Õigusabi

Prantsusmaal kasutatakse tasuta õigusabile viitamiseks terminit aide juridictionnelle.

1 Millised kulud on seotud kohtumenetlusega ja kes peab need tavaliselt kandma?

Kohtumenetluses kantavad kulud olenevad kohtuasja laadist ja keerukusest, menetlusest ja kohtust, kes on pädev asja lahendama.

Kulud jagunevad kolme kategooriasse:

• advokaaditasud, millele ei ole kehtestatud kindlasummalisi tariife ning milles advokaadid ja kliendid saavad seega kokku leppida; need peavad tavaliselt tasuma kliendid, kui neil ei ole õigust saada tasuta õigusabi;

• tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Code de procédure civile) artiklis 695 konkreetselt loetletud kulutused, mis koosnevad peamiselt järgmisest:

1. advokaatidele või teatavatele ametnikele (officiers publics või officiers ministériels) makstavad esindamistasud; siia ei kuulu kulude hüvitamise tasu;
2. kohtutäituritele tasutavad kohtukulud;
3. eksperdiarvamuste ja ekspertiiside kulud;
4. tunnistajatele makstavad hüvitised, mis põhinevad kindlasummalistel tariifidel;
5. õigusnõustaja nõustamistasu;
6. kulud: spetsialistide tehtavate kindlamääraliste ettemaksetega seotud kulud menetlusnõuete täitmiseks.

Kulud peab tasuma kohtuvaidluse kaotanud pool. See põhimõte on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 696. Kohtunik võib siiski teha põhjendatud otsuse, millega mõistetakse kõik kulud või osa neist välja teiselt poolelt. Viimati nimetatud juhul lähevad kulud jagamisele;

• muud kulud, mida menetlusosalised menetluse käigus kannavad, peavad põhimõtteliselt tasuma nad ise, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Kohtunik võib seda õigust kasutada nii kriminaal- kui ka tsiviilasjades, võttes nõuetekohaselt arvesse menetlusosaliste võrdsust või süüdimõistetud poole majanduslikku olukorda. Kohtunik võib isegi omal algatusel otsustada, et selliseks otsuseks ei ole alust.

Kriminaalasjades tasub kohtukulud riik. Süüdimõistetu peab maksma menetluse eest fikseeritud tasu, mille suurus sõltub õigusrikkumisest.

2 Mis täpselt on tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi kuulub õigusabi süsteemi (millega asendati 1972. aasta seaduse kohaselt sisse seatud tasuta õigusabi süsteem), mis on sätestatud 10. juuli 1991. aasta seaduses nr 91-647 õigusabi, tasuta õigusabi ja kohtuvälises menetluses advokaadi kasutamiseks ette nähtud abi kohta (loi no 91-647 du 10 juillet 1991 relative à l’aide juridique et relatif à l’aide juridictionnelle et à l’aide à l’intervention de l’avocat dans les procédures non juridictionnelles).

Õigusabi hõlmab järgmist:

• tasuta õigusabi: täielik või osaline rahaline abi, mida riik annab esimese ja teise astme kohtus toimuva menetluse jaoks, otsuste täitmisele pööramiseks ja menetluseelsete kokkulepete saavutamiseks või abielu kohtuväliseks lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel;
• abi advokaadi kasutamiseks kohtuvälises kriminaalmenetluses, mis võib olla alternatiiv kohtumenetlusele (lühi- või kokkuleppemenetlus jne), või kahtlustatavana kinnipidamise korral või abi kinnipeetavatele vangla distsiplinaarnõukogu ees;
• abi juurdepääsuks õiguskaitsele (teave, suunamine ja tasuta õigusnõustamine).

Tasuta õigusabi ja abi kohtuvälises menetluses advokaadi kasutamiseks on mõeldud isikutele, kes soovivad panna oma õigused kohtus maksma ja kellel on vähe ressursse. See hõlmab tekkinud tasude, sealhulgas õigusabikulude (advokaat, kohtutäitur, notar jne) täielikku või osalist maksmist riigi poolt. Seda antakse seda soovinud isikule, kui esitatud hagi ei ole vastuvõetamatu, põhjendamatu või pahatahtlik, arvestades eelkõige nõuete arvu või nende süstemaatilist laadi.

Tasuta õigusabi võidakse anda täieliku, osalise või nullmääraga. See ei hõlma õigusabikulude kindlustuslepingu ega muu kaitseskeemiga hõlmatud kulusid. Asjakohasel juhul arvatakse nendega hõlmatud kulude osa maha riigi poolt tasuta õigusabi jaoks makstavast summast.

