Leia ekspert

Tšehhi

Sisu koostaja:
Tšehhi

I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Tšehhi Vabariigis on olemas ametlik ekspertide nimekiri/register.

Justiitsministeeriumi 17. aprilli 1967. aasta määrusega (nr 37/1967 Coll.) rakendatava ekspertide ja tõlkide seaduse (nr 36/1967 Coll.) paragrahvi 7 lõike 4 kohaselt peavad vannutatud ekspertide ja vandetõlkide nimekirjad olema avalikult kättesaadavad.

Ekspertide ja tõlkide nimekiri on kättesaadav siin ning ekspertiisiasutuste nimekiri on kättesaadav siin.

Ekspertide registri pidamise eest vastutavad maakonnakohtud (krajský soud) ja justiitsministeerium.

Määrusega nr 37/1967 Coll. rakendatava ekspertide ja tõlkide seaduse (nr 36/1967 Coll.)) paragrahvi 4 lõike 1 punktide a, c ja e kohaselt peavad eksperdid vastama registrisse kandmiseks järgmistele kriteeriumidele:

  • kodakondsus (Tšehhi, ELi kodakondsus pikaajalise või alalise elamisloaga, kolmanda riigi kodakondsus alalise elamisloaga);
  • kvalifikatsioon;
  • täienduskoolitus;
  • täielik teovõime;
  • ei ole kriminaalkorras karistatud.

Registreerimiseks peavad eksperdid andma vande. Vanne on järgmine: „Luban, et järgin eksperditegevuses rangelt seadusi, tegutsen erapooletult oma eksperditeadmiste kohaselt, kasutan kõiki oma teadmisi täielikult ja hoian konfidentsiaalsena fakte, millest olen eksperditegevuse käigus teada saanud“.

Nimekirja kandmiseks peavad eksperdid esitama taotluse pädevale kohtule (mõnel juhul ministeeriumile).

Eksperdi võib registrist kustutada eksperdi

  • surma korral;
  • surnuks tunnistamise korral kuupäeval, mil kohus isiku otsusega surnuks tunnistab;
  • teovõime äravõtmise või piiramise korral kuupäeval, mil jõustub kohtuotsus teovõime äravõtmise või piiramise kohta;
  • lõpliku süüdimõistmise korral tahtliku kuriteo eest või lõpliku süüdimõistmise korral hooletusest tingitud süüteo eest, mis on toime pandud seoses eksperditegevusega;
  • kirjaliku taotluse korral ekspertide ja tõlkide nimekirjast kustutamiseks, mis on esitatud justiitsministeeriumile või maakonnakohtu esimehele, pärast selle kalendrikuu lõppu, millal taotlus ekspertide ja tõlkide nimekirjast kustutamiseks esitati justiitsministeeriumile või maakonnakohtu esimehele.

Loa lõppemist reguleeritakse täiendavalt ekspertide ja tõlkide seaduse (nr 36/1967 Coll.) paragrahviga 20b. Seda sätet kohaldatakse juhtudel, kui ekspert ei täida enam eksperdiks nimetamise tingimusi või ei ole pikas perspektiivis tegevuseks suuteline (lõige 2).

Registrisse pääsemiseks ei pea ekspert kinnitama, et järgib käitumisjuhendit või eetikakoodeksit. Samas hinnatakse kandidaatide isikuomadusi ametisse nimetamise käigus. Eksperdid peavad andma vande.

Ekspertide nimekirja ajakohastavad korrapäraselt nii justiitsministeerium kui ka maakonnakohtud.

Eksperdi leiab otsinguvahendi abil. Sellega tehtav otsing hõlmab kõiki eksperte.

Eksperdid kantakse nimekirja spetsialiseerumise alusel. Praegu on peamisi spetsialiseerumisvaldkondi umbes 50. Spetsialiseerumisvaldkonnad on registris kättesaadavad.

Ekspert peab saatma nimekirja pidavale asutusele tegevusaruande.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Selleks et ennast eksperdiks nimetada, peab isik omandama oma erialal teatava haridustaseme.

Eksperdina tegutsemiseks ei pea olema kutseliidu liige.

Eksperdid ei pea oma oskusi korrapäraselt täiendama või arendama. Jätkuva kutsealase arengu süsteemi ei ole.

III. Ekspertide tasustamine

Eksperdi tasu arvutatakse eksperte ja tõlke käsitleva seaduse nr 37/1967 Sb. kohaselt.

Ekspertide tasustamisel kehtivad piirangud.

Kohtu määratud eksperdid ei saa ettemakset.

Ekspertidele tasu maksmise kohustust täidetakse järgmiselt.

