Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Dokumentide kättetoimetamine: õigusdokumentide ametlik edastamine

Šotimaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Mida tähendab õigustermin „dokumentide kättetoimetamine” praktikas? Miks on dokumentide kättetoimetamise kohta kehtestatud eraldi normid?

Praktikas tähendab „dokumentide kättetoimetamine“ üldiselt seda, et kostja saab kätte kohtukutse või muu dokumendi, milles teda teavitatakse kohtuasjast või otsusest ja/või kohtusse kutsumisest ning ta on teadlik asjakohastest kohtutähtaegadest.

Menetlusreeglistiku eesmärk on tagada, et kostja õigusi ei kahjustata ning et kostja saab nõutavad dokumendid ja teate eelseisvatest kohtuistungite kuupäevadest kätte vähemalt minimaalse lubatud aja jooksul. Enne kohtuasja lahendamist nõuab kohtunik (Sheriff/Judge) tavaliselt tõendit dokumentide kättetoimetamise kohta.

2 Millised dokumendid tuleb ametlikult kätte toimetada?

Üldiselt tuleb ametlikult kätte toimetada järgmised dokumendid:

  • kiri, milles antakse kostjale teada, et kui ta sellele kirjale ei vasta, esitatakse kohtusse hagi;
  • esialgne kohtukorraldus / kokkuvõte kohtukutse põhjustest jne;
  • teatavad dokumendid kohtuasja menetlemise ajal;
  • teade kohtuotsuse/kohtumääruse kohta;
  • tasu määramine (samm enne täitetoimingut);
  • mis tahes täitemenetlusega seotud dokumendid.

Teatavat liiki tsiviilkohtumenetlustes tuleb kätte toimetada veel teisigi eridokumente.

Lisateave on kõrge tsiviilkohtu (Court of Session) reeglistiku 16. peatükis, esimese astme kohtu (Sheriff Court) tavamenetluse reeglistiku 5. peatükis, kiirmenetluse reeglistiku 5. peatükis ja lihtmenetluse reeglistiku 6. osas.

3 Kes vastutab dokumentide kättetoimetamise eest?

a. Kohtuvälised dokumendid, näiteks kohtuhagi esitamisele eelnev kiri, ja kohtudokumendid, näiteks kohtumäärused või kohtukutsed, võib kätte toimetada posti teel (väljastusteatega tähtkirjaga esimese klassi posti teel). Sellisel juhul viib dokumendi kostja elukohta/tegevuskohta postitöötaja, kes võtab kättesaamist kinnitava allkirja. Kohtudokumentide posti teel saatmise korralduse võib anda ainult advokaat, kohtutäitur (kõrges tsiviilkohtus messenger-at-arms või esimese astme kohtus sheriff officer) või teatavatel juhtudel lihtmenetluse korral esimese astme kohtu sekretär.

b. Kui need dokumendid tuleb isiklikult kätte toimetada, teeb seda messenger-at-arms või sheriff officer (lähim Šoti vaste Prantsuse „huissier de Justice“-le (kohtutäitur)).

c. Makse väljamõistmise korraldused ja enamiku muid täitemenetlusega seotud dokumente toimetab isiklikult kätte jällegi kas messenger-at-arms või sheriff officer.

4 Aadressi väljaselgitamine

4.1 Kui lähtuda dokumentide kättetoimetamisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 (kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades) kohaselt, siis kas teie liikmesriigi vastuvõttev asutus püüab omal algatusel välja selgitada kättetoimetatavate dokumentide adressaadi asukohta, kui adressaat ei ela enam edastavale asutusele teadaoleval aadressil?

Kuna erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest ei ole Ühendkuningriigis elukoha registrit, ei ole Šotimaa taotluse saanud asutusel võimalik hankida selle isiku aadressi, kellele dokumendid tuleb kätte toimetada. Kui aga dokumendid tuleb kätte toimetada äriühingule ja kui antud aadressil viibivad vastuvõtjad keelduvad dokumente vastu võtmast, saab vastuvõttev asutus Šotimaal teha kindlaks äriühingu registreeritud aadressi (kui see on erinev) ja võib dokumendid kätte toimetada sellel aadressil.