Tasuta õigusabi võimaldab saajal saada advokaadilt või muult õigusvaldkonna töötajalt (nt kohtutäitur, notar, enampakkumise korraldaja jms) tasuta abi ning vabastuse kõigist või osadest kohtukuludest. Selle suhtes kohaldatakse kõlblikkuskriteeriume, mis on sätestatud eespool nimetatud 10. juuli 1991. aasta seaduses ja 28. detsembri 2020. aasta dekreedis 2020-1717, millega rakendatakse 10. juuli 1991. aasta seadust nr 91-647 õigusabi, tasuta õigusabi ja kohtuvälises menetluses advokaadi kasutamiseks ette nähtud abi kohta (loi no 91-647 du 10 juillet 1991 relative à l’aide juridique et relatif à l’aide juridictionnelle et à l’aide à l’intervention de l’avocat dans les procédures non juridictionnelles).

3 Kas mul on õigus tasuta õigusabile?

Tasuta õigusabi annavad esimese astme kohtute (Tribunal judiciaire) juurde loodud tasuta õigusabi bürood (bureau de l’aide juridictionnelle), tingimusel et on täidetud mitmed finants-, kodakondsuse, elukoha ja vastuvõetavuse kriteeriumid.

Seda abi võidakse teatud olukordades anda ka erandtingimustel (vt allpool).

Finantskriteeriumid:

Teil on õigus saada tasuta õigusabi, kui teie puhul aluseks võetav maksustatav tulu (võrdlusmaksutulu) (revenu fiscal de référence) või maksuvõimelisus ja varad jäävad allapoole dekreedis sätestatud künniseid.

1. jaanuaril 2021. aastal jõustusid uued normid, millega muudeti tasuta õigusabi kõlblikkuskriteeriume. Abikõlblikkus põhineb nüüd järgmistel tingimustel.

• Võrdlusmaksutulu (revenu fiscal de référence). Võrdlusmaksutulu vastab maksuhalduri arvutatud ja maksuotsusel esitatud aastatulu summale. Abikõlblikkuse künnised on sätestatud tasuta õigusabi käsitleva 28. detsembri 2020. aasta dekreedi 2020-1717 (décret 2020-1717 du 28 décembre 2020 relatif à l’aide juridictionnelle) artikliga 3. Näiteks 2021. aastal esitatud tasuta õigusabi taotluste puhul arvestatakse viimasel maksuotsusel esitatud võrdlusmaksutulu summat. Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohi võrdlusmaksutulu summa ühe isiku kohta ületada täielikult tasuta õigusabi puhul 11 262 eurot ja osaliselt tasuta õigusabi puhul 16 890 eurot. Tasuta õigusabi taotluse kaalumisel arvestatakse võrdlusmaksutuluna teie leibkonna maksutulu. Kui teie leibkonda kuulub mitu isikut, hõlmab ülemmäär kõigi nende isikute tulu. Kui aga tasuta õigusabi taotletakse menetlusteks, mis on seotud taotleja ja tema leibkonna liikme vahelise vaidlusega, arvestatakse tulu ülemmäärad eraldi; sellistel juhtudel lähtutakse abikõlblikkuse määramisel maksude tasumise võimest.
• Vallasvara (peaasjalikult säästud): taotleja ei vasta tasuta õigusabi kriteeriumidele, kui vallasvara väärtus on suurem kui täielikult tasuta õigusabi ülemmäär (s.o 2020. aastal ühe isiku kohta 11 262 eurot).
• Kinnisvara (välja arvatud peamine elukoht ja äripind): taotleja ei ole abikõlblik, kui kinnisvara väärtus ületab enam kui kaks korda osaliselt tasuta õigusabi ülemmäära (s.o 2020. aastal ühe isiku kohta 33 780 eurot).

Kui leibkonda kuulub mitu isikut, hõlmab ülemmäär kõigi nende isikute kinnis- ja vallasvara. Kui aga tasuta õigusabi taotletakse menetlusteks, mis on seotud taotleja ja tema leibkonna liikme vahelise vaidlusega, arvestatakse vara ülemmäärad eraldi.

• Leibkonna koosseis: kui leibkonda kuulub mitu isikut, suurendatakse tulu ja vara ülemmäära järgmiselt:
  • 0,18 korda iga esimese kahe täiendava isiku kohta;
  • 0,1137 korda järgmiste isikute kohta.

