Õigusabi

Slovakkia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Millised kulud on seotud kohtumenetlusega ja kes peab need tavaliselt kandma?

Menetluskulud on eelkõige poolte ja nende esindajate kulud, sealhulgas kohtulõivud, poolte ja nende õigusesindajate saamata jäänud tulu, tõendite kogumise kulud, notaritasud ja tasu kohtuametniku toimingute eest, testamenditäitja tasu ja kulud pärimismenetluses, tõlketasu ja advokaadi kasutamisel esindamise tasu.

Menetluse pooled tasuvad enda ja oma esindajate menetluskulud. Pooled tasuvad jagatud kulud proportsionaalselt enda osalemisega kohtuasjas ja menetluses.

Kui poolt määratakse esindama advokaat, katab riik advokaadi kulud ja esindamise tasu.

Pärimismenetlustes tasub notaritasud ja kulud pärija, tingimusel et ei ole välja kuulutatud pärandvara pankrotti. Kui pärijaid on mitu, tasuvad nad need kulud proportsionaalselt oma pärandiosa netoväärtusega. Muudel juhtudel kannab kulud riik.

2 Mis täpselt on tasuta õigusabi?

Mõiste „tasuta õigusabi“ on määratletud 1. jaanuaril 2006 jõustunud seaduses nr 327/2005, mis käsitleb materiaalsetes raskustes olevatele isikutele tasuta õigusabi andmist ja millega muudetakse seadust nr 586/2003, mis käsitleb õiguselukutset ja millega muudetakse kauplemistegevus käsitlevat seadust nr 455/1991 (kauplemisseadus), mida on muudetud seadusega nr 8/2005 (edaspidi „tasuta õigusabi seadus“). Tasuta õigusabi seaduse paragrahvi 4 punktis a on sätestatud järgmine: „Tasuta õigusabi on õigusteenuste osutamine isikutele, kellel on käesoleva seaduse kohaselt neile õigus seoses nende õiguste kasutamisega, sealhulgas eelkõige õigusnõu, abi kohtuvälistes menetlustes, kohtule esitatavate avalduste koostamine, esindamine kohtumenetluses ja sellega seotud toimingute läbiviimine ning sellega seotud kulude täielik või osaline katmine“.

3 Kas mul on õigus tasuta õigusabile?

Riigisiseste vaidluste puhul võib tasuta õigusabi seaduses sätestatud tingimustel anda tasuta õigusabi kõikidele füüsilistele isikutele, samas kui piiriüleste vaidluste puhul võib tasuta õigusabi anda ainult neile füüsilistele isikutele, kelle alaline elukoht või harilik viibimiskoht on liikmesriigis (see hõlmab kõiki Euroopa Liidu liikmesriike, välja arvatud Taani).

„Tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav isik“ on füüsiline isik, kellele on antud õigus saada tasuta õigusabi õigusabikeskuse lõpliku otsusega pärast seda, kui ta on tõendanud, et ta vastab tasuta õigusabi seaduse paragrahvis 6 sätestatud tingimustele.

„Tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav välismaalane“ on füüsiline isik, kes vastab tasuta õigusabi seaduses sätestatud piiriüleses vaidluses tasuta õigusabi saamise tingimustele ja kellele see õigus on õigusabikeskuse lõpliku otsusega antud.

„Tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav riigisisene isik“ on füüsiline isik, kes elab alaliselt või ajutiselt Slovaki Vabariigis ja taotleb tasuta õigusabi teises liikmesriigis, mille pädev kohus lahendab piiriülest vaidlust.

4 Kas tasuta õigusabi antakse kõikide menetlusliikide korral?

Tasuta õigusabi seaduse kohaselt võib tasuta õigusabi anda tsiviil-, töö- ja perekonnaasjades, eriõigusaktide kohastes võla tasumist käsitlevates asjades, halduskohtumenetlustes ja sellistel juhtudel ka Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu menetlustes (riigisisesed vaidlused). Piiriüleste vaidluste korral võib tasuta õigusabi seaduse kohaselt tasuta õigusabi anda tsiviil-, perekonna- ja kaubandus- ja varjupaigaasjades, väljasaatmist käsitlevates haldusmenetlustes, kolmanda riigi kodaniku kinnipidamist käsitlevates menetlustes, taotleja kinnipidamise menetluses, varjupaiga andmist käsitlevates menetlustes ja sellisel juhul ka halduskohtumenetlustes ja Slovaki Vabariigi konstitutsioonikohtu menetlustes ning isikutele, kelle suhtes on vastavalt eriseadusele peatatud tööõigusliku akti kehtivus menetluses, mis käsitleb erakorralise meetme taotlust.

