Õigusabi

Grčija
Vsebino zagotavlja
European Judicial Network
Evropska pravosodna mreža (v civilnih in gospodarskih zadevah)

1 Millised kulud on seotud kohtumenetlusega ja kes peab need tavaliselt kandma?

Igaüks, kes soovib algatada või on juba algatanud kohtumenetluse, peab kandma järgmised kulud:

  1. tasud, mis on seotud advokaadi määramisega tasuta õigusabi või muude õiguskaitsevahendite taotluse ettevalmistamiseks ja esitamiseks, vahendusüritustel osalemiseks, kohtumenetluses hageja advokaadina/nõustajana osalemiseks, dokumentide esitamiseks, kohtutäituri poolt dokumentide kättetoimetamiseks (dikastikós epimelitís) ning kohtutäiturile kohtuotsuse täitmiseks täitekorralduse andmiseks;
  2. hagide või muude õiguskaitsevahendite esitamise kulud;
  3. kirjaliku ja/või suulise tõlke kulud piiriülestel juhtudel;
  4. ekspertidega seotud kulud, kui eksperdid on määratud kohtu määrusega või asjaomase menetluspoole taotlusel;
  5. riigilõivud dokumentide esitamise ja täitemeetmete võtmise eest;
  6. teisele poolele välja mõistetud kulud.

2 Mis täpselt on tasuta õigusabi?

Kodanikel on õigus taotleda rahalist abi, et algatada kohtumenetlus või osaleda nende vastu algatatud kohtumenetluses. See hõlmab ka juriidilist esindamist teises astmes, notari (symvolaiográfos) ja kohtutäituri kulusid ning täitekulusid.

Tsiviil- ja kaubandusasjades antava tasuta õigusabi sisu on ette nähtud seadusega 3226/2004 väikese sissetulekuga kodanikele tasuta õigusabi andmise ja muude sätete kohta selle muudetud kujul (edaspidi „seadus“).

Tasuta õigusabi võib tähendada ka advokaadi määramist õigusnõu andmiseks, et lahendada piiriülene vaidlus enne selle kohtusse jõudmist (seaduse artikli 10 punkt c).

3 Millistel tingimustel tasuta õigusabi antakse?

Seaduse artiklis 11 on sätestatud, et kõigil Euroopa Liidu kodanikel võib olla õigus saada tasuta õigusabi. Lisaks on kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, kes elavad seaduslikult või kelle alaline elukoht on Euroopa Liidus ja kes suudavad tõendada, et asjakohased tingimused on täidetud, õigus saada tasuta õigusabi.

Õigusabi antakse tingimusel, et seaduses sätestatud tingimused on täidetud. Vastavalt seaduse artikli 1 lõikele 2 on õigus õigusabile isikutel, kelle perekonna aastane sissetulek ei ületa kahte kolmandikku seadusega kehtestatud individuaalsest miinimumsissetulekust. Perekonnaasjade puhul ei arvestata teise vaidluspoole (abikaasa) sissetulekut taotleja sissetuleku hulka.

Isikute suhtes, kelle alaline või peamine elukoht on teises liikmesriigis, kohaldatakse erieeskirju. Seaduse artikli 10 kohaselt ei ole eespool nimetatud künnis kohustuslik, kui taotleja tõendab, et elamiskulude erinevus tema päritoluriigi ja Kreeka Vabariigi vahel muudab õiguskaitsekulude kandmise võimatuks.

4 Kas tasuta õigusabi antakse kõikide menetlusliikide korral?

Jah, nimelt tsiviil-, perekonna-, kaubandus- ja kriminaalmenetluste puhul.

5 Kas eriolukordade jaoks on olemas erikord?

Menetlust reguleerib seaduse artikkel 2. Tasuta õigusabi andmise menetlus algab niipea, kui abisaaja esitab taotluse, mis sisaldab kokkuvõtet menetluse esemest või aktist ning tõendeid selle kohta, et abi saamise tingimused on täidetud.