Olenemata tulukriteeriumist antakse tasuta õigusabi kõige raskemate kuritegude ohvritele (elu ohtu seadnud või kehavigastusi tekitanud rünnakute ohvrid) ja nende ülalpeetavatele.

• Kodakondsuse kriteerium

Tasuta õigusabi võib anda Prantsusmaa või muu ELi liikmesriigi (v.a Taani) kodanikele või välisriigi kodanikele, kelle alaline seaduslik elukoht on Prantsusmaal. Seda võib anda ka Prantsusmaa kohtu menetluse jaoks välismaalastele, kes ei ela Prantsusmaal, kuid on sellise riigi kodanikud, kes on sõlminud Prantsusmaaga rahvusvahelise või kahepoolse lepingu, mille kohaselt on tema kodanikel õigus saada tasuta õigusabi.

• Elukoha kriteerium

Kui eespool nimetatud juhud välja arvata, on aluseks harilik ja seaduslik viibimiskoht Prantsusmaal.

Välismaalastele, kes ei vasta elukohakriteeriumile, antakse tasuta õigusabi aga ka juhul, kui nad on alaealised, õigusesindajaga tunnistajad, uurimise all olevad isikud, menetlusalused isikud, süüdistatavad või süüdimõistetud või tsiviilhagejad või kui nende kaitseks on seatud tsiviilseadustiku artikli 515-9 kohane lähenemiskeeld, kui nende suhtes on algatatud kokkuleppemenetlus või kui nende suhtes on algatatud menetlus, mis puudutab välismaalaste Prantsusmaale sisenemist ja Prantsusmaal elamist ning Prantsusmaal varjupaiga saamise õigust käsitlevas seadustikus sätestatud tingimusi.

• Vastuvõetavuse kriteerium

Tasuta õigusabi antakse isikutele, kelle hagi/kaebus/avaldus ei ole ilmselgelt vastuvõetamatu või põhjendamatu. Seda tingimust ei kohaldata kostjate / vastustajate / asjast puudutatud isikute, tsiviilvastutusega isikute, õigusesindajaga tunnistajate ning kahtlustatavate, süüdistavate ja süüdimõistetute suhtes.

Taotlejatele keeldutakse edasikaebemenetluse jaoks tasuta õigusabi andmast, kui edasikaebamiseks ei ole mõistlikku alust.

Kui tasuta õigusabi andmisest on sel põhjusel keeldutud, aga kohtunik on edasikaebuse rahuldanud, tagastatakse edasikaebajale tema kantud kulud või makstud tasud kuni selle tasuta õigusabi summa ulatuses, millele neil oleks nende vara arvestades õigus olnud.

Eriolukorrad

Tasuta õigusabi antakse abikõlblikkuse kriteeriumist olenemata, kui taotleja on oma juhtumiga seoses tasuta õigusabi juba saanud ja tema vastaspool on esitanud edasikaebuse tema kasuks tehtud otsuse kohta või kui ta esitab hagi Prantsusmaa varjupaigaõiguse kohtusse (Cour nationale du droit d’asile).

Samuti võib abikõlblikkuse kriteeriumidele mittevastavatele isikutele anda erandkorras tasuta õigusabi, kui nende hagi/kaebus/avaldus näib seda vaidluse eset või eeldatavaid kohtukulusid arvestades eriti väärivat (tasuta õigusabi käsitleva 10. juuli 1991. aasta seaduse artikkel 6).

4 Kas tasuta õigusabi antakse kõikide menetlusliikide korral?

Tasuta õigusabi antakse hagejatele/kaebajatele/avaldajatele ja kostjatele / vastustajatele / asjast puudutatud isikutele hagita või hagiga menetlustes mis tahes kohtus ning alaealiste ärakuulamiseks.

Seda võidakse anda kogu menetluse või mõne selle osa jaoks ning enne menetluse algatamist kokkuleppele jõudmiseks.

Tasuta õigusabi võidakse anda ka kohtulahendi või muu täitedokumendi, sealhulgas teistest ELi liikmesriikidest (v.a Taani) pärit täitedokumentide täitmise tagamiseks.

5 Kas eriolukordade jaoks on olemas erikord?

Tasuta õigusabi võidakse anda ajutiselt, kui menetlus ohustab asjaomase isiku hädavajalikke elamistingimusi, eelkõige kui tegemist on kinnisvara arestimist või väljatõstmist hõlmava sundtäitmisega. Sel juhul võib otsuse teha tasuta õigusabi büroo juht või pädev kohus või selle esimees. Kriminaalasjades võimaldab menetlus anda tasuta õigusabi kiireloomulistel juhtudel (nt sekkumine ülekuulamisse eelistungil või viivitamatu kohtuliku arutamise korral).

