Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul

Saksamaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

Perelepituse lühitutvustus – Saksamaa

Väljavõte föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi (Bundesministerium der Justiz und für Verbraucherschutz) avaldatud brošüürist „Perekonnaseadus“ („Eherecht“), lk 73:

„6.2.5 Perelepitus

Paarid, kes taotlevad kooselu lõpetamist või abielu lahutamist, soovivad sageli lahendada oma peresuhted vastastikusel nõusolekul. Sellisel juhul on lepitusmenetlus suurepärane alternatiiv kohtumenetlusele.

Lepitusmenetluse õigusraamistik loodi lepitusseadusega (Mediationsgesetz), mis jõustus 26. juulil 2012.

Lepitusmenetlus aitab pooltel saavutada erapooletu isiku (lepitaja) abiga üksmeelse lahenduse oma konfliktile. Pooled võtavad ise vastutuse lahenduse saavutamise eest ja lepitajal puudub õigus teha nende eest otsuseid.

Erinevalt kohtumenetlusest on niimoodi võimalik kindlaks teha poolte tegelikud huvid ja vajadused ning kasutada neid konfliktile sobiva lahenduse leidmiseks. Selline lahendus aitab poolte huvidega paremini arvestada kui kohtuotsus. Seetõttu on pooltel sellega kergem nõustuda ja see on harilikult püsivam. Lepitusmenetluse raames võidakse sõlmida kokkuleppeid näiteks elatise, vara, kinnisvara, vanemliku vastutuse või suhtlusõiguse kohta.

Kohus võib lahutusmenetluse raames teha abikaasadele korralduse osaleda kas eraldi või üheskoos lepitust tutvustaval tasuta vestlusel või kasutada seotud küsimuste[1] selgitamiseks mõnda muud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust kohtu määratud isiku või asutuse abil ning kohus võib nõuda pooltelt vestlusel osalemise või muude võimaluste kasutamise kohta kinnitust (perekonnaasjade ja hagita asjade menetlemist käsitleva seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit, FamFG) paragrahv 135). Seda korraldust ei saa sundkorras täitmisele pöörata. Kohus võib korralduse täitmata jätmist siiski arvesse võtta kulude jaotamise üle otsustamisel (FamFG paragrahvi 150 lõige 4).“

Sama kehtib lapsi puudutavate küsimuste korral vastavalt FamFG paragrahvi 156 lõike 1 kolmandale ja viiendale lausele ning paragrahvi 81 lõike 2 punktile 5. Ka sellisel juhul võib kohus teha vanematele korralduse osaleda lepitust tutvustaval vestlusel või kasutada mõnda muud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalust. Seda korraldust ei saa sundkorras täitmisele pöörata, aga ka siin võib kohus võtta korralduse täitmata jätmist arvesse menetluskulude jaotamise üle otsustamisel.

Lingid Saksamaa veebisaitidele, mille kaudu võib leida lepitajaid perekonnaasjades

- Internationales Mediationszentrum für Familienkonflikte und Kindesentführung (MiKK e. V.), Fasanenstraße 12, 10623 Berliin, Saksamaa (rahvusvaheline lepituskeskus perekonfliktide ja lapseröövi asjades)

http://www.mikk-ev.de/

- Zentrale Anlaufstelle für grenzüberschreitende Kindschaftskonflikte beim Internationalen Sozialdienst im Deutschen Verein (ZAnK), Michaelkirchstraße 17/18, 10179 Berliin, Saksamaa (lepitamine lapsi puudutavates piiriülestes asjades)

http://www.zank.de/

Lingid Saksamaa veebisaitidele, mille kaudu saab teavet perelepituse või üldise lepitusmenetluse kohta

- Bundesverband Mediation e.V. (BM), Wittestr. 30 K, 13509 Berliin

http://www.bmev.de/

- Bundes-Arbeitsgemeinschaft für Familien-Mediation e.V. (BAFM), Spichernstraße 11, 10777 Berliin

http://www.bafm-mediation.de/

Lingid Saksamaa perelepitust käsitlevatele õigusaktidele

- Föderaalne justiits- ja tarbijakaitseministeerium (Bundesministerium der Justiz und für Verbraucherschutz), Mohrenstraße 37, 10117 Berliin

http://www.bmjv.de/

Lepitusmenetluse ja muude kohtuväliste vaidluse lahendamise vormide edendamise seadus (Gesetz zur Förderung der Mediation und anderer Verfahren der außergerichtlichen Konfliktbeilegung) (BGBl. (Bundesgesetzblatt – Saksamaa ametlik väljaanne) 2012, I osa, nr 35, 25. juuli 2012)

https://www.bmjv.de/SharedDocs/Gesetzgebungsverfahren/Archiv/Gesetz_zur_Foerderung_der_Mediation_und_anderer_Verfahren_der_außergerichtlichen_Konfliktbeilegung.html


[1] Seotud küsimused on nt abieluvararežiimi, pensioniõiguste kohandamist, elatismakseid ning ühist eluaset ja majatarbeid käsitlevad vaidlused.

Viimati uuendatud: 07/07/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.