 lõiked 1–4 ning kohtusse kutsutud poole ja arestitava vara / riigiasutuste tuvastamist reguleeriva määruse artikli 2 lõige 1).

Kõikidel juhtudel on andmebaasidega tutvumiseks vaja kohtult eelnevat luba.

Kui pool väidab põhjendatult, et tal on suuri raskusi teabe saamisega – eriti seoses kättetoimetamise või teavitamise adressaadiks oleva isiku elukoha vahetusega – ja see takistab menetlusõiguse, -kohustuse või -nõude tõhusat teostamist, võib kohus Portugali õiguse kohaselt anda mis tahes isikule või üksusele korralduse teha koostööd kõnealuse teabe hankimiseks. Olenemata sellest, kas vastav isik või üksus on menetlusosaline, on ta kohustatud kohtuga koostööd tegema, esitades kohtu korralduses nõutud teabe (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 417 lõige 1).

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Ei. Seda saavad teha ainult riiklikud ametiasutused ja küsimusele 4.1 antud vastuses nimetatud isikud.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Kohtud kasutavad teiste valitsusasutuste andmebaase ja kui sellest ei piisa, annavad teistele isikutele, üksustele või ka politseiasutustele korralduse koguda ja/või esitada teavet isiku kehtiva aadressi kohta, nagu on öeldud küsimusele 4.1 antud vastuses.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

Siin on loetletud erinevad dokumentide kättetoimetamise ja isikute teavitamise võimalused. Küsimusele 1 antud vastuses on juba loetletud juhud, millal kättetoimetamist ja teavitamist kasutatakse.

Dokumentide kättetoimetamine

Dokument võidakse kätte toimetada isiklikult või avaldamise teel. Mõlema kättetoimetamisviisi puhul võib adressaadiks olla füüsiline või juriidiline isik. Füüsilistele isikutele kättetoimetamise eeskirjad kehtivad mutatis mutandis ka juriidiliste isikute suhtes, välja arvatud juhul, kui mõni juriidilistele isikutele kättetoimetamise aspekt on eraldi reguleeritud – sellisel juhul kehtivad vastavad erinõuded (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 246 lõige 1).

Isiklik kättetoimetamine

Praktikas võidakse dokumendi isiklikuks kättetoimetamiseks kasutada järgmisi võimalusi:

  • elektrooniline andmeedastus, nt riigiprokuratuurile, kui see on menetlusosaline (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõike 2 punkt a);
  • posti teel väljastusteatega tähtkirjaga, mis saadetakse füüsilise isiku puhul tema elu- või töökoha aadressile või juriidilise isiku puhul juriidiliste isikute riiklikusse registrisse märgitud tegevuskoha aadressile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõike 2 punkt b ja artikli 246 lõige 2);
  • isiklik kättetoimetamine täitevametniku poolt juhul, kui posti teel kättetoimetamine osutub võimatuks või kui hageja väljendab vastavat soovi hagiavalduses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõike 2 punkt c);
  • isiklik kättetoimetamine kohtutäituri poolt juhul, kui hageja väljendab vastavat soovi hagiavalduses ja tasub selle eest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõike 2 punkt c);
  • kättetoimetamine esindaja poolt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõige 3):
    • esindaja peab vahetult hagiavalduses märkima, et ta toimetab dokumendid ise kätte, kasutades selleks teist esindajat või advokaati (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 227 lõige 2);
    • esindaja võib taotleda hilisemat kättetoimetamist juhul, kui ükski muu kättetoimetamise vorm ei ole võimalik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 237 lõige 2);
    • esindaja poolt kättetoimetamise suhtes kohaldatakse samu nõudeid, mis kehtivad täitevametniku või kohtutäituri poolt kättetoimetamise suhtes (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 237 lõige 1).

Isikliku kättetoimetamise korral võib dokumendid üle anda:

  • dokumendi saajaks märgitud isikule;
  • mõnele teisele isikule, kellele tehakse ülesandeks edastada saajale dokumendi sisu, juhul kui seadus seda võimaldab (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõige 4);
  • saaja esindajale juhul, kui esindajale volituste andmisest on möödunud vähem kui neli aastat ja volitused sisaldavad õigust võtta vastu kättetoimetatav dokument (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõige 4);
  • saaja ajutisele eestkostjale, kelle kohtunik määrab juhul, kui täitevametnik või kohtutäitur on teadlik, et saaja ei ole õigus- ja teovõime puudumise tõttu (teadaolev psüühikahäire või muu ajutine või püsiv õigus- ja teovõime puudumine) suuteline dokumenti vastu võtma (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 234 lõige 3).

