Sisu koostaja:
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)
LEHEKÜLJE SISU
- 1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid.
- 2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?
- 3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed).
- 4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?
- 5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?
Leia sisu riikide kaupa
1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid.
Jah – lapsi käsitleva 1995. aasta määruse (Põhja-Iirimaa) (Children (Northern Ireland) Order 1995) artiklis 26 on sätestatud nõue teha kindlaks lapse, tema vanemate või vanemliku vastutusega isiku või muu asjaomase isiku soovid ja tunded ning võtta neid lapse heaolu kohta otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse.
2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?
Põhja-Iirimaa õigusaktid peegeldavad tihti Inglismaa ja Walesi 1989. aasta seadust laste kohta. Eristada saab kolme kategooriat.
• Mitteametlik – vanemate ja sugulaste vahelised kokkulepped, millesse ei ole kaasatud sotsiaalteenistused.
• Vabatahtlik majutamine – vanemate ja kohaliku omavalitsuse vahelised kokkulepped (lapsi käsitleva määruse artiklid 21 ja 27).
• Hooldusele paigutamise määrus – selle saamiseks on vaja pöörduda kohtusse (lapsi käsitleva määruse artiklid 27 ja 50).
Laste kasuperekonda paigutamise kord sarnaneb Inglismaa ja Walesi süsteemiga (vt teabelehte Inglismaa ja Walesi kohta).
3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed).
Olemas on näidisvormid, et hõlbustada teabe vahetamist/andmist, kui laps või noor on paigutatud hooldusele, ja pidevat läbivaatamist.
4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?
Lapsi käsitlevas määruses ei ole „perekonda“ määratletud. Lapsi käsitleva määruse kohaselt on „ametlikult määratud kasuvanem“ perekonnaliige, tema sugulane või muu sobiv isik, nagu on määratletud määruse artikli 27 punktis 3.
5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?
Lapsi käsitleva määruse artikli 27 lõike 2 punkti a kohaselt on lubatud laps paigutada:
i) perekonna;
ii) tema sugulase või
iii) muu sobiva isiku juurde.
Lapsi käsitleva määruse artikli 2 lõikes 2 on „sugulane“ määratletud kui „lapse vanavanem, vend, õde, onu või tädi (vähemalt ühe ühise vanema kaudu või abielu või tsiviilpartnerluse alusel) või kasuvanem“.
Viimati uuendatud:
05/08/2021
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.