COVID-19 viiruse mõju õigusvaldkonnale

Käesoleval leheküljel antakse ülevaade meetmetest, mis on Euroopa Liidus võetud COVID-19 pandeemia tõttu ja mis mõjutavad nii kohtusüsteemi, riigiasutusi ja õiguspraktikuid kui ka ettevõtjaid ja kodanikke.

Olukord ja seda teemat puudutav teave muutub pidevalt ning seetõttu ajakohastatakse käesolevat lehekülge korrapäraselt.

Euroopa Nõukogu on samuti koostanud veebilehe, millel tutvustatakse meetmeid, mida eri riigid on õigusvaldkonnas COVID-19 pandeemia tõttu võtnud. Selle veebilehega saab tutvuda siin.

1. TSIVIIL- JA MAKSEJÕUETUSÕIGUS

Eraldi veebileht on loodud meetmetele, mida liikmesriigid on võtnud COVID-19 pandeemiale reageerimiseks tsiviilõiguse, sealhulgas perekonnaõiguse ja äriõiguse ning maksejõuetusõiguse valdkonnas. Sellele veebilehele pääseb siit.

Teavet COVID-19 mõju kohta tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele annavad ja haldavad tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku riiklikud kontaktpunktid.

2. KRIMINAALÕIGUS

Kriminaalasju käsitlev Euroopa õigusalase koostöö võrgustik

Paljud liikmesriigid on kehtestanud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks ranged piirangud. Need mõjutavad ka kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd ja ELi õigusaktide kohaldamist.

Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaat kogub teavet kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö kohta ja avaldab selle Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku veebisaidi COVID-19-teemalises erirubriigis. Kuna juurdepääs teatavale teabele on piiratud, võtke palun selle nõutamiseks ühendust oma riikliku kontaktpunkti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaadiga.

Euroopa vahistamismääruse koordineerimisrühm

COVID-19 kriisil on vahetu mõju kriminaalasjades tehtavale õigusalasele koostööle, näiteks Euroopa vahistamismäärusega seotud menetlustele.

Käimasoleva kriisi ajal on tarvis, et liikmesriigid suhtleksid üksteisega tundlike üleandmismenetluste raames kiiresti ja tulemuslikult. Seetõttu on Euroopa Komisjon moodustanud tihedas koostöös Eurojusti, kriminaalasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadiga Euroopa vahistamismääruse koordineerimisrühma. Rühm võib olla kasulik ka muudes olukordades, kus on nõutav kiire teabevahetus liikmesriikide vahel, näiteks juhul, kui nad reageerivad Euroopa Liidu Kohtu otsustele, millel on vahetu mõju Euroopa vahistamismääruse sujuvale toimimisele.

Kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõigused

COVID-19 puhang mõjutab ka kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõiguste kasutamist. Vahetu suhtlemine juristide, tõlkide või kolmandate isikutega (kui kahtlusaluselt või süüdistatavalt on võetud vabadus) on keerulisem.

Soodustatakse audio- ja videokonverentside või muude kaugvahendite kasutamist. Lisaks tuleks selleks, et oleks võimalik kasutada õigust kaitsjale või tõlgi abile, võtta turvameetmeid, näiteks paigaldada politseijaoskondadesse või kinnipidamisasutustesse klaassirmid.

Ka COVID-19 ajal tuleb õiglase menetluse tagamiseks kahtlusaluste ja süüdistatavate menetlusõigusi arvesse võtta. Direktiivides sätestatud piiratud erandeid peaksid pädevad asutused tõlgendama ülekaalukate nõuete olemasolu korral kitsalt ja neid erandeid ei tohiks laialdaselt kohaldada.

Kuriteoohvrid – toetus ja kaitse COVID-19 pandeemia ajal

Kuriteoohvrite õiguste direktiivi alusel on liikmesriigid kohustatud tagama kõikidele kuriteoohvritele üldised ja sihtotstarbelised tasuta tugiteenused, mis on konfidentsiaalsed ja vastavad ohvrite konkreetsetele vajadustele. Ohvri erivajadustele vastav tugi ja kaitse peaks olema kättesaadav igas olukorras, ka COVID-19 pandeemia ajal.

