Õigusabi

1 Millised kulud on seotud kohtumenetlusega ja kes peab need tavaliselt kandma?

Tsiviilkohtumenetluse seaduse (Zakon o parničnom postupku) artiklis 151 on sätestatud, et kohtumenetluse kulud hõlmavad menetluse käigus või sellega seoses kantud kulusid. Need kulud hõlmavad näiteks tõendite esitamise kulusid, kohtulõive, avaldamiskulusid, kohtunike ja protokollijate päevarahasid ja sõidukulusid, poolte sõidukulusid seoses nende kohtusse ilmumisega jms. Kohtumenetluse kulud hõlmavad ka advokaatide ja teiste seaduse kohaselt tasu saama õigustatud isikute töötasu.

Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 152 kohaselt peab kumbki pool ette tasuma oma toimingutest tulenevad kulud. Kui pool taotleb tõendite kogumist, kohustatakse teda kohtumäärusega ette tasuma summat, mis on vajalik tõendite esitamisega seoses tekkivate kulude katmiseks. Kohtuvaidluse võitmine on peamine põhimõte, mille alusel otsustatakse, kes peab lõpuks kohtumenetluse kulud kandma. Seega on tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 154 esimeses lõigus sätestatud, et kohtuvaidluse täielikult kaotanud pool on kohustatud tasuma vastaspoole ja tema toetuseks menetlusse astuja kohtukulud. Kaotanud poole toetuseks menetlusse astuja peab kandma oma toimingutega kaasnenud kulud. Tsiviilkohtumenetluse seaduse artikli 154 teises lõigus on sätestatud, et kui pool saab kohtuvaidluses osalise võidu, otsustab kohus kohtukulude hüvitamise selle alusel, kui suur võit võrreldes esitatud nõudega kohtuvaidluses lõpuks saadi. Juhul kui kohtukulud tekivad ühe poole süül või temaga toimunud sündmuse tõttu, kui kohtuotsus tehakse ülestunnistuse alusel, kui hageja/kaebaja/avaldaja võtab hagi/kaebuse/avalduse tagasi või loobub nõudest, kui kohus lahendab kohtuvaidluse ja kohtumenetluses osalevad kaashagejad/-kaebajad/-avaldajad, kohaldatakse erinorme (tsiviilkohtumenetluse seaduse artiklid 156–161).

2 Mis täpselt on tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi seaduse (Zakon o besplatnoj pravnoj pomoći) kohaselt on tasuta õigusabi eesmärk saavutada võrdsus seaduse ees, tagada Horvaatia Vabariigi kodanikele ja teistele isikutele tõhus õiguskaitse ning võrdsetel tingimustel juurdepääs kohtutele ja teistele avalik-õiguslikele asutustele kooskõlas tasuta õigusabi seadusega.

Tasuta õigusabi antakse esmase või teisese tasuta õigusabina.

Esmane tasuta õigusabi hõlmab järgmist:

• üldine õigusteave;
• õigusnõustamine;
• kirjalike esildiste tegemine avalik-õiguslikele asutustele, Euroopa Inimõiguste Kohtule ja rahvusvahelistele organisatsioonidele kooskõlas rahvusvaheliste lepingute ja nende asutuste kodukorraga;
• esindamine avalik-õiguslike asutuste menetlustes;
• õigusabi vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks kompromissiga.

Esmast tasuta õigusabi annavad riigi haldusasutused maakondades ja Zagrebi linna pädev haldusasutus (edaspidi „asutused“), volitatud ühendused ja õiguskeskused. Esmase tasuta õigusabi andmisel on asutused volitatud andma üldist õigusteavet ja õigusnõu ning tegema esildisi.

Teisene tasuta õigusabi hõlmab järgmist:

• õigusnõustamine;
• kirjalike esildiste tegemine menetlustes, mis on seotud töötajate õiguste kaitsega tööandja ees;
• kirjalike esildiste tegemine kohtumenetluses;
• esindamine kohtumenetluses;
• õigusabi vaidluse lahendamiseks kompromissiga.

Teisest tasuta õigusabi annavad advokaadid.

Teisene tasuta õigusabi hõlmab ka järgmist:

• kohtukulude tasumisest vabastamine;
• kohtulõivude tasumisest vabastamine.