Kättetoimetamine avaldamise teel

Praktikas võidakse avaldamise teel kättetoimetamist kasutada järgmistel juhtudel:

  • kui saaja on kadunud ja teda ei ole võimalik leida;
  • kui saaja isik ei ole teada.

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 225 lõige 6).

Avaldamise teel kättetoimetamine toimub järgmiselt:

  • saaja viimase elukoha või Portugalis registreeritud asukoha uksele jäetakse teade (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 240 lõige 2),
  • millele järgneb teate avaldamine seaduses sätestatud avalikult kättesaadaval veebilehel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 240 lõige 1 ja kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikkel 24).

Isikute teavitamine

Menetluse jooksul võib teavitamine toimuda mõnel järgmisel viisil:

  • kui pool on määranud endale esindaja ja/või advokaadi, teavitatakse alati viimast, nagu on kirjeldatud vastuses küsimusele 6 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 247 lõige 1);
  • kui teavituse eesmärk on pool isiklikult kohale kutsuda, saadetakse teade poolele tähitud postiga (lisaks teavitatakse ka esindajat, nagu on kirjeldatud vastuses küsimusele 6) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 247 lõige 2);
  • kui pool ei ole esindajat määranud, edastatakse teade poolele endale tema elukoha, registreeritud asukoha või kõnealusel eesmärgil valitud koha aadressil saadetava tähitud kirjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 249 lõige 1);
  • lisaks edastatakse lõplik otsus alati pooltele nende elukoha, registreeritud asukoha või kõnealusel eesmärgil valitud koha aadressil saadetava tähitud kirjaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 249 lõige 5);
  • tunnistajate, ekspertide või muude lühiajaliselt menetlusse kaasatavate isikute kutsumise teated edastatakse tähitud postiga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 251 lõige 1);
  • teateid ei saadeta, kui pool kohustub tagama isiku ilmumise, kuid pool võib nõuda, et kohtukantselei saadaks talle teated isikute kohta, kelle saabumine kohustutakse tagama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 251 lõige 2);
  • menetluste käigus tehtud lõplikest otsustest teavitatakse alati riigiprokuratuuri, nagu on kirjeldatud vastuses küsimusele 6 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 252 lõige 1);
  • nagu on selgitatud vastuses küsimusele 6, teavitatakse riigiprokuratuuri ajutistest määrustest, mille alusel võidakse esitada seadusjärgseid apellatsioonkaebusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 252 lõige 1);
  • kohal viibivatele huvitatud pooltele menetlusdokumendiga saadetavaid teateid ja kutseid käsitatakse teadetena tingimusel, et eesistuja need dokumenteerib ja annab vastava korralduse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 254);
  • esindajatevahelist teavitamist korraldavad esindajad ise, kasutades elektroonilist andmeedastust või muud meetodit, millele on osutatud vastuses küsimusele 6 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 255).

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Jah, elektroonilist andmeedastust kohtu arvutisüsteemi vahendusel tuleks eelistatavalt kasutada järgmisteks toiminguteks:

  • dokumentide kättetoimetamine riigiprokuratuurile;
  • riigiprokuratuuri, juristide, advokaatide ja täitevametnike, pankrotihaldurite ja kohtu määratud pankrotihaldurite (maksejõuetusmenetlustes, võlgade kokkuleppemenetluses või taaselustamismenetluses) ning notarite (nt pärandvara inventuur) teavitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 252 lõige 2, tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 248 lõige 1, kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikli 31 lõige 1);
  • menetlusdokumentide ja dokumentide esitamine kohtule juristide, advokaatide ja täitevametnike, kohtu määratud pankrotihaldurite ja notarite poolt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 1 ja kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikkel 15A);
  • kohtulõivu (mis on kohtukulude osa) eelneva tasumise tõendi esitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 145 lõike 4 punkt a ja kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikli 9 lõige 4);
  • tasuta õigusabi tõendi või taotluse esitamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 145 lõike 4 punkt a ja kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikli 9 lõige 5).

Kui esitatava menetlusdokumendi maht ei võimalda elektroonilist edastamist (kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikli 10 lõige 1), saadetavad dokumendid on olemas ainult füüsilisel kandjal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 11), esindaja määramine ei ole asjas nõutav ja pool ei ole esindajat määranud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 2) või põhjendatud takistuse puhul (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõige 8):

  • võib menetlusdokumendid edastada kohtukantseleile posti või faksi teel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 144 lõiked 7 ja 8);
  • võib menetlusdokumendid edastada kättesaamiskinnitusega posti või faksi teel.