Tasuta õigusabi antakse ajutiselt menetluse ajal ja see hõlmab kõiki kohtutoiminguid.

6 Kust saada tasuta õigusabi taotluse vorm?

Tasuta õigusabi taotluse vormi allalaadimiseks ja printimiseks kopeerige brauserisse järgmine link:

https://www.justice.fr/formulaire/demande-aide-juridictionnelle

Tasuta õigusabi võib taotleda enne hagiavalduse esitamist või menetluse käigus.

Samuti võite tasuta õigusabi taotleda menetluse lõpus, näiteks kohtuotsuse täitmisele pööramiseks.

Tasuta õigusabi taotluse vormi saate oma elukohajärgsest või asja menetlemise koha järgsest kohtust või teile lähimast õigusemõistmise kontaktpunktist (Maisons de la Justice et du Droit,Point d’Accès au Droit või Relais d’Accès au Droit). Selle asukoha leiate veebisaidilt http://www.annuaires.justice.gouv.fr/lieux-dacces-aux-droits-10111/.

Kui olete välisriigis elav Prantsusmaa kodanik, siis saate vormi ka konsulaatidest või järgmiselt aadressilt:

Département de l'entraide, du droit international privé et européen, Ministère de la Justice,

Direction des affaires civiles et du sceau,

13 place Vendôme, 75042 Paris Cedex 01.

Kui olete välismaalane, kes ei ela Prantsusmaal, võite saada tasuta õigusabi vormi keskasutusest, kelle teie riik on määranud rahvusvahelisi tasuta õigusabi taotlusi edastama. Enamik riike on määranud selleks asutuseks oma justiitsministeeriumi. Prantsusmaa on määranud justiitsministeeriumi eespool nimetatud osakonna – Bureau du droit de l’Union, du droit international privé et de l’entraide civile – menetlema taotlusi, mille on tsiviil-, kaubandus- või haldusasjades esitanud elanikud nendest Euroopa Nõukogu liikmesriikidest, kes on ühinenud 27. jaanuari 1977. aasta õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppega, ning vastutama nende vastuvõtmise ja edastamise eest.

Kui olete ELi liikmesriigi (v.a Taani) kodanik ja elate Prantsusmaal või teie asja menetletakse Prantsusmaa kohtus, võib teil olla õigus saada tsiviil- ja kaubandusasjades piiriülest tasuta õigusabi vastavalt nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivile 2003/8/EÜ. Prantsusmaal vastutab nende taotluste läbivaatamise eest

Bureau de l’aide juridictionnelle

Service de l’accès au droit et à la justice et de l’aide aux victimes (SADJAV)

Ministère de la Justice

13 place Vendôme, 75042 Paris Cedex 01.

NB! Varsti saab tasuta õigusabi taotleda tasuta õigusabi infosüsteemi (Système d’information de l’aide juridictionnelle) tugiteenuse kaudu, mida praegu mõnes kohtus katsetatakse.

Tasuta õigusabi infosüsteem võimaldab üksikisikutel taotleda tasuta õigusabi interneti teel ja tasuta õigusabi büroodel neid taotlusi vastu võtta. See lihtsustab menetlusi üksikisiku jaoks ja lühendab taotluste töötlemise aega.

7 Millised dokumendid tuleb esitada koos tasuta õigusabi taotluse vormiga?

Täita tuleb tasuta õigusabi taotluse vorm ja sellele tuleb lisada tõendavad dokumendid (maksuteatis, tõendid perekondliku olukorra või kodakondsuse kohta jms) vastavalt 30. detsembri 2020. aasta dekreedile tasuta õigusabi taotluse vormi sisu ja lisatavate dokumentide loetelu kohta (arrêté du 30 décembre 2020 relatif au contenu du formulaire de demande d’aide juridictionnelle et à la liste des pièces à y joindre). Tõendavad dokumendid on eelkõige seotud rahaliste vahendite (teie enda ja teiega alaliselt koos elavate isikute omadega), vaidluse eseme ja asja menetleva kohtuga.

8 Kuhu esitada tasuta õigusabi taotlus?

Taotluse saate esitada või saata oma elukohajärgsele tasuta õigusabi büroole või büroole, mille tööpiirkonnas asub asja menetlev kohus.