Tsiviilkohtumenetlus

Menetluskulud sisaldavad eksperditasu. Kumbki pool kannab oma kulud ja oma esindaja kulud. Kohus näeb ette kohtuasjas täieliku võidu saavutanud poolele nende kulude hüvitamise, mis on tekkinud tema õiguse tõhusal teostamisel või kaitsmisel kaotanud poole vastu. Kui pool saavutab ainult osalise võidu, jaotab kohus kulude hüvitamise õiglaselt või teatab, et kummalgi osalejal ei ole õigust hüvitamisele. Menetluse tulemuste põhjal on riigil õigus saada pooltelt tagasi riigi kantud menetluskulud, kui ei eeldata nende kulude väljaarvamist kohtukulude hulgast.

Kriminaalmenetlus

Kriminaalmenetluse, sealhulgas täitemenetluse läbiviimiseks vajalikud kulud kannab riik. Kui kostja mõisteti vastavalt seadusele süüdi, peab ta maksma riigile tagasi ühekordse summa muude riigi kaetud kulude eest, kuid seda ainult juhul, kui menetluses paluti eksperdiaruannet.

Pooltel ei ole mingit võimalust saada õigusabi seoses eksperditasu maksmisega.

IV. Ekspertide vastutus

Tšehhi Vabariigi määrused ei sisalda ühtegi erisätet eksperdi vastutuse kohta. Kohaldatakse üldnorme (deliktiõigus/lepinguõigus).

Seni ei ole ekspertidel kohustust katta võimalik vastutus erialase vastutuskindlustusega. Siiski tekib kindlustuskohustus pärast kohaldatava õiguse järgmist reformi.

Eksperdi vastutus ei ole seadusega piiratud.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

Tšehhi Vabariigis on kohtuekspertiisi suhtes kohaldatavad peamised õigusnormid sätestatud seaduses nr 36/1967 ekspertide ja tõlkide kohta, tsiviilkohtumenetluse seadustiku seaduses nr 99/1963, kriminaalmenetluse seadustiku seaduses nr 141/1961 ja haldusmenetluse seadustiku seaduses nr 500/2004. Nende sätete ingliskeelne versioon ei ole internetis kättesaadav.

Eksperdi nimetamise üldreeglid on tsiviil-, kriminaal- või halduskohtu menetluses sarnased. Eksperdi staatus on kaitstud.

Tšehhi Vabariigi õigussüsteemis ei tehta vahet eksperdist tunnistajatel, tehnilistel ekspertidel, õigusekspertidel ega muud liiki ekspertidel.

Registreeritud eksperte on kokku umbes 9000. Justiitsministeerium on ette valmistanud uue eksperte käsitleva seaduse eelnõu. Valitsus esitas eelnõu parlamendile. Eelnõu peaks jõustuma 2021. aastal.

1. Ekspertide ametisse nimetamine

Eksperte võivad nimetada kohus ja/või menetluspooled.

Tsiviil- ja halduskohtumenetluses ei ole enne menetluse algust võimalik eksperti ametisse nimetada.

Kriminaalmenetluses kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 105 lõiget 1: kui kriminaalmenetluse seisukohast oluliste asjaolude selgitamiseks on vaja eksperditeadmisi, küsib kriminaalmenetlusega seotud ametiasutus spetsialisti arvamust; kui selline menetlus ei ole uuritava küsimuse keerukuse tõttu piisav, nimetab kriminaalmenetlusega seotud ametiasutus eksperdi. Kohtueelses menetluses määrab eksperdi kriminaalmenetluses osalev ametikandja, kes peab eksperdi arvamust otsuse tegemiseks vajalikuks. Selleks on prokurör, kui küsimus on suunatud tagasi täiendavaks uurimiseks, või kohtumenetlust juhtiv kohtunik. Eksperdi nimetamisest teavitatakse süüdistatavat ja kohtumenetluses prokuröri. Teisi isikuid teavitatakse eksperdi määramisest siis, kui peetakse vajalikuks, et nad võimaldaksid eksperdil pääseda teatud kohta või tegutseda muul viisil, mis on vajalik ekspertiisimenetluse läbiviimiseks.

1.a Eksperdi nimetab kohus

Kohus võib eksperdi nimetada juhul, kui tal ei ole konkreetses juhtumis vajalikke eksperditeadmisi. Tsiviil- ja kriminaalõiguses on ka juhtumeid, kus eksperdi nimetamine on kohustuslik.

Kriminaalmenetluse seadus nr 141/1961, kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi „KrMS“) paragrahvi 105 lõige 1: kui kriminaalmenetluse seisukohast oluliste asjaolude selgitamiseks on vaja eksperditeadmisi, küsib kriminaalmenetlusega seotud ametiasutus spetsialisti arvamust; kui selline menetlus ei ole uuritava küsimuse keerukuse tõttu piisav, nimetab kriminaalmenetlusega seotud ametiasutus eksperdi.

Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtu menetluses eksperdi määramisel erinevusi ei ole.

Kohtu määratud ekspertidel on seadusest tulenev kohustus teatada, kui neil tekib huvide konflikt.

Juhtudel, kui eksperdi nimetavad ametisse kohtud, kasutab kohus tema valimiseks ekspertide nimekirja või registrit, kuna kohtul on õiguslikult siduv kohustus nimetada ekspert registrist.

