Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Portugal
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid

Jah, alaealise lapse Portugali kasuperekonda või hoolekandeasutusse paigutamine eeldab konsulteerimist ja eelnevat nõusolekut.

Konsulteerimine ja eelnev nõusolek ei ole vajalikud, kui laps antakse temaga suguluses oleva isiku, nt vanavanemate, onude ja tädide või vanemate õdede-vendade hooldada. Sel juhul piisab, kui paigutamise kohta otsust tegev asutus lihtsalt teavitab Portugali keskasutust.

2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?

Portugali keskasutus määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohaldamisel:

DGRSP – Direcção-Geral de Reinserção e Serviços Prisionais (rehabilitatsiooni ja vanglateenuste peadirektoraat)

Gabinete Jurídico e Contencioso (õigusabi ja -vaidluste osakond)

Travessa da Cruz do Torel 1

1150-122 Lisboa (Portugal)

Telefon: (+351) 218 812 200

Faks (+351) 218 853 653

E-post: gjc@dgrsp.mj.pt

Veebisait

3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed)

Brüsseli IIa määruse artikli 56 kohase, noore hooldeasutusse või kasuperekonda paigutamise menetluse kulg Portugalis.

Portugali keskasutus

1. etapp – Portugali keskasutuse eelnev luba paigutamiseks

  • Taotleva riigi keskasutuse eelnev loataotlus;
  • esitatud dokumentide läbivaatamine ja hindamine paigutamiskriteeriumide ja -tingimuste alusel;
  • eelneva loa andmine või andmisest keeldumine Portugali keskasutuse poolt;
  • üksnes soovituslik tähtaeg: olenevalt juhtumi keerukusest 1–3 kuud pärast kõikide taotluse esitamiseks vajalike dokumentide kättesaamist.

2. etapp – kohtupoolne täidetavaks tunnistamine

  • Kasuperekond, kasuperega tegelev asutus või asutus, kelle hooldada laps anti, esitab kohtule (selle piirkonna perekonna- ja alaealiste asjade kohtumaja (Juízo de Família e Menores), kus kasuperekond või hoolekandeasutus asub) meetme tunnustamise ja täitmise taotluse. Sellele taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad Portugali keskasutuse eelnevat nõusolekut, ja lisadokumendid, milles on esitatud paigutamise üksikasjad: kestus, sekkumiskava, kasuperekonna kinnitus, et nad on suutelised end rahaliselt ülal pidama.

Või teise võimalusena:

Portugali keskasutusele saadetakse päritoluriigi haldusasutuse või kohtu paigutamisotsus või -määrus koos lisadokumentidega, milles on esitatud paigutamise üksikasjad: kestus, sekkumiskava, kasuperekonna kinnitus, et nad on suutelised end rahaliselt ülal pidama.

Portugali keskasutus edastab meetme täidetavaks tunnistamise taotluse prokuratuurile (Ministério Público), mis tegutseb pädeva kohtu juures, kus see lapse nimel ametlikult esitatakse.

  • Kohus teeb otsuse. Meetme täidetavaks tunnistamise korral võib kohus määrata meetme rakendamise järele valvamise eest vastutavaks asutuseks Portugalis sotsiaalkindlustusameti (Instituto da Segurança Social, IP).

3. etapp – paigutamismeetme rakendamine Portugalis

  • Kui täidetavaks tunnistamise otsus on tehtud, võib laps või noor tulla Portugali ja tema paigutamise meetme rakendamine alata.
  • Kui täidetavaks tunnistamise taotlus saadeti Portugali keskasutuse kaudu (ja igal juhul, kui kohus teavitab Portugali keskasutust oma otsusest), peaks Portugali keskasutus edastama kohtu otsuse taotlenud riigi keskasutusele.
  • Sotsiaalkindlustusamet jälgib meetme rakendamist ja koostab meetme rakendamise kohta korrapäraseid aruandeid, mis tuleb saata kohtule ja Portugali keskasutusele, kui kohus nii määrab.
  • Meetme pikendamiseks on vaja Portugali keskasutuse uut eelnevat luba, millele järgneb ülejäänud menetlus, mida on kirjeldatud eespool.

Nende dokumentide loetelu, mida Portugali keskasutus enne lapse Portugali kasuperekonda või hoolekandeasutusse paigutamiseks loa andmist nõuab, võib inglise keeles leida järgmiselt lingilt.

4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?

Dekreetseaduse nr 139/2019, milles sätestatakse kasuperekonnaga seotud meetmete Portugalis kohaldamise kord, artikkel 12 on sõnastatud järgmiselt:

Kasuperekond võib olla:

  1. üksikisik;
  2. kaks isikut, kes on omavahel abielus või mitte;
  3. kaks või enam suguluses olevat isikut, kes elavad samas leibkonnas.

Eelmise lõike punktides b ja c osutatud juhtudel vastutab lapse hooldamise eest perekonnas üks kasuperekonna liige.

Lõikes 1 osutatud isikud, kellele antakse kasulaps või noor hooldada, ei või olla selle lapse või noorega suguluses.“

Nimetatud dekreetseaduse artiklis 6 on sätestatud, et kasuperekondade süsteemi haldamise eest vastutavad sotsiaalkindlustusamet ja heategevusorganisatsioon Santa Casa da Misericórdia de Lisboa, kes teevad koostööd kasuperedega tegelevate asutustega, kes on riigisiseses õiguses määratud konkreetseteks sotsiaalse solidaarsuse asutusteks, või sarnaste asutustega, kes tegutsevad laste ja noorte valdkonnas ning on sõlminud sotsiaalkindlustusametiga koostöölepingu.

Dekreetseaduse artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et kohtumenetluses otsustatud perepõhise asendushoolduse meetmete täitmist juhib ja kontrollib kohus, kes määrab selleks spetsiaalsed rühmad, mis on ette nähtud seaduses nr 147/99 ohus olevate laste ja noorte kaitse kohta.

5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?

Ei, Portugali õiguse kohaselt ei hõlma kasuperekonna mõiste sugulasi (vt eelmise küsimuse vastuses osutatud dekreetseaduse nr 139/2019 artikli 16 lõige 3).

Kohaldatavad õigusaktid

Dekreetseadus nr 139/2019

Seadus nr 147/99

Lõppmärkus

See teave ei ole Portugali kontaktasutusele, kohtutele ega muudele asutustele ega sellega tutvuvatele isikutele siduv. Kuigi teave on koostatud hoolikalt, tuleks siiski tutvuda kehtivate õigusaktidega.

Viimati uuendatud: 28/01/2022

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.