3 Kas mul on õigus tasuta õigusabile?

Tasuta õigusabi on õigus saada järgmistel isikutel:

• Horvaatia kodanikud;
• Horvaatia kodakondsuseta lapsed, kes leitakse Horvaatia Vabariigist seaduse kohaselt vastutava täiskasvanud saatjata;
• ajutise elamisloaga välismaalased vastastikkuse tingimusel või alalise elamisloaga välismaalased;
• ajutise kaitse all olevad välismaalased;
• seadusliku aluseta riigis viibivad välismaalased ja lühiajalise elamisloaga välismaalased väljasaatmis- või tagasisaatmisotsuse menetluses;
• varjupaigataotlejad, täiendava kaitse seisundi saanud välismaalased ja nende pereliikmed, kes elavad Horvaatia Vabariigis seaduslikult, menetlustes, milles tasuta õigusabi andmine ei ole ette nähtud eriseadusega.

Üldjuhul peavad teisese tasuta õigusabi saamiseks olema täidetud järgmised varaga seotud tingimused:

1. taotleja ja tema leibkonnaliikmete igakuine kogusissetulek leibkonnaliikme kohta ei tohi ületada eelarvebaasi summat (3326,00 Horvaatia kuna) ning
2. taotleja ja tema leibkonnaliikmete vara koguväärtus ei tohi ületada 60kordset eelarvebaasi summat (199 560,00 Horvaatia kuna).

Teisest tasuta õigusabi antakse ilma majanduslikku seisundit kindlaks määramata, kui taotleja on:

1. laps ülalpidamisõiguse teostamist käsitlevas menetluses;
2. vägivallakuriteo ohver kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitise nõudmise menetluses;
3. isik, kellel on õigus saada elatisabi vastavalt sotsiaalhoolekandesüsteemist tulenevate õiguste teostamist reguleerivatele erinormidele, või
4. isik, kellel on õigus saada hüvitist vastavalt Horvaatia kodusõjaveteranide ja nende pereliikmete õiguste seadusele (Zakon o pravima hrvatskih branitelja iz Domovinskog rata i članova njihovih obitelji) ning sõjaväelastest ja tsiviilelanikest sõjainvaliidide kaitse seadusele (Zakon o zaštiti vojnih i civilnih invalida rata).

Tasuta õigusabi võidakse anda ka piiriüleste vaidluste korral. Piiriülene vaidlus on vaidlus, mille korral on tasuta õigusabi taotleja alaline elukoht või harilik viibimiskoht muus Euroopa Liidu liikmesriigis kui see, kus kohus tegutseb või kohtuotsus tuleb täita.

Tasuta õigusabi piiriülestes vaidlustes antakse tsiviil- ja kaubandusasjades ning lepitusmenetlustes või vaidluste kohtuvälise lahendamise, ametlike dokumentide täitmisele pööramise ja sellistes menetlustes õigusnõu andmise korral. Õigusnorme, mis käsitlevad tasuta õigusabi piiriüleste vaidluste korral, ei kohaldata maksu-, tolli- ja muudes haldusmenetlustes.

Piiriülese vaidluse korral tasuta õigusabi taotlejale antakse tasuta õigusabi, kui ta vastab tasuta õigusabi seaduses sätestatud eeltingimustele. Taotlejale, kes ei vasta tasuta õigusabi seaduses sätestatud tasuta õigusabi andmise tingimustele, võidakse erandkorras anda tasuta õigusabi, kui ta tõendab, et ta ei suuda menetluskulusid tasuda oma elukohaliikmesriigi ja Horvaatia Vabariigi erineva elukalliduse tõttu.

4 Kas tasuta õigusabi antakse kõikide menetlusliikide korral?

Esmast tasuta õigusabi võib anda mis tahes õigusküsimuses:

• kui taotlejal ei ole oma õiguse teostamiseks piisavalt teadmisi ega suutlikkust;
• kui taotlejale ei ole antud tasuta õigusabi erinormide alusel;
• kui esitatud taotlus ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning
• kui taotleja materiaalne olukord on selline, et professionaalse õigusabi eest tasumine võiks seada ohtu taotleja ja tema leibkonnaliikmete toimetuleku.

