Lepitamine perekonnaõiguslike vaidluste puhul

Vahendusmenetlus perekonda, abielu lahutamist ja kooselu lõpetamist puudutavates asjades

Vahendus on vabatahtlik konfidentsiaalne vaidluse lahendamise meetod, mille puhul konflikti või vaidluse pooled püüavad ise jõuda neutraalse ja erapooletu vahendaja abil kokkuleppele. Vahendusmenetluse ajal arutatavad küsimused sõltuvad menetluses osalejatest. Kokkulepe võidakse sõlmida järgmistes küsimustes: abikaasade lepitamine, lahuselu tingimuste sätestamine, vanema hooldusõiguse vormid, kontakt lastega, perekonna vajaduste rahuldamine, ülalpidamine ja lapsetoetus ning vara- ja elamispinnaküsimused. Vahendusmenetluse lahendus võib käsitleda ka passi väljastamist, lapse haridusalaseid valikuid, kontakte sugulastega ja/või lapse vara haldamist.

Vahenduse kasu

• Vahendus aitab vähendada negatiivseid emotsioone ja mõista teineteise vajadusi, vähendades seega konfliktiga seotud psühholoogilisi pingeid.

Kuidas asi suunatakse vahendusmenetlusse?

• Vahendusmenetluse võib korraldada enne kohtule hagiavalduse esitamist või pärast menetluse algatamist kohtuotsuse alusel.

• Vahendusmenetluse korraldamine eeldab igal juhul poolte nõusolekut.

• Kumbki pool võib taotleda vahendusmenetlust kohtumenetluse mis tahes etapis.

Kes otsustab vahendaja valiku?

• Vahendaja valivad ühiselt pooled või määratakse kohtu poolt, kaaludes eelkõige alaliste vahendajate loetellu kantud üksikisikuid.

Kui kaua võib vahendusmenetlus kesta?

• Kohtuotsusega algatatud vahendusmenetlus ei tohiks kesta üle 3 kuu, kuid seda võib ühistaotluse alusel või muul mõjuval põhjusel pikendada, kui see hõlbustab lahenduse saavutamist.

Vahendusmenetlus

• Vahendaja võtab pärast kohtuotsuse saamist pooltega ühendust, et leppida kokku kohtumise kuupäev ja koht.

• Vahendaja selgitab vahendusmenetluse eeskirju ja käiku ning küsib pooltelt, kas nad on vahendusega nõus.

• Vahendus on pooltevaheline arutelu vahendaja juuresolekul. Vahendaja ja emma-kumma poole vahel võib korraldada ka üks-ühele kohtumisi.

• Pooled võivad otsustada vahenduses mitte osaleda.

• Vahendus on konfidentsiaalne. Vahendaja ei tohi avaldada vahenduse üksikasju kolmandatele isikutele. Vahendusmenetluse protokoll ei sisalda otsust ega poolte seisukohti.

• Vahendaja ei või olla tunnistaja seoses asjaoludega, millest ta saab vahendusmenetluse läbiviimise käigus teada, välja arvatud juhul, kui pooled vabastavad ta saladuse hoidmise kohustusest.

Millised võivad olla vahendusmenetluse tulemused?

• Vahendusmenetlus võib anda tulemuseks vastastikku vastuvõetava lahenduse, millele pooled alla kirjutavad.

• Lahutamisel või kooselu lõpetamisel võib vahendusmenetlus anda tulemuseks abikaasade lepitamise ja/või kokkuleppe või ühiste õiguslike seisukohtade väljatöötamise. Need on aluseks asja lahendamisel kohtus.

• Vahendaja esitab pooltele protokolli koopia.

• Vahendaja esitab kohtule protokolli ja saavutatud lahenduse.

• Vahendusmenetluse tulemusena saavutatud lahendus, mille kohus heaks kiidab, on kohtuotsuse jõuga ja lõpetab kohtumenetluse.

• Kohus keeldub lahendust heaks kiitmast, kui lahendus on vastuolus õiguse või ühiskonnaelu reeglitega või kui selle eesmärk on seadusest kõrvale hoiduda või kui lahendus on segadust tekitav või sisaldab vastuolusid.

• Kui lahendust, mis on kuulutatud täitmisele pööratavaks, ei ole tegelikult täidetud, võib selle edasi anda kohtu määratud täitevametnikule.

• Kui lahendust ei saavutata, võivad pooled püüda taotleda oma õigusi kohtumenetluses.

Millised on vahendusmenetluse kulud?

• Vahendusmenetluse kulud kannavad pooled. Kumbki pool tasub tavaliselt poole kuludest, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

• Pool võib taotleda enda vabastamist vahendusmenetluse kulude tasumisest.

• Olenemata asja tulemusest võib kohus teha poolele korralduse hüvitada kulud, mis tulenevad selgelt põhjendamata keeldumisest vahendusmenetluses osalemast.

• Kui lahendus saavutatakse enne kohtuistungi algust, makstakse kohtulõiv 100% ulatuses poolele tagasi.

• Kui lahendus saavutatakse vahendaja abil kohtumenetluse hilisemas etapis (pärast kohtuistungi algust), makstakse kohtulõiv tagasi 75% ulatuses.

• Kui pooled lepitatakse lahutamisel või kooselu lõpetamisel esimese astme kohtus ja nad võtavad hagiavalduse tagasi, makstakse asja algatamisel tasutud kohtulõiv 100% ulatuses tagasi. Kui pooled lepitatakse enne menetluse lõpuleviimist teise astme kohtus, makstakse edasikaebuse eest tasutud lõiv tagasi 50% ulatuses.

• Kohtuvälise vahendusmenetluse korral määrab vahendaja tasu kindlaks vahenduskeskus või pooled lepivad selle vahendajaga kokku enne vahendusmenetluse algust.