Tsiviilõiguse valdkonnas jätkuvad ELi õiguse kohaselt need pooleliolevaid menetlused, mis on algatatud enne üleminekuperioodi lõppu. Vastastikusel kokkuleppel Ühendkuningriigiga hoiab e-õiguskeskkonna portaal Ühendkuningriigiga seotud asjakohast teavet oma portaalis kuni 2022. aasta lõpuni.

Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Inglismaa ja Wales
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid.

Selleks et riik saaks lapse kohaliku omavalitsuse kaudu asendushooldusele paigutada, peab ta tegutsema kooskõlas 1989. aasta lastekaitseseadusega (Children Act 1989). See toimuks kas vastavalt artiklile 20, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus lapsele teatavates olukordades majutust pakkuma, või kohtu poolt artikli 31 kohaselt tehtud asendushooldusele paigutamise määruse alusel. Iga kord, kui kohalikud omavalitsused teevad Inglise õiguse kohase paigutamisotsuse, võtavad nad esmajärjekorras arvesse lapse vajadusi. Inglismaa 2010. aasta asendushoolduse kavandamise, asendushooldusele paigutamise ja juhtumite läbivaatamise eeskirjades (Care Planning, Placement and Case Review (England) Regulations) (edaspidi „2010. aasta eeskirjad“) on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse majutatavate või hoole all olevate laste puhul peaks vastutav kohalik omavalitsus, niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, leppima lapse vanemaga ja/või isikuga, kes ei ole lapse vanem, kuid kellel on asjaomane vanema hooldusõigus, või kui sellist isikut ei ole, siis isikuga, kes hoolitses lapse eest vahetult enne seda, kui vastutav kohalik omavalitsus lapse paigutamise korraldas, kokku hoolduskavas. Kui tegemist on vähemalt 16aastase lapsega, kes nõustub kohaliku omavalitsuse poolse majutamisega, tuleb 2010. aasta eeskirjade kohaselt hoolduskavas kokku leppida lapse endaga.

Eraviisilise asendushoolduse (private fostering) määratlusele vastavate korralduste puhul peab kohalik omavalitsus 1989. aasta lastekaitseseaduse artiklis 67 sätestatud kohustustest tulenevalt kindlaks tegema, kas lapse heaolu on piisavalt tagatud ja edendatud ning kas eraviisilise asendushoolduse korralduse kõik aspektid on sobivad. Selle saavutamiseks on laste eraviisilisele asendushoolduse 2005. aasta eeskirjades (The Children (Private Arrangements for Fostering) Regulations 2005 (edaspidi „2005. aasta eeskirjad“) sätestatud, et kohalikku omavalitsust teavitatakse eraviisilisele asendushooldusele paigutamisest vähemalt kuus nädalat enne selle tegemist, kuid kui seda tehakse kuue nädala jooksul, tuleks kohalikku omavalitsust teavitada viivitamata. Igaüks, kes osaleb lapse eraviisilises asendushoolduses, peaks teavitama kohalikku omavalitsust pärast asjaomaste korralduste tegemist niipea kui võimalik. Kohalik omavalitsus peab majutuskoha üle vaatama ja vestlema kavandatud eraviisiliste asendushooldajate, nende leibkonnaliikmete ja lapse endaga ning võimaluse korral külastama lapse vanemaid ja kõiki teisi asjaomase lapse suhtes vanema hooldusõigust omavaid isikuid ning nendega vestlema. Kohalik omavalitsus peab võimalikult suures ulatuses välja selgitama 2005. aasta eeskirjade lisades kindlaks määratud üksikasjad.

2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?

Kui lapse paigutab asendushooldusele kohalik omavalitsus, on nõutav 1989. aasta lastekaitseseaduse artikli 20 kohane nõusolek ja konsulteerimine, st asjaomase lapse vanemad või teised lapse suhtes vanema hooldusõigust omavad isikud peavad asendushooldusele paigutamisega nõustuma ja lapse majutamise tingimused peavad olema täidetud. Teise võimalusena võib kohalik omavalitsus lapse asendushooldusele paigutada kohtu tehtud asendushooldusele paigutamise määruse kohaselt. Mõlemal juhul peab kohalik omavalitsus järgima 1989. aasta lastekaitseseadust, eriti aga 2010. aasta eeskirju. Kohalik omavalitsus peab, niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, püüdma jõuda lapse vanemate või teiste lapse suhtes vanema hooldusõigust omavate isikute ning kui see on tema vanust arvestades asjakohane, siis lapse endaga kokkuleppele hoolduskavas, millega määratakse kindlaks, kuidas kohalik omavalitsus lapse vajadusi rahuldab.