Advokaatide antavat teisest tasuta õigusabi ja kohtukulude tasumisest vabastamist võidakse võimaldada järgmist liiki menetluste puhul:

• seoses asjaõigustega, välja arvatud kinnistusraamatu toimingutega;
• seoses töösuhteasjadega;
• seoses perekonnasuhetega, välja arvatud abielu lahutamise korral vastastikusel kokkuleppel, kui pooltel ei ole ühiseid või lapsendatud alaealisi lapsi või lapsi, kelle suhtes neil on vanema hooldusõigus pärast nende täisealiseks saamist;
• täitemenetlus ja tagatismenetlus sellisest menetlusest tuleneva nõude täitmisele pööramiseks või täitmise tagamiseks, mille jaoks võidakse tasuta õigusabi seaduse sätete kohaselt anda õigusabi;
• vaidluse lahendamine kompromissiga;
• erandkorras ja kooskõlas tasuta õigusabi seaduse põhieesmärgiga kõikides muudes haldus- ja tsiviilkohtumenetlustes, kui selline vajadus tuleneb taotleja ja tema leibkonnaliikmete konkreetsest olukorrast.

Advokaatide antavat teisest tasuta õigusabi võidakse eespool loetletud menetlustes anda järgmistel tingimustel:

• kui menetlus on keerukam;
• kui taotleja ei saa end ise esindada;
• kui taotleja materiaalne olukord on selline, et professionaalse õigusabi eest tasumine võiks seada ohtu taotleja ja tema leibkonnaliikmete toimetuleku, tingimusel et on täidetud tasuta õigusabi seaduse artiklis 14 sätestatud eritingimused;
• kui tegemist ei ole pahatahtliku kohtusse pöördumisega;
• kui viimase kuue kuu jooksul alates taotluse esitamise päevast ei ole taotleja taotlust valeteabe tahtliku esitamise tõttu tagasi lükatud ning
• kui taotlejale ei ole antud tasuta õigusabi erinormide alusel.

Kohtulõivudest võidakse vabastada kõikides kohtumenetlustes (tsiviilkohtumenetlustes ja haldusvaidluste puhul), kui taotleja materiaalne olukord on selline, et kohtulõivude tasumine võiks seada ohtu taotleja ja tema leibkonnaliikmete toimetuleku, tingimusel et on täidetud tasuta õigusabi seaduse artiklis 14 sätestatud eritingimused. Otsuse tegemisel pööratakse erilist tähelepanu selle menetluse kohtulõivude suurusele, mille jaoks vabastust taotletakse.

5 Kas eriolukordade jaoks on olemas erikord?

Asutus peab tegema teisese tasuta õigusabi taotluse kohta otsuse 15 päeva jooksul pärast selle esitamise kuupäeva. Kui taotleja kaotab tähtaja möödumise tõttu õiguse teha toimingut, mille jaoks ta taotluse esitas, peab asutus tegema taotluse kohta otsuse lühema tähtaja jooksul, mis võimaldab taotlejal teha toimingu õigel ajal.

6 Kust saada tasuta õigusabi taotluse vorm?

Esmase tasuta õigusabi saamise menetluse algatamiseks võetakse otse ühendust esmase tasuta õigusabi andjaga (volitatud ühendus, õiguskeskus või asutus) ja eraldi taotlusvormi ei ole vaja täita.

Teisese tasuta õigusabi saamise menetluse algatamiseks esitatakse pädevale asutusele tasuta õigusabi taotlus ettenähtud vormil. Tasuta õigusabi taotluse vormi on võimalik saada asutustest ning asutuste ja justiitsministeeriumi veebisaitidelt.

Piiriülese vaidluse korral tasuta õigusabi saamise taotlused ja piiriülese vaidluse korral tasuta õigusabi saamise taotluste edastamise taotlused tuleb esitada vormidel, mis on ette nähtud Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni 9. novembri 2004. aasta otsuses 2004/844/EÜ, millega kehtestatakse õigusabitaotluse vorm, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2003/8/EÜ, millega parandatakse õigusabi kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad, ja komisjoni 26. augusti 2005. aasta otsuses 2005/630/EÜ tasuta õigusabi taotluste edastamise vormi kehtestamise kohta vastavalt nõukogu direktiivile 2003/8/EÜ.

Piiriülese vaidluse korral tuleb vormid ja kõik lisatud dokumendid esitada horvaadi keelde tõlgituna. Vastasel juhul lükatakse taotlus tagasi.