Igas esimese astme kohtus (Tribunal judiciaire) (varasemalt esimese astme või apellatsioonikohus (Tribunal de grande instance)) on üks tasuta õigusabi büroo, mis vaatab läbi tasuta õigusabi taotlusi, mis on seotud asjadega, mis tulevad arutusele kõnealuses kohtus või tema tööpiirkonnas asuvates kohtutes: esimese astme kohus (Tribunal judiciaire), halduskohus (Tribunal administratif), töövaidluskomisjon (Conseil de prud’hommes), apellatsioonikohus (Cour d’appel) ja haldusasjade apellatsioonikohus (Cour administrative d’appel).

Erandina ühe büroo reeglist on büroo ka järgmistel kohtutel:

• kassatsioonikohus (Cour de cassation), mis on kõrgeim üldkohus;
• Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (Conseil d’état);
• Prantsusmaa varjupaigaõiguse kohus (Cour nationale du droit d’asile).

9 Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Teid teavitab otsusest teie elukohajärgne tasuta õigusabi büroo.

Internetis on olemas vahend, mis aitab hinnata, millised tasuta õigusabi õigused teil võivad olla:

https://www.justice.fr/simulateurs/aide-juridictionnelle

Hindamisvahend annab teile aimu teie võimalikest õigustest saada tasuta õigusabi. Seejuures aga ei asenda vahend teie taotluse nõuetekohast läbivaatamist ja seetõttu ei mõjuta see tasuta õigusabi büroo otsust.

10 Kuidas peaksin toimima, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Peaksite võtma ühendust oma advokaadiga (või õigusvaldkonna töötajaga, nagu kohtutäitur, ekspert, notar jms) või teile teie asja selgitama määratud isikuga ning andma talle kogu teabe ja dokumendid, mida ta oma tööks vajab.

Kui teile on määratud osaliselt tasuta õigusabi, peate õigusvaldkonna töötajaga kokku leppima lisatasus, mida talle maksate. See summa tuleb ära märkida lepingus, mille peate sõlmima.

11 Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Kõik üksikisikud võivad ise endale advokaadi valida.

Kui valite ise advokaadi, peate esitama tema nime tasuta õigusabi taotlusel.

Kui te aga ei tunne ühtki advokaati, määrab teile advokaadi esimese astme kohtu (Tribunal judiciaire) (varasemalt esimese astme või apellatsioonikohus (Tribunal de grande instance) tööpiirkonnas tegutseva advokatuuri esimees või asja menetleva kohtu esimees.

12 Kas tasuta õigusabi hõlmab kõiki menetluskulusid?

Täielikult tasuta õigusabi hõlmab kõiki kohtukulusid, sealhulgas otsest tasu advokaadile või teistele õigusvaldkonna töötajatele (kohtutäiturid, eksperdid, notarid jne). See tasu arvutatakse kindlasummaliste tariifide ehk tasumäärade alusel vastavalt menetluse liigile.

13 Kes kannab muud kulud, kui mul on õigus saada ainult piiratud õigusabi?

Teile võidakse anda osaliselt tasuta õigusabi, mille määr on olenevalt teie tuludest 55% või 25%, mille tasub riik. Te peate ikkagi tasuma täiendava kindlaksmääramata tasu, milles lepite oma advokaadiga kokku advokatuuri esimehe järelevalve all, kelle poole te võite mis tahes vaidluse korral pöörduda.

Nagu täielikult tasuta õigusabi puhulgi, vabastab osaliselt tasuta õigusabi saamise õigus saaja kõikidest muudest vajalikest kohtukuludest.

14 Kas tasuta õigusabi hõlmab ka apellatsioonkaebusi?

• Kui teie olete edasikaebust esitav pool, peate esitama täiendava taotluse, mille hindamisel võetakse arvesse seadustes sätestatud abikõlblikkuse kriteeriume.
• Kui edasikaebuse esitab aga vastaspool, jääb teile määratud tasuta õigusabi kehtima. Te peate siiski esitama täiendava taotluse kas teie elukohajärgse või apellatsioonikohtu tööpiirkonnas asuva esimese astme (Tribunal judiciaire) tasuta õigusabi büroole.
• Kui teile on juba antud tasuta õigusabi eelnenud menetluste jaoks ja te soovite esitada kassatsioonkaebuse, siis eelmised otsused tasuta õigusabi saamise õiguse kohta enam ei kehti. Peate esitama taotluse kassatsioonikohtu juures tegutsevale tasuta õigusabi büroole, kes hindab kavandatud meetme vastuvõetavust ja teie vara suurust. Kassatsioonimenetlustes keeldutakse tasuta õigusabi andmast, kui edasikaebamiseks ei ole mõistlikku alust.

