Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Prantsusmaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid

27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003 (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega; nn Brüsseli IIa määrus) artikli 56 kohaselt kehtivad Prantsusmaal menetlused, mis puudutavad konsulteerimist ja nõusoleku saamist enne lapse paigutamist hooldeasutusse või kasuperekonda teises liikmesriigis. Nende menetluste rakendamist on täpsustatud justiitsministeeriumi 28. oktoobri 2005. aasta ringkirjas määruse jõustumise kohta (ringkiri nr CIV/03/05, nr NOR JUS C 05 20 191 C).

Kui lapse paigutamine vanema juurde välja arvata, ei tehta nendest menetlustest erandeid, sest Prantsusmaa õiguse kohaselt on ametivõimude sekkumine nõutav olenemata sellest, kas paigutamise üle otsustatakse halduskorras, eestkostjate nõusolekul või kohtus.

2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?

Selles valdkonnas on Prantsusmaal keskasutuseks määratud noorte õigusasjade direktoraadi (Direction de la Protection Judiciaire de la Jeunesse, DPJJ) õigusloome ja -küsimuste büroo (büroo K1). Seega tuleb alati, kui laps on kavas paigutada mõnest teisest määrust kohaldavast liikmesriigist Prantsusmaal asuvasse hooldeasutusse või kasuperekonda, pöörduda konsulteerimiseks ja nõusoleku saamiseks selle büroo poole.

Toimiku võib saata

• e-posti teel aadressil pole-international.dpjj-k1@justice.gouv.fr;

• tavaposti teel aadressil:

Ministère de la Justice

Direction de la Protection Judiciaire de la Jeunesse (bureau K1 – pôle international)

13 place Vendôme 75001 Paris, France

3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed)

Kui laps on kavas paigutada mõnest teisest Brüsseli IIa määrust kohaldavast liikmesriigist Prantsusmaal asuvasse hooldeasutusse või kasuperekonda, peab taotlev riik esitama Prantsusmaa keskasutusele alljärgnevad andmed:

  • teave alaealise tsiviilõigusliku seisundi kohta;
  • alaealise suhtes vanema hooldusõigust omavate isikute isiku- ja kontaktandmed;
  • lapsele määratavate kasuvanemate või kavandatava hooldeasutuse andmed;
  • ülevaade alaealise isiklikest ja perekondlikest asjaoludest (sh täielik taustteave ja hiljutised sündmused);
  • ettevalmistusmeetmed, mida taotlev asutus on võtnud hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamiseks;
  • hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise korraldus (kestus, kirjavahetus-, lahkumis- ja suhtlus- ja lapse elukoha määramise õigus);
  • kavandatava hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise rahastamise kord;
  • hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise järelmeetmete ja võimalike vahejuhtumitega tegelemise kord;
  • taotletava hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise kestus.

Kui Prantsusmaa keskasutus on need dokumendid kätte saanud, viib ta koostöös asjaomase departemanguvolikoguga läbi kõik vajalikud kontrollimenetlused. Taotlusele vastamise aeg võib olenevalt juhtumi keerukusest erineda.

Seoses tähtaegadega kehtib nõue, et

kooskõlas määruse sätetega tuleb need dokumendid esitada enne, kui laps Prantsusmaal hooldeasutusse või kasuperekonda paigutatakse. Igal juhul tuleks dokumendid esitada võimalikult aegsasti enne kavandatavat paigutamiskuupäeva, et paigutamine toimuks kavakohaselt.

Kui laps on juba paigutatud hooldeasutusse või kasuperekonda ja seda soovitakse pikendada, tuleb Prantsusmaa keskasutusele saata taotlus vähemalt kaks kuud enne paigutamise lõppu.

4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?

Prantsusmaa õiguse kohaselt tähendab kasuperekond (famille d’accueil) „isikut, kes võtab tasu eest oma koju pideva ja püsiva hoole alla alaealise või alla 21-aastase noore täiskasvanu“ ja „kõiki isikuid, kes sellel aadressil elavad“ (sotsiaalhoolekande- ja perekonnaseadustiku (Code de l’action sociale et des familles) artikkel L. 421-2). Kasuperekonnaks määramiseks on vaja departemanguvolikogu ametlikku kinnitust.

Prantsuse õiguses tunnustatakse aga ka usaldusväärse kolmanda isiku (tiers digne de confiance) mõistet. Selleks võib olla isik, kes ei ole perekonnaliige ja kelle juurde laps paigutatakse ning kes saab lapse hooldekulude alusel hüvitist.

Samuti on õiguse kohaselt võimalik määrata halduskorras või kohtus lapse kasuvanemaks perekonnaliige. Neid kaht menetlust käsitletakse tsiviilseadustiku artikli 375-3 lõikes 2.

Brüsseli IIa määruse kohaldamisel kuuluvad kõik need stsenaariumid sama korra alla ning nende jaoks on nõutav eelnev konsulteerimine Prantsusmaa keskasutusega ja selle nõusolek.

5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?

Brüsseli IIa määruse kohaldamisel järgitakse eelistatud laia tõlgendust, mille järgi hõlmab kasuperekonna mõiste alaealise pereliikmeid. Sellest tulenevalt tuleb juhtudel, mil alaealine paigutatakse pereliikmete (v.a vanemad) juurde, eelnevalt konsulteerida Prantsusmaa keskasutusega.

Viimati uuendatud: 31/01/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.