Eraviisilisele asendushooldusele paigutamise korral vastutab asjaomane kasuvanem, et lapse eest hoolitsetakse iga päev viisil, mis edendab ja tagab tema heaolu. Üldine vastutus eraviisilisele asendushooldusele paigutatud lapse heaolu tagamise ja edendamise eest jääb tema vanemale või muule lapse suhtes vanema hooldusõigust omavale isikule. Kohalikud omavalitsused ei kiida eraviisilisi asendushooldajaid ametlikult heaks ega registreeri neid. Kohalikud omavalitsused peavad siiski olema veendunud, et nende territooriumil eraviisilisele asendushooldusele paigutatud või paigutatavate laste heaolu tagatakse ja edendatakse piisavalt. Kohalikul omavalitsusel, kelle territooriumil eraviisilisele asendushooldusele paigutatud laps elab, on selle lapse suhtes õiguslikud kohustused. 2005. aasta eeskirjadega on lapse vanematele või lapse suhtes vanema hooldusõigust omavatele isikutele ning eraviisilistele asendushooldajatele ja kõigile teistele lapse eraviisilisele asendushooldusele paigutamisega (otseselt või kaudselt) seotud isikutele pandud kohustus kohalikku omavalitsust kavandatud või tegelikust eraviisilisele asendushooldusele paigutamisest teavitada. Lisaks sellele peaksid ka haridus-, tervise- ja muud spetsialistid kohalikku omavalitsust neile teatavaks saanud eraviisilisele asendushooldusele paigutamisest teavitama, kui nad ei ole kindlad, et kohalikku omavalitsust on sellest juba teavitatud või teda on kavas sellest teavitada.

3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed).

Juhuks kui lapse paigutab asendushooldusele kohalik omavalitsus, on 2010. aasta eeskirjades ette nähtud asendushoolduse kavandamisega seotud tähtajad, kuid ei ole ette nähtud paigutamist puudutava otsuse teatavakstegemist. Hoolduskava tuleb koostada enne, kui vastutav kohalik omavalitsus lapse esimest korda asendushooldusele paigutab, või kui see ei ole võimalik, siis kümne tööpäeva jooksul pärast esimese paigutamise algust. See tuleb korrapäraselt läbi vaadata sõltumatu läbivaatamisametniku (Independent Reviewing Officer) järelevalve all. Vastutav kohalik omavalitsus peab lapse juhtumi esimest korda läbi vaatama 20 tööpäeva jooksul pärast lapse asendushooldusele paigutamise alguskuupäeva. Teine läbivaatamine peab toimuma hiljemalt kolm kuud pärast esimest läbivaatamist ja järgmised läbivaatamised vähemalt iga kuue kuu tagant. Lapse juhtumi läbivaatamisega tegeleb lapsele (vastutava kohaliku omavalitsuse poolt) määratud sotsiaaltöötaja, kes peaks konsulteerima lapse ja teiste asjaosaliste, sealhulgas kasuvanemate, lapse kooli või lasteaia esindaja, arsti või vastavalt vajadusele muu asjaomase isikuga.

2005. aasta eeskirjades on sätestatud tähtajad, mis on seotud teavitamise, hindamise ja järjepideva nõudega, et kohalik omavalitsus veenduks, et tema territooriumil eraviisilisele asendushooldusele paigutatud laste heaolu on tagatud ja edendatud. Mis puudutab teavitamist, siis peab isik, kes teeb ettepaneku paigutada laps enda juurde eraviisilisele asendushooldusele, asjakohast kohalikku omavalitsust sellest teavitama vähemalt kuus nädalat enne kuupäeva, mil laps eraviisilisele asendushooldusele paigutatakse, või viivitamata, kui see peaks toimuma kuue nädala jooksul. Peale selle peab igaüks, sealhulgas vanem või muu lapse suhtes vanema hooldusõigust omav isik, kes on või ei ole lapse eraviisilisele asendushooldusele paigutamisega (otseselt või kaudselt) seotud, teatama asendushooldusele paigutamisest pärast selle tegemist niipea kui võimalik asjakohasele kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus peab käima eraviisilisele asendushooldusele paigutamise korraldust üle vaatamas seitsme päeva jooksul pärast paigutamisest teavitamist. Kohalik omavalitsus hindab paigutamise korraldust või kavandatud korraldust. Seejärel teeb kohalik omavalitsus järelkontrollkäike. Kontrollkäigud peavad asendushooldusele paigutamise esimesel aastal toimuma kuni kuuenädalaste vahedega ning teisel ja järgnevatel aastatel kuni 12nädalaste vahedega.

4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?

Inglismaa õigusaktide kohaselt on kasuperekond perekond, kuhu kohalik omavalitsus lapse kasuvanema hooldada annab. Kasuvanem on isik, kelle on heaks kiitnud registreeritud kasupereagentuur, olles eelnevalt hinnanud tema ja tema leibkonna sobivust riigi hoole alla võetud lapse või noore hooldamiseks. Agentuur võib hinnata igaüht ja heaks kiita igaühe, keda ta peab sobivaks. Hindamisprotsessi osana kaalub agentuur kõigi leibkonnaliikmete võimalikku mõju lapse hooldamisele kasuperekonnas või nende panust sellesse. Kõik leibkonnaliikmed, keda ei ole kasuvanemana heaks kiidetud, peavad läbima politseikontrolli, mille tulemused võivad mõjutada hinnangut leibkonna sobivusele.