Taotlusele tuleb lisada vajalikud tõendavad dokumendid, tõendid taotleja majandusliku olukorra kohta (eelkõige maksudeklaratsiooni koopia või pädeva maksuameti juhi tõend selle kohta, et taotleja ei ole kohustatud esitama deklaratsiooni, varadeklaratsiooni koopia, tõend maksude tasumise kohta, taotleja maksukohustuslasena registreerimise number (AFM), sotsiaalkindlustustõendid, kirjalikud ütlused) ning kolmanda riigi kodaniku puhul artikli 1 lõike 1 kohane elukohatõend.

Taotlus ja tõendavad dokumendid esitatakse vähemalt 15 päeva enne kohtumenetlust või toimingut, mille jaoks tasuta õigusabi taotletakse. Järgnevate kohtukutsete korral võib seda tähtaega lühendada. Menetlus on tasuta ja advokaadi poole pöördumine ei ole vajalik.

Artikli 8 lõikes 1 on sätestatud, et tasuta õigusabi taotlused tuleb esitada territoriaalse ja materiaalse pädevusega esimese astme kohtutele (protodikeía), kes on pädevad neid läbi vaatama.

Kui tegu ei ole kohtumenetlusega, on pädev hageja elukohajärgne rahukohtunik (eirinodikeío).

Hageja võib esitada kohtuniku otsuse peale kaebuse, mida arutatakse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses (diadikasía ton asfalistikón métron). Fumus boni iuris on piisav taotluse vastuvõtmiseks ja täielik dokumentatsioon ei ole nõutav. Kohtul on tõendite kogumisel ulatuslik kaalutlusõigus.

6 Kust saada tasuta õigusabi taotluse vorm?

Kõigi Kreeka kohtute juures on spetsiaalne büroo, et aidata menetlust algatada väikese sissetulekuga kodanikel, kellel on õigus tasuta õigusabile. Mõnel kohtul, nt Patrase piirkondlikul tsiviilkohtul (Eirinodikeío Pátras), vt https://www.eirinodikeio-patras.gov.gr/nomiki-voithia, on taotlusvorm internetis.

7 Millised dokumendid tuleb esitada koos tasuta õigusabi taotluse vormiga?

Taotlejad peavad esitama tõendid oma rahalise olukorra kohta. Asjakohased tõendavad dokumendid on sätestatud seaduses (vt 5. küsimus).

8 Kuhu esitada tasuta õigusabi taotlus?

Taotlus tuleks esitada kohtule (vt 5. küsimus).

9 Kuidas ma saan teada, kas mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Tasuta õigusabi saamise kriteeriumid on sätestatud seaduses. Artikli 1 lõike 2 kohaselt on väikese sissetulekuga kodanikud, kellel on õigus saada tasuta õigusabi, need, kelle perekonna aastasissetulek ei ületa kahte kolmandikku riiklikus üldises kollektiivlepingus (Ethnikí Genikí Syllogikí sýmvasi ergasías) määratletud eraisiku aastasest miinimumsissetulekust. Riigisisese vaidluse korral ei võeta arvesse vaidluse teise poole sissetulekut.

Erikorda kohaldatakse juhul, kui tsiviil- või kaubandusasjades tasuta õigusabi taotleva isiku elukoht või harilik viibimiskoht on teises liikmesriigis. Seaduse artikli 10 kohaselt ei ole perekonna sissetuleku künnis kohustuslik, kui taotleja suudab tõendada, et ta ei suuda katta õigusabikulusid oma elukoha või hariliku viibimiskoha liikmesriigi ja Kreeka vahelise elukalliduse erinevuse tõttu.

Kuna taotlus on piiriülene, antakse tasuta õigusabi ka suulise tõlke kulude, vaidluse lahendamiseks vajalike dokumentide ametliku tõlkimise kulude ning selliste reisikulude katmiseks, mida taotleja kannab seoses oma hagi toetava isikuga, kes peab kohtuistungil isiklikult kohal viibima, kui kohus otsustab, et see isik ei saa muul viisil menetluses osaleda. Tasuta õigusabi võib tähendada ka juristi määramist õigusnõu andmiseks, et vaidlus lahendada enne selle kohtusse jõudmist.