1.b Eksperdi nimetavad pooled

Pooled võivad määrata eksperdi, kui nad seda soovivad. Menetluspoole määratud kohtuekspertide (registreeritud riiklikus avalikus kataloogis) koostatud eksperdiaruanded on sama usaldusväärsed nagu kohtu määratud eksperdi aruanded.

Eksperdi määramisel ei pea pooled järgima erimenetlust ega -eeskirju.

Mõlemad kohtuvaidluse pooled ei saa määrata sama eksperti.

Kohus ei saa anda korraldust, et mõlemad pooled määraksid ühe eksperdi (näiteks väikese nõudeväärtusega või kiirmenetluses olevate juhtumite korral), selle asemel et kummalgi oleks oma ekspert.

Kohtuvaidluse pooled peavad esitama eksperdile üksikasjalikud juhised ja küsimused, millele ekspert peaks vastama.

2 Menetlus

2.a Tsiviilkohtumenetlus

Puuduvad erinõuded, mida ekspert peab oma aruandes ja/või kohtumenetluses järgima, näiteks kohtupraktika.

Kohus ei jälgi ega kontrolli eksperdi uurimistegevuse kulgu.

Eksperdi tegevuse kvaliteeti ei kontrollita (st kohtunik ei anna kohtuotsuses selle kohta hinnangut).

Eksperte küsitletakse tavaliselt kohtuprotsessi ajal.

Eksperdi arvamus ei ole kohtule siduv. Eksperdiaruanne on sama kaalukas kui mis tahes muu tõend, kohtunik on kohustatud hindama seda objektiivselt ja muude tõendite taustal. Kohtu nimetatud eksperdi antud eksperdiarvamuse suhtes ei kehti täpsuse eeldust. Menetluspoole määratud kohtueksperdi (registreeritud riiklikus avalikus kataloogis) koostatud eksperdiaruandel on sama õiguspädevus nagu kohtu määratud eksperdi aruandel. Pooled võivad aruande avalduste esitamisega vaidlustada.

Sellist menetlust, kus eksperdid kohtuvad või neid küsitletakse enne kohtuprotsessi, et püüda küsimusi kitsendada ja võimaldada kohtul eriarvamusi mõista, ei ole.

Ekspertidel on lubatud menetluse ajal pooltega suhelda, kuid nad peavad täitma ekspertide ja tõlkide seaduse (nr 36/1967 Coll.) paragrahvi 11 nõudeid, mille kohaselt ekspert (tõlk) ei tohi esitada arvamust (tõlkida), kui tema seos juhtumi, täitevasutuste, osalejate või nende esindajatega võib tekitada kahtlusi tema erapooletuses.

Kohe kui ekspert (tõlk) saab teada asjaoludest, mille suhtes tal on huvide konflikt, teatab ta sellest viivitamata; sama kohustus on menetluspooltel. Selle, kas eksperdil (tõlgil) ei ole lubatud esitada ekspertiisiakti (tõlget), otsustab tema ekspertiisiakti esitamiseks määranud organ. Tunnistajaid käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis küsimuses, millistel juhtudel võib ekspert (tõlk) keelduda ekspertiisiakti (tõlke) esitamisest ja millistel juhtudel ekspertiisiakti (tõlget) ei nõuta.

Pooltel on kohustus eksperdiga koostööd teha. Mõnikord kutsub ekspert pooli uurimisele või küsitlusele. Eksperdil on õigus kohtuistungil tunnistajatele küsimusi esitada.

Sealjuures ei pea ekspert pooltega kohtuma, et nende märkusi koguda.

1. Eksperdiaruanne

Vorminõuded, mida ekspert aruandes peab järgima, on sätestatud ekspertide ja tõlkide seaduse paragrahvis 13 (nr 36/1967 Coll.). Paragrahvis 13 on sätestatud, et kui ekspert esitab aruande kirjalikult, on ta kohustatud iga eksemplari allkirjastama ja pitseriga kinnitama; tõlgil on sama kohustus kinnitatud tõlgete korral.

Eksperdilt ei nõuta esialgset aruannet.

Eksperdil ei ole kohustust käsitleda esialgses või lõpparuandes poolte argumente.

Puuduvad muud erinõuded, mida ekspert peab silmas pidama oma aruandes ja/või kohtumenetluses, näiteks kohtupraktika.

On juhtumeid, kus ekspert peab esitama täiendava aruande pärast seda, kui pooled ja kohtunik on esitanud lisaküsimusi.

Ekspert esitab oma aruande kirjalikult. Eksperdil võidakse paluda aruannet kaitsta.

2. Kohtuistung

Ekspert ei pea osalema eelistungil.

Ekspert peab osalema kohtuistungil, et vastata kohtu ja menetluspoolte küsimustele.

Eksperte küsitletakse tavaliselt kohtuprotsessi ajal.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).

Viimati uuendatud: 17/05/2021

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.