Lisaks võivad kohtuteenistused

  • saata teateid posti, faksi või elektrooniliste kanalite kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 172 lõige 5);
  • kasutada kiireloomulistel juhtudel telegrammi, telefonsidet või muid sarnaseid sidevahendeid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 172 lõige 5);
  • telefonside dokumenteeritakse alati toimikus ning sellele järgneb kirjalik kinnitus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 172 lõige 6);
  • menetlusosaliste puhul võib telefonsidet kasutada üksnes menetlustoimingutega seotud kutsete edastamiseks või tühistamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 172 lõige 6).

Esitatud eeskirjad kehtivad tsiviil- ja kaubandusmenetluste korral, mida arutatakse esimese astme kohtus. Teatavatel juhtudel kehtivad need ka notari (nt pärandiasjad) või perekonnaseisuametniku (nt kokkuleppemenetlus perekondlikus asjas) juures toimuvas menetluses.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Lisaks on Portugali õigusega ette nähtud järgmised nõuded dokumentide kättetoimetamiseks kindlaks määratud ajal:

  • isiklik kättetoimetamine juhul, kui täitevametnik või kohtutäitur teeb kindlaks, et saaja elab või töötab kindlas asukohas, kuid ei saa dokumenti kätte toimetada, sest ei leia isikut (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 1);
  • sellisel juhul jäetakse isikule teade kättetoimetamise aja kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 1);
  • teade võidakse anda sellisele isikule, kellel on parim võimalus see saajale edasi anda, või kui see ei ole võimalik, tuleb teade jätta kõige sobivamasse kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 1);
  • täitevametnik või kohtutäitur toimetab dokumendi saajale kätte teates märgitud päeval ja kellaajal. Kui ta ka siis saajat ei leia, annab ta kirja üle kolmandale isikule, kellel on parim võimalus see saajale edastada ja kellele antakse vastav ülesanne (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 2);
  • kui kolmanda isiku abi ei ole võimalik kasutada, toimub kättetoimetamine teate jätmisega kõige sobivamasse kohta kahe tunnistaja juuresolekul; teates märgitakse, et dokument on kätte toimetatud; kohus, kus menetlus toimub, ning et saaja saab dokumentide koopiad kätte kohtukantseleist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 4).

Märkus

Juhul kui

i) saaja ei allkirjasta (postiteenistuse) kättesaamiskinnitust,

ii) dokumendi toimetab kindlaks määratud ajal saajale kolmas isik

iii) või kindlaks määratud ajal kättetoimetamine toimub kättetoimetamisteate jätmisega,

peab täitevametnik või kohtukantselei saatma saajale alati kahe tööpäeva jooksul tähitud kirja, et teavitada teda vastavalt vajadusele järgmisest:

  • kuupäev ja viis, kuidas dokument loeti kätte toimetatuks;
  • vastuväidete esitamise tähtaeg ja kaitseõiguse kasutamata jätmise tagajärjed;
  • hagiavalduse ja kättetoimetamisele kuuluvate dokumentide asukoht;
  • isik, kellele dokumendid kätte toimetati. (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 233)

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Posti teel kättetoimetamine loetakse toimunuks päeval, kui saaja või kolmas isik on kättesaamiskinnitusele alla kirjutanud (kolmanda isiku puhul eeldatakse, et ta on kirja saajale edastanud, kui ei ole tõendatud vastupidist) (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 230).

Isiklik kättetoimetamine täitevametniku, kohtutäituri või esindaja poolt loetakse toimunuks päeval, millal on koostatud kättetoimetamisakt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 230).

Kättetoimetamisteatega kättetoimetamine loetakse toimunuks teates märgitud päeval (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 232 lõige 4).

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Kui kättetoimetamiseks või teavitamiseks kasutatakse tähitud kirja – väljastusteatega või ilma – ja posti toonud isik ei leia märgitud aadressilt ühtegi isikut, jäetakse postkasti saadetise teade.

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 228 lõige 5).

Väljastusteates teatatakse saajale, et kiri on jäetud postkontorisse, ning märgitakse selle aadress, lahtiolekuajad ja järeletuleku tähtaeg (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 228 lõige 5).

Kui saaja kirjale ettenähtud aja jooksul järele ei tule (ning ei esitata taotlust tähtaja pikendamiseks või kirja edasi saatmiseks teisele aadressile), tagastatakse see saatjale (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 230 lõige 2).

