

Hispaanias on õigusemõistmine avalik teenus, mida osutatakse tasuta. Teenuse kasutamise eest tasu ei võeta. Kohtuvaidlused toovad aga tavaliselt kaasa teatavad kulud, mis on peamiselt järgmised:
Üldiselt peab asjaomane pool need kulud tasuma ette. Menetluse lõpus peab kohus otsustama, kes need kulud lõppkokkuvõttes kannab, kasutades selleks nn kohtukulude väljamõistmist (condena en costas), mille aluseks on põhimõte „kaotaja maksab“.
Hispaania põhiseaduse artikli 119 kohaselt on tasuta õigusabi menetlus, mille puhul isikud, kes suudavad tõendada, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid, vabastatakse advokaaditasude ja procurador'i tasude, ekspertide teenuste tasude, kautsjoni, kohtulõivude jms maksmisest.
Konkreetsemalt hõlmab see näiteks järgmist:
Ainult piiriüleste vaidluste puhul (pärast tasuta õigusabi seaduse reformimist 18. juuli 2005. aasta seadusega 16/2005, millega see viidi kooskõlla direktiiviga 2002/8/EÜ) on eespool nimetatud õiguste hulka lisatud järgmised:
Kõik ELi kodanikud, kes suudavad tõendada, et neil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid (piiriüleste vaidluste puhul käib see ainult füüsiliste isikute kohta).
Kriminaal- ja haldusmenetluses ning esialgses haldusmenetluses välisriigi kodanikud, kes suudavad tõendada, et neil ei ole piisavalt vahendeid kohtumenetluseks, isegi juhul, kui nad ei ela seaduslikult Hispaanias.
Õigus saada tasuta õigusabi on olenemata kohtumenetluseks vajalike vahendite olemasolust soopõhiste kuritegude, terrorismi ja inimkaubanduse ohvritel, samuti alaealistel ja vaimupuudega isikutel, kui nad on langenud väärkohtlemise või halva kohtlemise ohvriks, kusjuures ohvri surma korral laieneb see õigus ka nende üleelanud pereliikmetele, tingimusel et nad ei olnud kuriteo toimepanijad.
Tasuta õigusabi antakse olenemata kohtumenetluseks vajalike vahendite olemasolust ka isikutele, kes suudavad tõendada õnnetuse tagajärjel tekkinud püsivaid tagajärgi, mille tõttu nad ei saa täielikult oma tavapärast tööd või kutsetegevust jätkata, ja kes vajavad teiste isikute abi, kui vaidluse esemeks on kahju hüvitamise nõue.
Töökohtutes töötajate ja sotsiaalkindlustussüsteemist toetuse saajate kaitseks kohtumenetlustes, ilma et oleks vaja tõendada rahaliste vahendite ebapiisavust.
Piiriüleste vaidluste puhul võib tasuta õigusabi saada, kui asjaomane isik suudab tõendada, et tal ei ole võimalik menetluskulusid katta, kuna elukallidus on selles liikmesriigis, kus asjaomane isik elab, ja Hispaanias erinev.
Tasuta õigusabi võib anda igat liiki menetluste puhul, olenemata sellest, kas tegemist on hagiga või hagita menetlusega, mis hõlmavad üle 2000 euro suuruseid summasid, välja arvatud juhul, kui vaidlusalune küsimus nõuab advokaadi abi, ning see hõlmab kõiki menetlusi, võimalikke edasikaebusi ja kohtuotsuste täitmist.
Alla 2000 euro suuruse nõude menetlustes, kus advokaadi ega procurador'i kaasamine ei ole kohustuslik, võib tasuta õigusabi taotleda ka siis, kui teine pool sellist professionaali kasutab või kui kohtunik või kohus nõuab seda sõnaselgelt, et tagada pooltevaheline võrdsus.
Võimalik on ajutine ametisse nimetamine kas advokatuuri (Colegio de Abogados) poolt maksimaalselt 15 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist või kohtu korraldusel.
Advokatuuri õigusnõustamisteenistuselt (Servicio de orientación jurídica), kohtute kantseleidelt (Decanatos de los Juzgados) ja provintsi õigusabikomisjonilt (Comisiones provinciales de Asistencia Jurídica Gratuita).
Advokatuuri üldnõukogu (Consejo General de la Abogacía Española) pakub kodanikele tasuta õigusabi veebiportaali (Justicia Gratuita), kus on muu hulgas võimalik täita tasuta õigusabi taotluse vorm või kontrollida, kas tasuta õigusabi saamiseks vajalikud rahalised tingimused on täidetud, kuigi dokumendid ja taotlus tuleb alati esitada allpool kirjeldatud viisil.
Kellele esitada taotlus?
Tasuta õigusabi taotlus koos asjakohaste dokumentidega tuleb esitada põhikohtuasja menetleva kohtu asukohajärgsele advokatuuri õigusabiteenistusele või juhul, kui menetlust ei ole algatatud, taotleja elukohajärgsele kohtule.
Dokumendid, mis on seotud järgmisega:
Täpsemalt järgmised dokumendid:
Taotlusprotsessi kiirendamiseks võib mitut sellist tõendit taotleda menetlusosaliste nimel advokatuur, kui teda on selleks sõnaselgelt volitatud.
Tasuta õigusabi taotlus tuleb esitada põhikohtuasja menetleva kohtu asukohajärgsele advokatuuri õigusabiteenistusele või juhul, kui menetlust ei ole algatatud, taotleja elukohajärgsele kohtule. Viimasel juhul peab kohus taotluse viivitamata edastama territoriaalse pädevusega advokatuurile.
Advokatuur on vastuvõttev asutus piiriüleste vaidlustega seoses esitatavate taotluste puhul. Selliste vaidluste puhul on edastavaks asutuseks see advokatuur, kelle tööpiirkonnas asub taotluse esitaja alaline või peamine elukoht.
