I. Ekspertide nimekirjad ja registrid

Olemas on põhjalikud ekspertide registrid. Eri spetsialiseerumisvaldkondi on ligikaudu 200–300.

• Kaubandus- ja tööstuskodade atesteeritud eksperdid leiate siit.
• Käsitöönduskodade atesteeritud eksperdid leiate siit.
• Põllumajanduskodade atesteeritud eksperdid leiate põllumajanduskodade piirkondlikelt veebisaitidelt.
• Arhitektide kodade atesteeritud eksperdid leiate arhitektide kodade piirkondlikelt veebisaitidelt.
• Teavet inseneride kodade atesteeritud ekspertide ja registrite kohta leiate siit.
• Raamatupidajate kodade atesteeritud eksperdid leiate siit.
• Teise andmebaasi leiate vannutatud ekspertide ühenduse veebisaidilt aadressil https://www.bvs-ev.de/sachverstaendigenverzeichnis/.
• Meditsiiniekspertidel atesteerimiskohustust ei ole. Meditsiinieksperdi leidmiseks peetakse nimekirju meditsiiniühenduste piirkondlikel veebisaitidel.

Eksperdi nimetamine registrist on tava, mida kohtud laialdaselt järgivad. Nõuetele vastavuse korral registreeritakse ekspert automaatselt. Riiklikult määratud registreerimiskojad vastutavad registrite kiire ajakohastamise eest.

Peamised õigusaktid, mida Saksamaal kohtuekspertiisi suhtes kohaldatakse, on järgmised:

• Tsiviilkohtumenetluse seaduse (ZPO) § 401 jj;
• kaubanduse reguleerimise seaduse § 36;
• käsitöönduse reguleerimise seaduse § 91;
• haldusmenetluse eeskirjad;
• kriminaalmenetluse eeskirjad;
• kodade tegevusjuhised.

II. Eksperdi kvalifikatsioon

Isiku võib kanda ekspertide nimekirja, kui tal on oma erialal eriti kõrge kvalifikatsioon. Nimekirja kandmiseks on nõutav, et taotlejal oleksid asjakohased erialased kogemused. Asjatundlikkust tuleb tõendada, esitades eksperditöö kohta nõuetekohased dokumendid (nt elulookirjeldus, kõigi asjakohaste akadeemiliste ja kutsekvalifikatsioonide tunnistuste, töökogemuse tõendite, soovituste, aruannete, koolitustunnistuste koopiad). Kontrolli teevad ka tööstus- ja kaubandus-/käsitöönduskojad ning arhitektide ja inseneride puhul nende kutsekojad. Lisaks kvalifikatsioonile tuleb esitada teave ka täiendusõppe ja kogemuste kohta ning näidata sõltumatust ja erialast kohusetunnet.

Tunnustatud eksperdid atesteeritakse ja registreeritakse tavaliselt viieks aastaks. Enne viieaastase perioodi lõppu peavad nad selleks, et neid atesteeritaks ja seega veel viieks aastaks registreeritaks, tõendama oma pädevust, erialast kohusetunnet ja koolitustel osalemist. Atesteerimine võib sellisel juhul toimuda näiteks viieaastase registreerimisperioodi jaoks esitatavate aruannete kontrollimise ja läbivaatamise põhjal. Koolitust peavad pakkuma vastutavad asutused. Kui ekspert ei järgi talle kehtestatud reegleid või ei ajakohasta oma oskusi, on kojad volitatud ta registrist kustutama.

III. Ekspertide tasustamine

Tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades arvutatakse tasu Saksamaa kohtutasude ja -hüvitiste seaduse (JVEG) alusel.

Taotleda on võimalik avanssi ja ettemakseid.

Kui ekspert töötab kohtuväliselt, sõltub tasu individuaalsest hüvitislepingust.

IV. Ekspertide vastutus

Ekspert vastutab ebaõige eksperdiarvamuse eest, kui arvamuse on tellinud eraisikud või kohtud. Kui kohtu jaoks töötav ekspert on tahtlikult või raske hooletuse tõttu koostanud ebaõige eksperdiarvamuse ja see ebaõige eksperdiarvamus on kohtuotsuse aluseks, on kahju kannatanud poolel võimalik pöörduda kahju eest hüvitise saamiseks kohtusse (BGB § 839 a).

Kui ekspert töötab kohtuväliselt, kohaldatakse (lepingulist) vastutust käsitlevaid üldsätteid.

V. Lisateave ekspertiisimenetluste kohta

1. Ekspertide nimetamine

Eksperdi nimetab kohus. Pooltel on siiski õigus teha ettepanekuid selle kohta, kes tuleks nimetada.

a) Eksperdi nimetab kohus

Kohus kasutab tavaliselt ekspertide nimekirja või registrit. Kohus võib ka nimetada iga eksperdi, keda peetakse sobivaks ja pädevaks. Kohtu nimetatud ekspert on ekspert, kelle on nimetanud ja keda juhendab kohus. Tema peamine kohustus on oma teadmiste piires kohut aidata.

b) Eksperdi nimetavad pooled

Kui pooled lepivad kokku teatavate isikute ekspertideks nimetamises, peab kohus nende kokkulepet järgima, kuid kohus võib piirata poolte tehtud valiku teatava arvu isikutega.

Kui pool soovib nimetada oma eksperdi, kes teda abistaks, käsitletakse seda eksperti mitte kohtu-, vaid eraeksperdina.

2. Menetlus

a) Tsiviilmenetlus

Kohus peab oma otsuseid põhjendama ja viitama eksperdi järeldustele, kui kohus järgib eksperdiarvamust. Eksperdiarvamus ei ole kohtule siduv, kuid on otsuse tegemisel siiski sageli väga oluline. Kohapealse kontrolli korral peab ekspert võtma ühendust kõigi pooltega. Kui ekspert vajab näiteks pooltelt lisateavet, peab sellega üldjuhul tegelema kohus.

i. Eksperdiaruanne

Pooltel on võimalik määratud eksperdi aruanne vaidlustada, tehes avaldusi või palgates eraeksperdi ja esitades kohtule teise ekspertiisina tema aruande.

ii. Kohtuistung

Tõendite kogumiseks võib enne kohtuistungit algatada iseseisva menetluse (selbständiges Beweisverfahren). Sellega seoses võib eksperdi nimetada enne põhimenetluse toimumist. Sellise menetluse ulatus on piiratud tõendite säilitamisega hilisema kohtumenetluse jaoks või kohtuvaidluste vältimiseks.

Kohtuistungil järgitakse tegevusjuhiseid ja menetluseeskirju. Ekspert peab küsimustele vastama objektiivselt, arusaadavalt ja põhjalikult. Saksamaa menetlusõiguses ristküsitlust ei ole, kuid küsimusi võivad esitada mitte üksnes kohtunik, vaid ka vaidluse pooled.

b) Muu

Kriminaalasjades peaks kohus määrama eksperdi kohtuekspertide tunnustatud registrist; teine isik tuleks valida ainult juhul, kui see on eriasjaolude tõttu vajalik, StPO § 73 punkt 2. Kohus võib eksperdi tegevust suunata. Muud eeskirjad leiate kriminaalmenetluse seadustikust.

Siin esitatud teave on kogutud projekti „Leia ekspert“ („Find an Expert“) käigus riikide kontaktisikutelt, kelle on valinud Euroopa asjatundlikkuse ja ekspertide instituut (EEEI).