Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Läti
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid.

Enne lapse piiriülest paigutamist tuleb konsulteerida pädeva perekonnakohtuga (bāriņtiesa), kelle tööpiirkonnas asuvasse hoolekandeasutusse või kasuperekonda laps paigutatakse, ja saada tema nõusolek.

2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?

Lapse paigutamise plaanist tuleb teavitada Läti justiitsministeeriumi, kes võtab nõusoleku saamiseks ühendust pädeva perekonnakohtuga.

Pädeva perekonnakohtu luba ei ole vaja, kui lapse paigutamisel aja ei ole vanematelt lapse hooldusõigust ära võetud või kui hooldusõigus on antud teisele isikule.

3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed).

Läti justiitsministeerium on keskne kontaktasutus, mis tegeleb määruse artiklis 56 osutatud paigutamistaotlustega ja edastab need Läti pädevale asutusele, kes teeb paigutamisotsuseid.

Nõutavate andmete ja dokumentide loetelu:

1) teave lapse õigusliku staatuse kohta ning kõikide asjakohaste kohtu otsuste koopiad ja nende tõlge läti keelde;

2) teave lapse perekonnast eraldamise põhjuste kohta ja selle tõlge läti keelde;

3) lapse sünnitõendi koopia;

4) teave lapse vajaduste kohta (tervislik seisund, haridus, emotsionaalsed vajadused ja lapse suhtluskeeled) ning selle tõlge Läti keelde;

5) koolis või koolieelses lasteasutuses käimise tõend ja ravidokumendid (arstlikud läbivaatused, vaktsineerimised ja diagnoosid) ning nende tõlge Läti keelde;

6) teave selle isiku või perekonna kohta, kelle juurde laps paigutatakse.

*Kui välisriigi asutus ei ole nimetanud konkreetset isikut, kelle juurde on kavas laps Lätis paigutada, kuid lapsel on Lätiga oluline side, aitab perekonnakohus leida Lätis sobiva eestkostja või kasuperekonna.

4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?

Lätis võidakse vanemliku hooleta lapsed paigutada kasuperekonda või eestkoste alla.

Kasuperekond on perekond, mis osutab orvule või vanemliku hooleta jäänud lapsele perepõhist asendushooldust, kuni laps saab naasta oma vanemate hoole alla, kui see on võimalik, või kuni laps lapsendatakse või tema üle seatakse eestkoste.

Eestkostjale antakse kõik vanema õigused ja kohustused ning ta esindab last isiklikes ja varaküsimustes.

5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?

Lapse eestkostjaks võidakse määrata lapse sugulane või isik, kes ei ole tema sugulane, kuid keda perekonnakohus peab suuteliseks eestkostja ülesandeid täitma.

Eestkostjaks võidakse määrata mis tahes sugulane, kes soovib lapse eest hoolt kanda, kui tal on eestkostja ülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja omadused.

Viimati uuendatud: 07/04/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.