Lapse paigutamine teise riiki, sealhulgas kasuperekonda

Rootsi
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Kas teie riigi siseriiklikus õiguses on sätestatud kohustus enne lapse paigutamist teise riiki konsulteerida ja saada nõusolek? Märkige võimalikud erandid.

Alati, kui laps paigutatakse mujale kui oma koju, on nõutav eelnev konsulteerimine ja nõusolek. Kui laps paigutatakse tema vanemate või tema hooldusõigusega isikute juurde, ei ole eelnev konsulteerimine ja nõusolek vajalikud.

2 Millise ametiasutusega tuleb konsulteerida ja temalt nõusolek saada juhul, kui eelnev konsulteerimine ja nõusolek on vajalikud?

Selle kohaliku omavalitsusüksuse sotsiaalametiga, kuhu laps paigutatakse.

3 Kirjeldage lühidalt konsulteerimise ja nõusoleku saamise korda (sealhulgas märkige nõutavad dokumendid, tähtajad, menetluse üksikasjad ja muud olulised andmed).

Nõusoleku saamise oluline eeltingimus on sotsiaalhoolekandenõukogu hinnang, et paigutamine on lapse parimates huvides. Selle üle otsustamisel, kas lapse paigutamine on tema parimates huvides, tuleks lähtuda lapse sidemest Rootsiga, nt kas lapsel on sotsiaalseid sidemeid vanemate või sugulastega Rootsis või kas tal on rootsi rahvus- või kultuuritaust. Sama kehtib mutatis mutandis välisriiki paigutamise kohta. Rootsi paigutamiseks nõusoleku andmisel või välisriiki paigutamise otsuse tegemisel kehtib lisanõue selgitada niivõrd kui võimalik välja, mida arvab paigutamisest laps. Lisaks on sotsiaalhoolekandenõukogu nõusoleku tingimuseks lapse eestkostja ja kui laps on saanud 15aastaseks, siis lapse nõusolek meetmega. Enne nõusoleku andmist tuleb uurida üksikkodu tingimusi ja seal valitsevaid hooldustingimusi. Lisaks peab lapsel olema elamisluba, kui see on vajalik.

Sotsiaalhoolekandenõukogu peaks võimaliku nõusoleku jaoks kiiresti korraldama uurimise ja viima selle lõpule hiljemalt nelja kuu jooksul. Uurimist võib mõjuvatel põhjustel teatava aja võrra pikendada. Uurimise toimumiseks peab välisriigi asutus toimikus märkima, millist üksikkodu paigutamistaotlus puudutab.

Rootsi paigutamise heaks kiitnud sotsiaalhoolekandenõukogu ei vastuta paigutamisega kaasnevate kulude, nt lapse elamiskulude või perekodule (kasuperele) makstavate hüvitiste eest.

4 Kuidas on teie liikmesriigi õiguses määratletud mõiste „kasuperekond“?

Rootsi õiguses ei tunta kasuperekonna (fosterfamilj) mõistet. Lapsed võidakse siiski paigutada perekodusse (familjehem). Sotsiaalteenuste määruse (2001:937) 3. peatüki 2. jaos on „perekodu“ määratletud kui üksikkodu, kuhu võetakse lapsi sotsiaalhoolekandenõukogu nimel alaliseks hooldamiseks ja kasvatamiseks või täiskasvanuid hooldamiseks ja põetamiseks ning mida ei peeta kutseliselt.

5 Kas mõiste „kasuperekond“ hõlmab ka sugulasi? Kui jah, siis milliseid?

Rootsi perekodu mõiste hõlmab kõiki lapse sugulasi. Lapse ühe vanema või muu lapse hooldusõigusega isiku koju paigutamiseks ei ole sotsiaalhoolekandenõukogu nõusolekut või eraldi otsust hoolduse kohta siiski vaja.

Viimati uuendatud: 27/07/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.