4.2 Kas välisriigi kohtuasutustel ja/või kohtumenetluse pooltel on võimalik kasutada teie liikmesriigi registreid või teenuseid, mis võimaldaksid välja selgitada isiku kehtiva aadressi? Kui jah, siis millised registrid või teenused on olemas ja milliseid menetlusi tuleks järgida? Kas selle eest tuleb ka tasuda?

Nagu juba öeldud, ei ole Ühendkuningriigis alalise elukoha registrit. Isiku aadressi väljaselgitamiseks on vaja kasutada agente, kes oskavad üksikisikuid otsida, või arvukaid veebisaite, kus on teavet aadresside kohta. Järgmine loetelu ei ole ammendav, kuid selles on mõned näited kättesaadavate veebisaidiliikide kohta. Mõned, näiteks telefoniinfo otsimise veebisaidid (esimene link), on tasuta. Teised aga tasulised.

Telefoniraamat telekommunikatsiooni ettevõttelt British Telecommunications.

Aadressiotsingud saitidel 192, UKRoll

Inimeste otsimine saidil Tracesmart

Äriühingu registrijärgse asukoha leidmiseks võib teha otsingu veebisaidil Companies House. Mõned äriühingute otsingud on tasuta, üksikasjalikumad otsingud on aga tasulised.

4.3 Kuidas menetlevad teie liikmesriigi ametiasutused nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 (liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades) alusel saadetud taotlusi, mille eesmärk on välja selgitada isiku kehtiv aadress?

Ei, nõukogu määruse (EÜ) nr 1206/2001 alusel ei ole võimalik Šotimaal aadressi väljaselgitamist taotleda.

5 Kuidas dokumendid tavaliselt kätte toimetatakse? Kas on võimalik kasutada ka alternatiivseid meetodeid (lisaks 7. punktis osutatud asenduskättetoimetamisele)?

a. Kättetoimetamine posti teel – esimese klassi posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

b. Isiklik kättetoimetamine – kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäitur kostjale.

c. Isiklik kättetoimetamine – dokumendid jäetakse kaaselaniku/töötaja kätte elukohas/tegevuskohas.

Kui kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäitur leiab pärast hoolikaid järelepärimisi, et on olemas mõistlik alus arvata, et kostja elab kohtukutsele märgitud aadressil, võib dokumendid jätta elukohas elava teise isiku / ettevõtte töötaja kätte.

d. Isiklik kättetoimetamine – muudel juhtudel, kui need, mis puudutavad üksikisikust kostjat (näiteks teine juriidiline isik, näiteks registreeritud äriühing).

Isiklikult kätte toimetada võib selliselt, et kohtukutse jäetakse üksikisiku kätte näiteks ettevõtte tegevuskohta nii, et on mõistlik eeldada, et kostja tegelik esindaja saab kohtukutse kätte.

e. Isiklik kättetoimetamine – hoiule jätmine / kinnitamine

Kui kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu ei ole saanud dokumente kostjale isiklikult kätte toimetada, võib ta teha järgmist:

  • kohtukutse hoiule jätmine elukohta / tegevuskohta
  • kohtukutse kinnitamine elukoha / tegevuskoha uksele.

f. Kui aadress ei ole teada – kohtunik (Sheriff/Judge) võib anda loa toimetada dokumendid kätte järgmiselt:

  • kuulutuse avaldamine kostja viimase teadaoleva aadressi piirkonnas levitatavas kohalikus ajalehes
  • esialgse kohtumääruse / kohtukutse koopia väljapanek kohtuhoone seinale.

g. Praegu ei ole sätteid kohtumääruse, kohtukutse, otsuse või tasu väljamõistmise korralduse kättetoimetamise kohta faksi või e-posti teel. Mõningaid muid dokumente, mis tuleb teatavate menetluste käigus teatavaks teha, võib edastada elektrooniliselt või mis tahes dokumentaalsel kujul.

h. Isikliku kättetoimetamise kohta väljaspool Šotimaad vt kõrge tsiviilkohtu reeglistiku 16. peatükk, esimese astme kohtu tavamenetluse reeglistiku 5. peatükk, kiirmenetluse reeglistiku 5. peatükk ja lihtmenetluse reeglistiku 6. osa.