Euroopa Liidu kodanik, kelle elukohariik on õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkuleppe osaline, võib esitada taotluse oma riigi poolt kokkuleppe täitmiseks määratud keskasutusele.
Taotlus tuleb esitada enne menetluse algatamist või kui tasuta õigusabi taotleb kostja, siis enne hagile vastamist. Hageja ja kostja võivad siiski tasuta õigusabi taotleda ka hiljem, kui nad suudavad tõendada, et nende rahaline olukord on muutunud.
Advokatuur võib teha järgmisi esialgseid otsuseid:
Kui advokatuur ei suuda 15 päeva jooksul otsust teha, peab taotleja saatma oma taotluse uuesti otse õigusabikomisjonile, kes peab viivitamata määrama advokaadi või procurador'i ja kontrollima samal ajal teavet ja dokumente.
Lõpliku otsuse tasuta õigusabi andmise või sellest keeldumise kohta peab õigusabikomisjon tegema vähemalt 30 päeva jooksul pärast toimiku kättesaamist. Kui 30 päeva möödudes ei ole otsust ikka veel tehtud, kinnitatakse advokatuuri ja õigusnõustajate liidu tehtud esialgsed otsused.
Otsusest tuleb kolme päeva jooksul teatada taotlejale, advokatuurile, õigusnõustajate liidule ja asja menetlevale kohtule või, kui menetlust ei ole algatatud, kohtu eesistujale.
Kui olete hageja, peate enne menetluse algatamist esitama taotluse põhikohtuasja menetleva kohtu asukohajärgsele advokatuurile või oma elukohajärgsele kõrgema astme kohtule.
1. Kui olete kostja, peate taotluse esitama enne nõude vaidlustamist. Kostja taotlus menetlust ei peata; kohus võib siiski omal algatusel või asjaomase isiku taotlusel anda korralduse menetluse peatamiseks kuni tasuta õigusabi andmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni.
Piiriüleste vaidluste puhul, kui tasuta õigusabi taotletakse selleks, et pöörduda teise liikmesriigi kohtusse, võib taotluse esitada ka taotleja alalise või peamise elukoha advokatuurile (kui tegemist on Hispaanias elavate isikutega, keda puudutab teises riigis toimuv vaidlus).
Üldjuhul määrab advokatuur advokaadi järjekorra alusel. Asjaomane isik võib siiski nimetada ise oma advokaadi, tingimusel et advokaat loobub õigusest saada oma teenuste eest tasu.
See hõlmab järgmisi kulusid:
Piiriüleste vaidluste puhul on hõlmatud ka suulise ja kirjaliku tõlke teenused ning sõidukulud, kui asja arutav kohus peab isiklikult kohtusse ilmumist vajalikuks.
Kui taotleja sissetulek on üle kahe, kuid mitte üle viie korra suurem kui riiklik miinimumpalk, võib õigusabikomisjon erandkorras anda tasuta õigusabi taotleja isiklike ja perekondlike asjaolude alusel.
Arvesse võetakse taotleja perekonnaseisu, laste või ülalpeetavate pereliikmete arvu, kohtulõivusid ja muid menetluse algatamisest tulenevaid kulusid või muid samalaadseid kulusid, mida on objektiivselt hinnatud ja igal juhul seda, kui taotleja on paljulapseliste erikategooriasse kuuluvas perekonnas üleneja sugulane.
Eelmises lõigus nimetatud tingimustega samadel tingimustel võib tasuta õigusabi anda taotleja tervisliku seisundi alusel ja 2. detsembri 2003. aasta seaduse 51/2003 (puuetega inimeste võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise ja üldise ligipääsetavuse kohta) artikli 1 lõikes 2 osutatud puuetega isikutele ning isikutele, kelle ülalpidamisel nad on, kui need isikud tegutsevad menetluses nende nimel ja nende huvides, tingimusel et menetlus on seotud tervisliku seisundi või puudega, mis annab aluse selliseks erandlikuks tunnustamiseks.
Sellisel juhul peab asjaomane õigusabikomisjon sõnaselgelt kindlaks määrama, millised artiklis 6 osutatud hüvitised on taotlejale ette nähtud.
Asjaomane isik peab kuni kohtukulude kandmise otsuse tegemiseni kõik katmata kohtukulud ise kandma. Kui kohtukulud mõistetakse välja vastaspoolelt, siis hüvitab viimane toetuse saajale kõik tema kantud menetluskulud.
Teises ELi liikmesriigis elavate kodanike puhul kohaldatakse eespool nimetatud reeglilt kaalutletult, võttes arvesse elukohariigi elatustaset, et vältida taotlejale kahju tekitamist.
Kui asjaomases kohtuvaidluses on tunnustatud õigust tasuta õigusabile, laieneb see kõigile vaidlusega seotud menetlustele ja sündmustele, sealhulgas täitmisele, kui see toimub kahe aasta jooksul pärast esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsust, samuti kõigile sama vaidluse raames tehtud kohtuotsuste edasikaebustele, ilma et selleks oleks vaja esitada täiendavat taotlust.
Tasuta õigusabi andmise otsus võidakse tühistada, kui see tehti taotleja valeütluse, valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise põhjal.
Tasuta õigusabi andmise võib lõpetada, kui tasuta õigusabi saanud isiku majanduslik olukord paraneb kolme aasta jooksul.
Mõlemal juhul kehtib üldreegel: kohtukulud kannab kohtuvaidluse kaotanud pool.
Tasuta õigusabi kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata, kirjutades õigusabikomisjonile 10 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist. Edasikaebuse kohta teeb otsuse pädev kohus.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.