5 Kas eriolukordade jaoks on olemas erikord?

Jah, kui on oht, et taotleja ei suuda tähtajast kinni pidada, võib ta samal ajal taotluse esitamisega taotleda õigusabikeskuselt esialgset tasuta õigusabi. Õigusabikeskus teeb enne tasuta õigusabi andmise otsuse tegemist põhjendamatu viivituseta otsuse esialgse tasuta õigusabi andmise kohta.

6 Kust saada tasuta õigusabi taotluse vorm?

Taotluse vormid on kättesaadavad õigusabikeskuse veebisaidil.

7 Millised dokumendid tuleb esitada koos tasuta õigusabi taotluse vormiga?

Need on dokumendid, mis tõendavad taotlusvormil esitatud teabe õigsust ja seda, et taotleja on materiaalsetes raskustes (materiaalseid raskusi tõendavad dokumendid ei tohi olla vanemad kui kolm kuud).

8 Kuhu esitada tasuta õigusabi taotlus?

Taotleja alalisele või ajutisele elukohale lähimas õigusabikeskuses.

9 Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Õigusabikeskus teeb otsuse tasuta õigusabi andmise kohta 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

10 Kuidas peaksin toimima, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Õigusabikeskuse kutsel peab taotleja sõlmima keskusega või määratud advokaadiga tasuta õigusabi lepingu ning volitama keskust või määratud advokaati tegema tasuta õigusabi andmisega seotud toiminguid.

11 Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Õigusabikeskus määrab tasuta õigusabi andmise otsuses advokaadi, kes esindab tasuta õigusabi saamise nõuetele vastavat isikut vajaduse korral kohtus, et kaitsta tema huve.

12 Kas tasuta õigusabi hõlmab kõiki menetluskulusid?

Õigusabikeskuse otsusega antakse tasuta õigusabi, mis katab täielikult kohtukulud, või keeldutakse tasuta õigusabi andmisest.

13 Kes kannab muud kulud, kui mul on õigus saada ainult piiratud õigusabi?

Ei ole asjakohane.

14 Kas tasuta õigusabi hõlmab ka apellatsioonkaebusi?

Jah, tasuta õigusabi antakse ka apellatsioonimenetlustes ja täitemenetlustes.

15 Kas tasuta õigusabi võidakse enne (või isegi tagasiulatuvalt pärast) menetluse lõppu tagasi võtta?

Tasuta õigusabi tühistamise asjaolusid reguleerib tasuta õigusabi seaduse paragrahv 14. Tasuta õigusabi keskus võib tasuta õigusabi tühistada järgmistel juhtudel: kui tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav isik ei tee keskusega ega määratud advokaadiga nõutavat koostööd; kui tasuta õigusabi saamise nõuetele vastava isiku sissetulek ja rahaline olukord tasuta õigusabi andmise jooksul muutuvad ja ta ei vasta enam paragrahvi 6 lõike 1 punktis a sätestatud tasuta õigusabi saamise tingimustele; kui tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav isik ei sõlmi lepingut määratud advokaadiga või ei anna keskusele või määratud advokaadile volitust kolme kuu jooksul tasuta õigusabi andmist käsitleva lõpliku otsuse tegemisest; kui ilmneb, et taotlejale anti tasuta õigusabi valeteabe või ebatäieliku teabe alusel, või kui tasuta õigusabi saamise nõuetele vastav isik ei täida paragrahvi 13 lõikes 3 sätestatud nõuet (st keskuse nõuet esitada 8 päeva jooksul tõendid selle kohta, et tasuta õigusabi saamise nõuetele vastaval isikul on ikka veel õigus saada tasuta õigusabi).

16 Kas ma võin tasuta õigusabi andmisest keeldumise vaidlustada?

Tasuta õigusabi andmisest keeldumise otsuses tuleb esitada eriõigusaktis (st haldusmenetluse seaduses nr 71/1967 (haldusmenetluse seadustik) (muudetud)) sätestatud üksikasjad ning teavitada taotlejat sellest, et ta ei saa esitada uut taotlust seoses sama kohtuasjaga kuue kuu jooksul otsuse tegemisest, välja arvatud juhul, kui tema sissetulek ja rahaline olukord muutuvad.

Viimati uuendatud: 09/07/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.