(Šotimaale saabuvate kohtukutsete, kohtumääruste jms puhul, välja arvatud juhtudel, mille puhul menetlemine toimub dokumentide kättetoimetamist käsitleva ELi määruse või dokumentide kättetoimetamist käsitleva Haagi konventsiooni kohaselt ja keskasutuse kaudu, kehtivad kõik punktides a–g esitatud erireeglid ja -menetlused. Näiteks väljaspool Šotimaad väljastatud kohtukutse isiklik kättetoimetamine kostjale Šotimaal on seaduslik ainult siis, kui see on kooskõlas Šoti menetlusreeglitega.)

i. Kõikidel juhtudel, kui kättetoimetamine toimub muul viisil kui kohtu enda poolt, tuleb kättetoimetamise käigus koostada tõend kättetoimetamise kohta, millele on alla kirjutanud hageja /nõude esitaja advokaat, kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäitur.

6 Kas teie riigi tsiviilmenetluses lubatakse dokumentide elektroonilist kättetoimetamist (kohtu- või kohtuväliste dokumentide kättetoimetamine elektrooniliste sidevahendite, nagu e-post, internetipõhine turvaline rakendus, faks, tekstisõnum jne abil)? Kui jah, siis millist liiki menetluste puhul on see lubatud? Kas sellise dokumentide kättetoimetamise meetodi kasutamise võimaluse/lubatavuse suhtes kehtivad sõltuvalt adressaadist (õigusvaldkonna esindaja, juriidiline isik, äriühing või muu ettevõtlussektori liige jne) piirangud?

Vt eespool 5. küsimuse vastuse punkt g.

7 Asenduskättetoimetamine

7.1 Kas teie liikmesriigi õigusega on lubatud kasutada muid kättetoimetamise viise (nt teate saatmine kodusel aadressil, avalik teavitamine kohtutäituri, postiteenuse või plakatite kaudu) olukordades, kus dokumentide adressaadile kättetoimetamine on osutunud võimatuks?

Kui taotlused saadakse teistelt liikmesriikidelt, on Šotimaal tavaline kättetoimetamisviis isiklik kättetoimetamine kõrge tsiviilkohtu kohtutäituri poolt viimasele teadaolevale aadressile või tegevuskohta. Šoti õiguse kohaselt on võimalikud muud kättetoimetamisviisid, kuid keskasutus ei kasuta neid dokumentide kättetoimetamiseks.

7.2 Kui kasutatakse muid viise, siis kuidas loetakse dokumendid kätte toimetatuks?

Nagu eespool öeldud, kasutab keskasutus Šotimaal ainsa dokumentide kättetoimetamise viisina kättetoimetamist kõrge tsiviilkohtu kohtutäituri poolt.

7.3 Kui kättetoimetamise muu viis seisneb dokumentide teatavasse kohta (nt postkontorisse) hoiule andmises, siis kuidas sellest adressaadile teatatakse?

Dokumentide hoiule andmine teatavas kohas (nt postkontoris) ei ole Šotimaal alternatiivne kättetoimetamisviis.

7.4 Millised tagajärjed on sellel, kui adressaat keeldub dokumente vastu võtmast? Kas dokumendid loetakse kätte toimetatuks, kui keeldumine ei olnud õiguspärane?

Kui kasutatud on nõuetekohast kättetoimetamisviisi, kehtib eeldatav kättetoimetamise kuupäev olenemata sellest, kas adressaat võtab dokumendi vastu või mitte. Ainsaks erandiks on määruse artikli 8 lõikes 1 ja II lisas ette nähtud erandid, mis puudutavad olukordi, kui dokument ei ole keeles, millest adressaat aru saab.

8 Välisriigist pärit dokumentide kättetoimetamine postiteenuseid kasutades (määruse artikkel 14)

8.1 Kui postiteenistus toimetab teie liikmesriigis adressaadile kätte välisriigist pärit dokumendi olukorras, kus on tarvis vastuvõtuteatist (määruse artikkel 14), siis kas postiteenistus toimetab dokumendi kätte ainult otse adressaadile või tohib ta kooskõlas siiseriiklike postiteenust käsitlevate normidega toimetada dokumendi kätte ka muule samal aadressil elavale isikule?