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui posti teel kättetoimetamise korral on tõendeid, et saaja keeldus kirja vastu võtmast või väljastusteatele alla kirjutamast, loetakse kättetoimetamine toimunuks järgmisel viisil ja asjaoludel:

  • posti toonud isiku koostatud teatega, milles kinnitatakse füüsilise isiku, juriidilise isiku esindaja või juriidilise isiku töötaja keeldumist väljastusteate allkirjastamisest või kirja vastuvõtmisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 228 lõige 6 ja artikli 246 lõige 3);
  • kui pooltel on lubatud kokku leppida kättetoimetamise aadress:
    • i) teise tähitud kirja ja väljastusteate jätmisega kokkulepitud aadressile juhul, kui esimene sellel aadressil saadetud kiri koos väljastusteatega tagastati, või
    • ii) posti toonud isiku koostatud teatega selle kohta, et saaja keeldus kokkulepitud aadressil saadetud kirja vastuvõtmisest või väljastusteate allkirjastamisest.

(Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 229 lõiked 3 ja 4)

Kui dokumendi toimetab isiklikult kätte täitevametnik või kohtutäitur ning on tõendatud, et saaja keeldus kättetoimetamistõendile alla kirjutamast või dokumendi koopiat vastu võtmast, loetakse kättetoimetamine toimunuks ning

  • täitevametnik või kohtutäitur teatab saajale, et ta saab dokumendi koopia kätte kohtukantseleist, ning kannab vastava teabe ja märke saaja keeldumise kohta kättetoimetamistõendile (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 231 lõige 4);
  • lisaks saadab kantselei saajale teate tähitud kirjaga, milles teatatakse veel kord, et ta saab hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide koopiad kätte kantseleist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 231 lõige 5).

Kättetoimetamist ei loeta toimunuks üksnes juhul, kui keeldumine on õiguspärane. Keeldumine on õiguspärane juhul, kui saajat ei ole võimalik leida, kuna ta ei ela või ei tegutse märgitud aadressil, või kui kolmas isik teatab, et tal ei ole võimalik kirja üle anda.

Samad eeskirjad kehtivad juhul, kui seaduses on sätestatud, et poolte või nende esindajate isiklikul teavitamisel tuleb järgida kättetoimetamise korral kehtivaid vorminõudeid.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Kui posti teel edastatav vastuvõtuteatisega kohtuteade või muu teavitav dokument on saadetud välisriigist, võib Portugali postiteenistus anda kirja ja dokumendid üle saajale või samal aadressil asuvale kolmandale isikule, kes väidab, et tal on võimalik kiri saajale üle anda.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Vt vastus küsimusele 7.3.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Põhimõtteliselt on saajal kuus tööpäeva, et dokumentidele postkontorisse järele minna.

Saajale teatatakse sellest tähtajast ja võimalusest dokumendid postkontorist kätte saada väljastusteatega, mille postiteenistus jätab postkasti juhul, kui posti toonud isik ei leia kedagi kodust.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

Jah, kättetoimetamise korral tõendab kättetoimetamise toimumist kirjalikult vastuvõtuteatis, kättetoimetamistõend või kättetoimetamisteade.

Teavitamise korral tõendab teavitamise toimumist kirjalikult kättesaamise registreerimine, kirja või faili registreerimine või menetluse käigus koostatud akt.

Kui kättetoimetamine või teavitamine toimub elektroonilise andmeedastuse teel, kasutatakse saatmise kuupäeva ja kellaaja tõendamiseks kohtu arvutisüsteemi (kohtumenetluste elektroonilist läbiviimist käsitleva määruse artikli 13 lõige a).

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Kättetoimetamise nurjumine on oluline puudus, mis muudab kehtetuks kogu hagiavalduse esitamisele järgneva menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 187).

Kättetoimetamine loetakse nurjunuks järgmistel juhtudel:

  • dokumenti ei toimetatud kätte (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 188 lõike 1 punkt a);
  • saaja isiku tuvastamisel tehti viga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 188 lõike 1 punkt b);
  • kättetoimetamine avaldamise teel ei olnud nõuetekohane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 188 lõike 1 punkt c);
  • dokument toimetati kätte pärast saajaks oleva füüsilise isiku surma või juriidilise isiku lõpetamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 188 lõike 1 punkt d);
  • saaja ei olnud temast mitteolenevatel põhjustel dokumendist teadlik ja see asjaolu on tõendatud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 188 lõike 1 punkt e).

Kõnealune puudus loetakse heastatuks üksnes juhul, kui kostja või riigiprokuratuur (kui ta on menetlusosaline) jätkab menetluses osalemist, esitamata kohe vastuväidet kättetoimetamise nurjumise kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 189).

Kättetoimetamine loetakse kehtetuks ka siis, kui seadusega ettenähtud vorminõudeid ei ole täidetud (tsiviilkohtumenetluse artikkel 191).