7 Millised dokumendid tuleb esitada koos tasuta õigusabi taotluse vormiga?

Pädevale asutusele taotlust esitades tuleb sellele lisada taotleja ja tema leibkonnaliikmete kirjalik nõusolek, millega võimaldatakse juurdepääs kõikidele kogusissetuleku ja -vara andmetele ning milles taotleja kinnitab, et esitatud teave on õige ja täielik.

Koduvägivalla ohvrid esitavad ainult iseenda nõusoleku lubada juurdepääs kõikidele sissetuleku- ja varaandmetele. Need leibkonnaliikmed, kes on menetluses kostjaks / vastustajaks / asjast puudutatud isikuks või kelle huvid on taotleja huvidega vastuolus, nõusolekut ei esita.

Piiriülese vaidluse korral tasuta õigusabi saamise taotluse vormile tuleks lisada asjakohased dokumendid, mida on vaja taotluse kohta otsuse tegemiseks.

8 Kuhu esitada tasuta õigusabi taotlus?

Esmase tasuta õigusabi saamise menetluse algatamiseks võetakse otse ühendust esmase tasuta õigusabi andjaga (volitatud ühendus, õiguskeskus või asutus) ja eraldi taotlust ei ole vaja esitada, kuid teisese tasuta õigusabi saamise menetluse algatamiseks esitatakse taotlus pädevale asutusele, kelle tööpiirkonnas on taotleja alaline elukoht või harilik viibimiskoht.

Taotleja, kelle alaline elukoht või harilik viibimiskoht on Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes soovib tasuta õigusabi piiriüleses vaidluses, mida lahendab Horvaatia Vabariigi kohus, peab esitama tasuta õigusabi taotluse Horvaatia Vabariigi justiitsministeeriumile (vastuvõttev asutus).

Pool, kelle alaline elukoht või harilik viibimiskoht on Horvaatia Vabariigis ja kes soovib saada tasuta õigusabi piiriüleses vaidluses, mida lahendab mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohus, peab esitama taotluse oma alalise elukoha või hariliku viibimiskoha eest vastutavale asutusele.

9 Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Teisest tasuta õigusabi antakse taotlejale, kes vastab tasuta õigusabi saamise õiguse kasutamise tingimustele, väljastades tasuta õigusabi andmise otsuse. Asutus peab tegema taotluse kohta otsuse 15 päeva jooksul pärast selle esitamise kuupäeva.

10 Kuidas peaksin toimima, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi otsus hõlmab õigust kasutada mõnda või kõiki teisese tasuta õigusabi vorme teatavat liiki ja teatava astme menetluses. Nimetatud otsus sisaldab tasuta õigusabi saaja isikuandmeid, selle õigusküsimuse lühikirjeldust, mille jaoks tasuta õigusabi anti, heakskiidetud tasuta õigusabi vormi ja ulatust, tasuta õigusabi andva advokaadi andmeid ning muid otsuse seisukohast olulisi andmeid.

Kui taotleja esitab taotluse tasuta õigusabi saamiseks kohtulõivudest vabastamisena, peab ta kohut esildises või kohtumenetluses muud toimingut tehes kohtulõivudest vabastamise taotluse esitamisest teavitama ning esitama teda kohtulõivude tasumisest vabastava otsuse hiljemalt kuue kuu jooksul pärast esildise või kohtumenetluses muu toimingu tegemise kuupäeva.

11 Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Teisese tasuta õigusabi andmise otsuses määratakse kindlaks ka advokaat, kes abisaajale tasuta õigusabi annab. Tasuta õigusabi saaja peab esitama otsuse selles nimetatud advokaadile. Erandkorras määrab asutus abisaajale mõne teise advokaadi tema eelneval nõusolekul, mis on lisatud tasuta õigusabi taotlusele.

12 Kas tasuta õigusabi hõlmab kõiki menetluskulusid?

Nagu eespool märgitud, hõlmab tasuta õigusabi andmise otsus õigust kasutada mõnda või kõiki teisese tasuta õigusabi vorme teatavat liiki ja teatava astme menetluses. Tasuta õigusabi andmise otsuse kohaselt võidakse abisaaja täielikult või osaliselt vabastada advokaaditasude, kohtukulude (tunnistajate, tõlkide, ekspertide, uurimis- ja kohtuteadete avaldamise kulud) ning kohtulõivude tasumisest.