• Kuriteoohvrite toetus ja kaitse COVID-19 ajal  (265 KB) 
• Valik liikmesriikide häid tavasid – kuriteoohvrite toetus ja kaitse COVID-19 ajal   (622 KB) 

Perevägivalla ohvrid

Perevägivalla ohvrite olukord on suhtlemisdistantsi hoidmise ja isolatsiooni nõude tõttu eriti raske. Vägivaldsusele kalduvate partneritega koos elavad isikud ja vägivaldsusele kalduvate vanemate lapsed puutuvad selles olukorras ühelt poolt rohkem kokku sunni, vägivalla ja hoolimatusega ning teiselt poolt on neil piiratumad võimalused saada tuge ja kaitset.

Liikmesriike õhutatakse võtma oma COVID-19-st tingitud eriolukorrale reageerimise riikliku kava raames erimeetmeid perevägivalla ohvrite toetamiseks ja kaitsmiseks. Eriti oluline on tagada neile võimalus saada hõlpsasti veebipõhiseid ja -muid tugiteenuseid, sealhulgas psühholoogilist abi ja muid sotsiaalteenuseid. Samuti peaks eelkõige perevägivalla ohvritel olema võimalik pääseda varjupaikadesse ning saada psühholoogilist ja traumaabi ja -nõustamist. Riikide õiguskaitseasutused peaksid ka olema registreeritud ja uute perevägivalla juhtumite suhtes eriti valvsad. Samuti on oluline tagada ohvrite füüsiline kaitse.

e-õiguskeskkonna portaali teabelehtedelt eri riikide kohta leiab üldteavet selle kohta, kuidas on ohvrite toetamine ja kaitse konkreetsetes liikmesriikides korraldatud.

Mitu osalejat (sealhulgas ELi ametid ja tugiorganisatsioonid) annab praktilist teavet selle kohta, kuidas tagada ohvrite toetamine ja kaitse COVID-19 pandeemia ajal:

• teavet perevägivalla ohvritele pakutavate lähimate tugiteenuste kohta leiab siit (Women against Violence Europe (ühendus „Euroopa naised vägivalla vastu“));
• teabega riiklike naiste hädaabiliinide kohta saab tutvuda siin (Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut);
• teavet perevägivalla ohvrite kaugtoe ja -nõustamise pakkumise kohta leiab Victim Support Europe veebisaidilt (Euroopa ohvriabiteenistus);
• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on andnud välja bülletääni COVID-19 pandeemia mõju kohta põhiõigustele. See sisaldab näiteid mitme liikmesriigi headest tavadest perevägivalla ohvrite toetamisel ja kaitsmisel;
• Maailma Terviseorganisatsioon annab samuti nõu selle kohta, kuidas perevägivalla ohvreid pandeemia ajal toetada ja kaitsta.

Küberkuritegevuse ohvrid

Europoli sõnul pakub COVID-19 pandeemia kurjategijatele uusi võimalusi kasutada kuritegelikel eesmärkidel ära kodanike hirmu ja muutunud töötingimusi. Toime on pandud märkimisväärne hulk küberrünnakuid ja oodata on nende arvu suurenemist. Kaugtööd tegevate inimeste arvu suurenemine on mitmekordistanud küberkurjategijate võimalusi kasutada ära soodsat olukorda ja inimeste haavatavust.

Europol on koostanud üldsuse küberturvalisuse tagamiseks nõuanded küberrünnakute ennetamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks. Suurenenud riskide ajal on eriti oluline vanemlik järelevalve lapse tegevuse üle internetis, samuti on oluline kaitsta elektroonilisi seadmeid salasõna, PIN-koodi või biomeetriliste tunnustega, ning teha oste usaldusväärsetelt internetimüüjatelt (pärast nende kohta antud individuaalse tagasiside kontrollimist).

Lisateavet turvalise veebikasutuse kohta leiab siit.

Vaenukuriteo ohvrid

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet on teatanud, et enamikus ELi liikmesriikides on suurenenud teatavatele rahvus- või etnilistele kogukondadele suunatud rassismi, ksenofoobia ja sallimatuse juhtumite arv, mis on seotud COVID-19 pandeemiaga.