Tähtsaadetise kättetoimetamine Royal Maili (Ühendkuningriigi postiteenistus) kaudu toimub aadressile, mitte eraisikule. Seetõttu on võimalik, et dokumendid võtab vastu muu isik kui adressaat, kui nad elavad samal aadressil.

8.2 Kuidas saab teie liikmesriigi postiteenust käsitlevate normide kohaselt toimetada kätte välisriigist pärit dokumente määruse nr 1393/2007 artikli 14 kohaselt olukorras, kus kättetoimetamise aadressil ei ole eest leitud adressaati ega ühtegi muud dokumente vastu võtma pädevat isikut (kui see on siseriiklike postiteenust käsitlevate normide kohaselt lubatud)?

Kui antud aadressil ei ole keegi dokumentide üleandmise allkirjastamiseks kättesaadav, viiakse dokumendid tagasi selle aadressiga seotud kohalikku postkontorisse. Kui neile ei tulda tähtaja jooksul järele (vt allpool), saadetakse need saatjale tagasi.

8.3 Kas postkontor võimaldab dokumentidele teatava aja jooksul järele tulla, enne kui dokumendid kättetoimetamise võimatuse tõttu tagasi saadetakse? Kui jah, siis kuidas teatatakse adressaadile, et ta peaks postkontorisse dokumentidele järele tulema?

Kui kättetoimetamine aadressile ei ole olnud võimalik, jäetakse teade kättetoimetamiskatse kohta. Selles teatatakse adressaadile, kust dokumendid kätte saab, ja tähtaeg, mille jooksul peaks neile järele minema. Ühendkuningriigist pärit tähtsaadetise puhul tuleb dokumentidele järele minna ühe nädala jooksul. Rahvusvahelise tähitud posti puhul on see tähtaeg kolm nädalat.

9 Kas dokumentide kättetoimetamise kohta jääb kirjalik tõend?

a. Posti teel kättetoimetamise kohta vt eespool. Post saadetakse esimese klassi tähtkirjaga. Kohus nõuab kättetoimetamise tõendina asjakohast tõendit, sealhulgas postkontori kviitungit.

b. Isikliku kättetoimetamise korral esitab kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäitur kättetoimetamistõendi, millele on alla kirjutanud osalevad ametnikud ja milles kirjeldatakse kättetoimetamise viisi.

c. Väljapoole Šotimaad saadetavate hagide kättetoimetamise tõendamise kohta vt menetlusreeglistiku eespool osutatud asjakohaseid jaotisi. Omakorda Šotimaale saabuvate kohtukutsete jms puhul on kohaldatavad kõik punktides a ja b esitatud reeglid.

10 Mis saab siis, kui adressaat ei saa mingil põhjusel dokumente kätte või kui kättetoimetamisel rikutakse seadust (nt kui dokumendid toimetatakse kätte kolmandale isikule)? Kas kättetoimetamine võib sellest hoolimata kehtida (nt kas seadusrikkumist saab heastada) või tuleb dokumendid uuesti kätte toimetada?

Enne kohtuasja lahendamist peab kohtunik (Sheriff/Judge) olema veendunud, et kostjale on dokumendid korrektselt ja tema õigusi arvestades kätte toimetatud. Kättetoimetamine peab olema tehtud rahuldavalt, vastasel juhul on kostjal õiguspärane alus nõuda mis tahes antud lahendi tühistamist põhjusel, et meede võeti ilma, et tal oleks olnud võimalus end kaitsta, või et teda oleks sellest isegi teavitatud. Kui on siiski ilmne, et kostja sai hagist teada, sest ta ilmus kohale, kõrvaldab tema ilmumine kõik kättetoimetamise puudused.

11 Kas dokumentide kättetoimetamise eest peab maksma? Kui jah, siis kui palju?

Kättetoimetamine posti teel: esimese klassi tähtkiri vastavalt kehtivatele tariifidele.

Kui dokumendid toimetab posti teel kätte kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäitur, tuleb talle maksta lisatasu, mis määratakse kindlaks õigusaktidega, olenevalt juhtumi asjaoludest.

Isiklik kättetoimetamine: kõrge tsiviilkohtu või esimese astme kohtu kohtutäituri tasu on määratud kindlaks õigusaktidega, olenevalt juhtumi asjaoludest.

Viimati uuendatud: 23/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.