Kõigil muudel juhtudel loetakse seaduses sätestatud kättetoimetamise või teavitamisega seotud toimingu tegemata jätmine või vorminõude mittejärgimine lihtsalt eeskirjade eiramiseks. Kui menetluse käigus osutatakse sellisele eeskirjade eiramisele või kohus saab sellest teada, teeb kohus korralduse selle heastamiseks. Muudel juhtudel muudab kättetoimetamise või teavitamise eeskirjade eiramine toimingu kehtetuks üksnes siis, kui see on seaduses nii sätestatud või kui see võib mõjutada asja uurimist või asjas otsuse tegemist. Muud menetlustoimingud, mida kehtetu toiming ei mõjuta, jäävad sellisel juhul kehtima (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 195 lõiked 1 ja 2).

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Jah, mõnel allpool täpsustatud juhul kasutatakse kättetoimetamise ja teavitamise kulu arvutamiseks arvestusühikuid.

Arvestusühikuid ajakohastatakse igal aastal ja automaatselt vastavalt sotsiaalabiindeksile, võttes arvesse eelnenud aasta arvestusühiku väärtust (26. veebruari 2008. aasta dekreet-seaduse nr 34/2008 lisas heakskiidetud menetluskulude määruse artikli 5 lõige 2).

2021. aastal võrdus üks arvestusühik 102 euroga. 2021. aastal jäi 2020. aastal kehtinud kulude väärtus kehtima, sest 2021. aasta riigieelarve seaduse artiklis 232 ettenähtud arvestusühiku automaatne ajakohastamine peatati.

Näiteks:

  • täitevametniku abil toimuva kättetoimetamise ja teavitamise kulu on 0,5 arvestusühikut, kui see õnnestub, ja 0,25 arvestusühikut, kui see ei õnnestu (29. augusti 2013. aasta määrusele nr 282/2013 lisatud tabel VII ja sama õigusakti artikli 50 lõige 1);
  • kohtutäituri abil avaldamise teel toimuva kättetoimetamise ja teavitamise kulu on 0,5 arvestusühikut, kui see õnnestub, ja null juhul, kui see ei õnnestu (menetluskulude määruse artikli 9 lõige 1);
  • nimetatud summadele võib lisanduda kohtutäituri transpordikulu ja käibemaks, kui see on nõutav (menetluskulude määruse artikli 9 lõige 1).

MÄRKUS: erakorraline ja ajutine kättetoimetamise ja posti teel teavitamise vorminõuete kord COVID-19 pandeemia ajal

  • Tähitud kirja kättetoimetamisel ei võeta enam saajalt allkirja.
  • Allkirja võtmise asemel tuvastatakse isik suuliselt ja isikult võetakse ID-kaardi number, või tuvastatakse ta muu sobiliku tuvastusvahendiga. Saaja esitab isikut tõendava dokumendi ja dokumendi numbri võtmise kuupäev registreeritakse.
  • Kui saaja keeldub eelmises punktis osutatud andmete esitamisest, teeb posti toonud isik vahejuhtumi kohta kirjale või vastuvõtuteatisele märke ja tagastab selle saatjale.
  • Eelmises punktis osutatud juhtudel loetakse vahejuhtumit tõendav akt teavitamisega samaväärseks.
  • Kättetoimetamine ja teavitamine väljastusteatega tähtkirja saatmisega loetakse toimunuks isikutunnistuse või muu isikut tõendava dokumendi numbri sisestamise kuupäeval.
  • Sama süsteemi kohaldatakse mutatis mutandis isikliku kättetoimetamise korral.

Õiguslik alus: 18. aprilli 2020. aasta seadus nr 10/2020

Asjakohased õigusaktid:

tsiviilkohtumenetluse seadustik

pärandvara inventuuri õiguslik kord

uus linnavara rentimise seadus

riigiprokuratuuri ja perekonnaseisuameti jurisdiktsiooni kuuluvad menetlused

kohtusse kutsutud poole ja arestitava vara / riigiasutuste tuvastamine

kohtumenetluste elektrooniline läbiviimine

menetluskulude määrus

2021. aasta riigieelarve seadus

18. aprilli 2020. aasta määrus nr 282/2013

Lõppmärkus

Sellel vormil esitatud teave on üldise iseloomuga, see ei ole ammendav ega ole kontaktpunktile, Euroopa tsiviil- ja kaubandusasjade justiitsvõrgustikule, kohtutele ega muudele saajatele siduv. See ei asenda vajadust tutvuda kehtivate õigusnormidega.

Viimati uuendatud: 29/03/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.