Vaenukuritegude ohvreid puudutavate liikmesriikide meetmetega tuleks püüda soodustada vaenukuritegudest teatamist, uurida põhjalikumalt selliste kuritegude ajendeid ja toetada ohvreid.

Olukord vanglates

COVID-19 puhangu tõttu on riikide vanglateenistused sunnitud piirama viiruse mõju suletud ja haavatavale vanglakeskkonnale. Viiruse leviku vältimiseks võetavate meetmete hulka kuulub näiteks kõikide perekülastuste ja kogu väliste isikute osalusel toimuva tegevuse, nagu sport ja eriala- või kutseõpe ajutine peatamine.

Oma tervise pärast tunnevad muret nii töötajad kui ka kinnipeetavad. Kinnipeetavad kannatavad tegevusvõimaluste ja külastuste puudumise all. See muudab töötajate motiveerimise ja kinnipeetavate meeleavalduste ärahoidmise keeruliseks.

Ennekõike need liikmesriigid, kelle vanglad on ülerahvastatud, on sunnitud tegema raskeid otsuseid võimaliku ennetähtaegse vabastamise kohta.

Enamik liikmesriike on edasi lükanud ka kõik nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/909/JSK kohased kinnipeetavate üleandmised.

Komisjon püüab toetada liikmesriike nende jõupingutustes vanglates valitseva olukorraga toime tulla ning soodustab selleks teabe ja parimate tavade vahetamist.

Selleks on koostatud järgmine loetelu kasulikest veebisaitidest, mis sisaldavad andmeid vanglate COVID-19 olukorra kohta eri ELi liikmesriikides:

Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames kaasrahastataval Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioonil (EuroPris) on eraldi lehekülg, millelt leiab Euroopa vanglates seoses COVID-19 kriisiga võetavad meetmed.

2020. aasta märtsis seadis EuroPris sisse ekspertide meilirühma (praegu kokku 84 eksperti) ja jagab nüüd iga päev ajakohastatud teavet kõigi saadud küsimuste ja vastuste kohta.

Seda ajakohastatud teavet saab vaadata ka EuroPrisi veebisaidil.

Euroopa Nõukogu piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise komitee (CPT) on avaldanud põhimõtted, mis käsitlevad selliste isikute kohtlemist COVID-19 pandeemia kontekstis, kellelt on võetud vabadus.

Euroopa Nõukogu pönoloogiakoostöö töörühma nõukogu (PC-CP WG) on esitanud COVID-19-ga seotud avalduse inglise ja prantsuse keeles.

Rohkem teavet COVID-19 ning vanglate ja kriminaalhoolduse kohta, sealhulgas värskeima statistika „Statistiques Penales Annuelles du Conseil de l’Europe (SPACE) 2019“ leiab Euroopa Nõukogu veebisaidilt.

Uurimis- ja konsultatsioonifirma IPS Innovative Prison Systems on andnud välja otsustajatele mõeldud üldjuhendi, mis sisaldab üleilmseid tavasid ja soovitusi: „COVID-19 Pandemic Response. Fighting the invisible threat in prisons“ („COVID-19 pandeemia tõkestamine. Võitlus vanglates valitseva nähtamatu ohuga“), Joana Apóstolo, Rita Martins ja Pedro das Neves.

ÜRO piinamise tõkestamise allkomitee (SPT):

Oma viimasel veebruarikuu istungil andis SPT selles küsimuses nõu riiklikele ennetusasutustele.

30. märtsil 2020 esitas SPT üksikasjalikud nõuanded mitmesuguste meetmete kohta, mida valitsused ja sõltumatud järelevalveasutused peaksid võtma, et kaitsta COVID-19 pandeemia ajal inimesi, kellelt on võetud vabadus.

Piinamise ennetamise assotsiatsioon (APT) on loonud teabekeskuse, mis kogub ja süstematiseerib andmeid vabaduse võtmise ja COVID-19 kohta.

Organisatsioon Penal Reform International (PRI) on avaldanud märgukirja, milles käsitleb tervishoidu ja kinnipeetavate inimõigusi vanglates koroonaviiruse ajal: „Coronavirus: Healthcare and human rights of people in prison“.