Õigusabi antakse täiesti tasuta, kui taotleja saab elatisabi vastavalt erinormidele, mis reguleerivad sotsiaalhoolekandesüsteemist tulenevate õiguste teostamist, st õigust saada hüvitisi Horvaatia kodusõjaveteranide ja nende pereliikmete õiguste seaduse ning sõjaväelastest ja tsiviilelanikest sõjainvaliidide kaitse seaduse alusel, või kui taotleja ja tema leibkonnaliikmete kogusissetulek leibkonnaliikme kohta ei ületa 50% igakuisest eelarvebaasi summast.

Taotleja ja tema leibkonnaliikmete kogusissetuleku tõus üle 50% eelarvebaasist leibkonnaliikme kohta toob kaasa tasuta õigusabi suuruse vähendamise, nii et iga 10% suurune tõus toob kaasa tasuta õigusabi vähendamise 10%, kuid tasuta õigusabi summa ei tohiks olla väiksem kui 50% tasuta õigusabi jaoks kindlaks määratud kuludest.

Kui õigusabi ei ole antud täiesti tasuta, võib taotleja esitada justiitsministeeriumile vaide otsuse selle osa peale, millega keelduti õigusabi andmast. Selline vaie ei lükka edasi tasuta õigusabi heakskiidetud summa kasutamist. Justiitsministeeriumi otsuse suhtes vaie tagasi lükata võib algatada halduskohtumenetluse.

13 Kes kannab muud kulud, kui mul on õigus saada ainult piiratud õigusabi?

Kui tasuta õigusabi on antud vähendatud ulatuses, kannab ülejäänud kulud tasuta õigusabi saaja. Kui tasuta õigusabi saaja võidab kohtuvaidluse, otsustab kohus igal juhul, et teine pool peaks tema menetluskulud hüvitama.

14 Kas tasuta õigusabi hõlmab ka apellatsioonkaebusi?

Tasuta õigusabi taotluses võib taotleda tasuta õigusabi andmist tsiviilkohtumenetluse mõlemas astmes. Erakorralise edasikaebuse ettevalmistamiseks on vaja esitada eritaotlus, mille kohta tehakse ainult seda kohtumenetlust hõlmav eraldi otsus.

15 Kas tasuta õigusabi võidakse enne (või isegi tagasiulatuvalt pärast) menetluse lõppu tagasi võtta?

Kui tasuta õigusabi saaja ja tema leibkonnaliikmete majanduslik seisund paraneb menetluse jooksul sedavõrd, et kui see oleks olnud sama hea taotluse esitamise ajal, oleks see mõjutanud taotleja õigust saada tasuta õigusabi ja tasuta õigusabi ulatust, tühistab pädev asutus tasuta õigusabi otsuse täielikult või osaliselt. Tasuta õigusabi saajad peavad asutust oma majandusliku seisundi paranemisest teavitama kaheksa päeva jooksul pärast kuupäeva, mil nad sellest teada said. Tasuta õigusabi saaja võib esitada justiitsministeeriumile tasuta õigusabi andmise tühistamise otsuse peale vaide 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamise kuupäeva. Justiitsministeeriumi otsuse suhtes võib algatada halduskohtumenetluse.

16 Kas ma võin tasuta õigusabi andmisest keeldumise vaidlustada?

Tasuta õigusabi taotleja või saaja võib esitada asutuse otsuse peale lükata tasuta õigusabi taotlus tagasi või otsuse selle osa peale, millega keeldutakse andmast täielikult tasuta õigusabi, vaide 15 päeva jooksul pärast otsuse kättesaamise kuupäeva. Justiitsministeerium peab tegema vaide kohta otsuse kaheksa päeva jooksul pärast kehtiva vaide saamise kuupäeva. Justiitsministeeriumi otsuse suhtes võib algatada halduskohtumenetluse.

Lisateave

Justiitsministeeriumi veebisait

Tasuta õigusabi seadus (Narodne novine (NN, Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 143/13 ja 98/19)

Tsiviilkohtumenetluse seadus (NN nr 53/91, 91/92, 58/93, 112/99, 88/01, 117/03, 88/05, 02/07, 84/08, 96/08, 123/08, 57/11, 148/11(konsolideeritud tekst), 25/13, 89/14, 70/19)