15 Kas tasuta õigusabi võidakse enne (või isegi tagasiulatuvalt pärast) menetluse lõppu tagasi võtta?

Õigus saada tasuta õigusabi võidakse menetluse ajal või järel täielikult või osaliselt tühistada (1991. aasta seaduse artikkel 50 ja tasuta õigusabi käsitleva 28. detsembri 2020. aasta dekreedi 2020-1717 artiklid 65–68) järgmistel asjaoludel:

• kui abi saadi valeandmete või ebaõigete dokumentide põhjal;
• sellise menetluse käigus, mis on kuritarvitav või tunnistatud viivitavaks ja ilmselgelt vastuvõetamatuks;
• kui menetluse kestel suureneb märkimisväärselt tasuta õigusabi saaja kinnis- või vallasvara väärtus;
• kui te saite lõpliku otsuse tulemusel vara, mis ületab tasuta õigusabi saamise kriteeriumidele vastavaid ülemmäärasid;
• kui tasuta õigusabi või advokaadi kasutamiseks ettenähtud abi saaja elustiil näib ilmselgelt kokkusobimatu tema abikõlblikkuse hindamisel arvesse võetud aastatulu summaga.

Tasuta õigusabi tühistamise otsusega kaasneb tasuta õigusabi saanu kohustus maksta tagasi riigi tasutud maksete summa.

16 Kas ma võin tasuta õigusabi andmisest keeldumise vaidlustada?

Kui teile keeldutakse tasuta õigusabi andmast, võite selle otsuse edasi kaevata.

Edasikaebuse võite esitada ise või advokaadi kaudu.

Edasi võib kaevata otsuse keelduda tasuta õigusabi andmisest üldse või otsuse anda osaliselt tasuta õigusabi, kui olete taotlenud täielikult tasuta õigusabi.

Edasikaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul pärast otsusest teavitamist.

Edasikaebuses peate märkima tehtud otsuse vaidlustamise põhjused. Näide: teie leibkonda kuuluvate inimeste arvu või teie tulu summa esitamisel on tehtud viga.

Edasikaebus tuleb saata otsuse teinud tasuta õigusabi büroole väljastusteatega tähtkirjaga.

Sellele peab olema lisatud vaidlustatava otsuse koopia.

Otsuse teinud osakond edastab teie taotluse edasikaebuse läbivaatamiseks pädevale asutusele. See, milline asutus on pädev edasikaebust läbi vaatama, oleneb sellest, milline kohus vastutab selle asja läbivaatamise eest, mille jaoks olete taotlenud tasuta õigusabi.

Edasikaebuse läbivaatamiseks pädev isik olenevalt kohtust
Kohus	Edasikaebuse läbivaatamise eest vastutav isik
Tavamenetlus	Asja menetleva kohtu kohtualluvuse järgse apellatsioonikohtu või asja menetleva apellatsioonikohtu esimene esimees
Prantsusmaa varjupaigaõiguse kohus (Cour nationale du droit d’asile, CNDA)	Prantsusmaa varjupaigaõiguse kohtu esimees
Halduskohus	Kohut hõlmava haldusasjade apellatsioonikohtu esimees
Haldusasjade apellatsioonikohus	Asja menetleva haldusasjade apellatsioonikohtu esimees
Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu	Riiginõukogu õigussektsiooni esimees
Kassatsioonikohus	Kassatsioonikohtu esimene esimees
Kohtualluvuse konflikte lahendav kohus	Kohtualluvuse konflikte lahendava kohtu esimees

Pärast edasikaebuse läbivaatamist teavitatakse teid otsusest posti teel.

Seda uut otsust ei saa vaidlustada; teine otsus on lõplik.

NB!

• Advokaadi edasikaebus haldusasjade apellatsioonikohtu või riiginõukogu õigussektsiooni esimehele tuleb saata edasikaebuste kaugteenuse Télérecours kaudu.
• Tasuta õigusabi võidakse anda tagasiulatuvalt, kui menetluspool on esitanud hagi/kaebuse/avalduse ja kohtuvaidluse võitnud, kui abi andmisest keelduti põhjendusega, et hagil/kaebusel/avaldusel ei ole reaalseid edušansse.