Euroopa vanglate seirekeskus (EPO) – Euroopa valitsusväliste organisatsioonide võrgustik, mida koordineerib alates 2012. aastast Antigone (kinnipeetavate õiguste assotsiatsioon) – on kogunud teavet selle kohta, kuidas Euroopa riigid viirusega toime tulevad, ning koostanud aruande „COVID-19: what is happening in European prisons?“ („COVID-19: mis toimub Euroopa vanglates?“) ja interaktiivse kaardi, mis sisaldab lühiteavet iga liikmesriigi kohta.

Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondlik büroo on avaldanud vahesuunised COVID-19-ga toimetuleku kohta vanglates ja muudes kinnipidamiskohtades.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik on teinud avalduse „COVID-19 pandemic: Urgent steps are needed to protect the rights of prisoners in Europe“ („COVID-19 pandeemia: Euroopas tuleb kinnipeetavate kaitseks võtta kiireloomulisi meetmeid“).

Kriminaalhooldus

COVID-19 puhang mõjutab ka kriminaalhooldust ELis. Organisatsioonid loovad uusi tööviise ning annavad töötajatele täiendavaid juhiseid nende töö ja ülesannete haldamiseks. Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon (CEP), mida kaasrahastatakse Euroopa Komisjoni õigusprogrammi raames, avaldab teavet, meetmeid ja protokolle selle kohta, kuidas kriminaalhooldusasutused kogu Euroopas COVID-19 puhanguga toime tulevad.

CEP on kindlaks teinud ühised tavad ja töötanud välja soovitused kriminaalhooldussektoris COVID-19 ajal:

• kriminaalhooldusasutused kogu ELis järgivad riiklike ametiasutuste nõuandeid ja suuniseid, et tagada ohutus mitte ainult kriminaalhooldajate ja hooldusaluste isikute, vaid ka laiema kogukonna jaoks;
• kriminaalhooldajad suhtlevad omavahel ja muude sidusrühmadega kaugside vahendusel – kas telefoni, e-posti või videokonverentsi teel. Eelis on nendel kriminaalhooldusorganisatsioonidel, kellel juba on digitaalne taristu;
• kriminaalhooldajate ja kurjategijate vahelised näost näkku kohtumised asendatakse kaugkontaktidega, mis toimuvad e-posti, telefoni või videokonverentsi teel;
• ohtlike kurjategijatega tegelemine on ELi kriminaalhooldusorganisatsioonide prioriteet. Ohtlikud kurjategijad, eriti need, kes on varem toime pannud perevägivallakuritegusid, tehakse sekkumise/ravi eesmärgil kindlaks ja antakse hoolduse alla esmajärjekorras;
• enamikus riikides on üldkasulik töö peatatud või edasi lükatud;
• elektrooniline valve jätkub tavapärases korras, aga füüsilised kohtumised asendatakse telefonikõnede või veebipõhiste vahenditega;
• kriminaalhooldusel olevate inimeste arvu suurendamine ei tohi süsteeme üle koormata ega kriminaalhooldusametnikke üleliigselt survestada. Alternatiivsed mõjutusvahendid peavad olema otstarbekad ja neid tuleb massilise järelevalve vältimiseks nõuetekohaselt kasutada;
• kuna kohtuistungid on edasi lükatud, eeldatakse, et pärast COVID-19 pandeemiat suureneb surve koostada ja esitada kohtueelseid ettekandeid ning et see mõjutab otseselt kriminaalhooldusametnike igapäevast tööd;
• kõik ELi kriminaalhooldusorganisatsioonid tunnevad muret perevägivalla juhtumite arvu tõenäolise suurenemise pärast ja paluvad juhtida sellele probleemile tähelepanu.

3. DIGIVAHENDITE KASUTAMINE ÕIGUSASUTUSTES

Mitmed liikmesriigid on koroonaviiruse põhjustatud kriisi kontekstis tõhustanud digivahendite kasutamist õigusasutustes.

Allpool esitatud tabelis on teave liikmesriikide võetud ajutiste meetmete kohta:

Õigusasutuste kasutatavad digivahendid   (193 KB)