10 Kuidas peaksin toimima, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Pool peab pöörduma pädeva kohtu poole (vt 5. küsimus).

Kui kohus annab õigusabi, on õigustatud isikul õigus saada 2. küsimusele antud vastuses osutatud õigusteenuseid.

11 Kes valib mulle advokaadi, kui mul on õigus saada tasuta õigusabi?

Menetlust reguleerib seaduse artikkel 5. Kui advokaat määratakse, valitakse ta asjaomase advokatuuri (dikigorikós sýllogos) koostatud nimekirjast. Valvenõustajad (synígoroi ypiresías) määratakse tähestikulises järjekorras advokatuuri vastavast nimekirjast ja nende valiku kinnitab tasuta õigusabi andev kohus. Määratud advokaat võib keelduda poole kaitsmisest. Keeldumise korral määrab sama kohus teise advokaadi.

12 Kas tasuta õigusabi hõlmab kõiki menetluskulusid?

Muudetud seaduse artiklis 9 on sätestatud tasuta õigusabiga kaetavate kulude üksikasjad. Vt ka vastused küsimustele 1 ja 2.

Tasuta õigusabi antakse juhul, kui abielu lahutatakse vastastikusel kokkuleppel (synainetikó diazýgio) ja see hõlmab vabastust kohustusest tasuda osa või kõik menetluskulud notari juures, samuti notari juures hagejaid esindama määratud advokaadi tasust.

Tasuta õigusabi ei mõjuta kohustust tasuda teisele poolele määratud kulud.

13 Kes kannab muud kulud, kui mul on õigus saada ainult piiratud õigusabi?

Seda ei ole seaduses ette nähtud. Võimalik alternatiiv on muude kulude katmine valitsusväliste organisatsioonide poolt, eelkõige rändajate ja pagulaste puhul.

14 Kas tasuta õigusabi hõlmab ka apellatsioonkaebusi?

Jah. Seaduse artikli 9 lõikes 3 on sätestatud, et tasuta õigusabi antakse iga kohtumenetluse puhul eraldi, seda kohaldatakse kõigi astmete kohtute suhtes ning see hõlmab ka kohtuotsuse täitmist.

15 Kas tasuta õigusabi võidakse enne (või isegi tagasiulatuvalt pärast) menetluse lõppu tagasi võtta?

Seaduse artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt võib tasuta õigusabi tühistada või seda piirata pädeva kohtuniku otsusega, mis tehakse ex officio või prokuröri (eisangeléas) ettepanekul, kui on kindlaks tehtud, et abi andmise tingimused ei olnud algusest peale täidetud, ei ole enam täidetud või on oluliselt muutunud. Taotlejad, kellele anti tasuta õigusabi vale taotluse või teabe alusel, peavad hüvitama kulud, millest nad vabastati.

16 Kas ma võin tasuta õigusabi andmisest keeldumise vaidlustada?

Artikli 8 lõike 2 kohaselt võib hageja esitada viie päeva jooksul alates otsuse tegemisest apellatsioonkaebuse mitmeliikmelisele esimese astme kohtule (pollymelés protodikeío) piirkondliku tsiviilkohtu kohtuniku, üheliikmelise esimese astme kohtu kohtuniku (monomelés protodikeío) või esimese astme kohtu esimehe otsuse peale. Apellatsioonkaebus vaadatakse läbi ajutiste meetmete kohaldamise menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Kódikas Politikís Dikonomías) artikkel 682 jj). Ülemkohtule (Áreios Págos) ei saa edasi kaevata. Asjaolude muutumise korral võib esitada uue taotluse (seaduse artikli 2 lõige 5).

17 Kas tasuta õigusabi taotlus peatab aegumistähtaja kulgemise?

Õigusabi seadus ei sisalda ühtegi sellekohast sätet.

Viimati uuendatud: 28/02/2024

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.