Eraviisilise asendushooldusega on 1989. aasta lastekaitseseaduse artikli 66 kohaselt tegemist juhul, kui alla 16aastast last (alla 18aastast last, kui tegemist on puudega lapsega) hooldab ja majutab oma kodus isik, kes ei ole lapse vanem, lapse suhtes vanema hooldusõigust omav isik või tema sugulane (nagu on määratletud 1989. aasta lastekaitseseaduse artiklis 105 – see tähendab, et vanavanem, vend, õde, onu või tädi (kas ühiste vanemate, ühe ühise vanema või abielu kaudu) või võõrasvanem ei ole eraviisiline asendushooldaja). Lapse eraviisilise asendushooldusega ei ole tegemist siis, kui last hooldav isik on last hooldanud vähem kui 28 päeva ega kavatse seda jätkata. Erandid sellest määratlusest on sätestatud 1989. aasta lastekaitseseaduse 8. lisas. Kui noorel puudub puue 1989. aasta lastekaitseseaduse tähenduses, lõpeb tema eraviisiline asendushooldus tema 16aastaseks saamisel, kuid kui senine elukorraldus kestab, jätkatakse kohustuslike suuniste – suunised, millega asendatakse 1989. aasta lastekaitseseaduse eraviisilise asendushoolduse sätteid käsitlevad suunised (Replacement Children Act 1989 Guidance on Private Fostering) – kohaldamist ning eraviisiline asendushooldus muutub mitteametlikuks perekonna ja sõprade juures hooldamiseks.

Eraviisilisele asendushooldajale läheb üle vastutus lapse igapäevase hooldamise eest. Vanemale jääb vanema hooldusõigus. Kohalik omavalitsus ei kiida eraviisilist asendushooldajat ametlikult heaks ega registreeri teda. Lapse elukoha järgse kohaliku omavalitsuse kohustus on siiski veenduda, et tema territooriumil eraviisilisele asendushooldusele paigutatud laste heaolu tagatakse ja edendatakse ning et seda jätkatakse ka edaspidi. Selle hindamisel peab kohalik omavalitsus kooskõlas 2005. aasta eeskirjadega kindlaks tegema, kas kõik eraviisilise asendushoolduse korralduse aspektid on sobivad. Kui kohalik omavalitsus ei ole veendunud, et eraviisilisele asendushooldusele paigutatud lapse heaolu on piisavalt tagatud või edendatud, peab ta võtma mõistlikke meetmeid tagamaks, et last majutaks tema vanem (või muu asjaomase vanema hooldusõigusega isik) või sugulane, ning kaaluma, kas ta peab seoses lapsega täitma talle nimetatud eeskirjadega pandud ülesandeid.

5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?

Kui riik paigutab lapse asendushooldusele kohaliku omavalitsuse kaudu, siis üksnes juhul, kui sugulased on läbinud kasuvanemaks sobivuse hindamise protsessi ja kasupereteenuste osutaja kokku kutsutud vaekogu on tunnistanud nad kasuvanemaks sobivaks. Perekonnaliikmetest ja sõpradest kasuvanemad moodustavad umbes 18% kõikidest Inglismaa kasuvanematest. Neid hinnatakse leebemalt ja kuigi nad saavad lapse või laste hooldamise kulude katmiseks rahalist toetust, ei eeldata neilt sugulussidemeteta laste hooldamist. Nende hulka võib kuuluda igaüks, kes on lapsega suguluses või seotud.

Eraviisilise asendushoolduse puhul võib eraviisiline asendushooldaja olla laiendatud perekonnast, näiteks nõbu või vanatädi. Isikut, kes on sugulane vastavalt 1989. aasta lastekaitseseaduses sätestatud sugulase määratlusele, st vanavanem, vend, õde, onu või tädi (kas ühiste vanemate, ühe ühise vanema või abielu kaudu) või võõrasvanem, ei käsitata siiski eraviisilise asendushooldajana. Eraviisiliseks asendushooldajaks võib olla perekonnasõber, laste sõbra vanem või lapse perekonnale varem tundmatu isik, kes soovib paigutada lapse enda juurde eraviisilisele asendushooldusele. Tuleb siiski rõhutada, et eraviisilise asendushooldusega on tegemist ainult juhul, kui laps on noorem kui 16 (puude korral noorem kui 18) ning talle pakutakse hooldust ja majutust vähemalt 28 päeva jooksul.

Viimati uuendatud: 02/08/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.