Euroopa täitmiskorraldus

Rumeenia

Sisu koostaja:
Rumeenia

PÄDEVATE KOHTUTE LEIDMINE

Allpool olev otsinguvahend aitab Teil leida kohtu(d)/asutuse(d), mis on pädev(ad) konkreetse Euroopa õigusliku vahendi osas. Pange tähele, et kuigi tulemuste täpsust on püütud igakülgselt tagada, võib määratud pädevuste puhul siiski esineda ebatäpsusi.

Rumeenia

Kohtuotsuste tunnustamine ja täitmisele pööramine tsiviil- ja kaubandusasjades – Euroopa täitekorraldus


*kohustuslikud andmed

1. Korrigeerimis- või tagasivõtmismenetlused (artikli 10 lõige 2)

Kui Euroopa täitekorraldus on kohtuotsus, mis sisaldab kinnitatud kohtulahendit või muid pooltevahelisi õiguslikke kokkuleppeid, kuulub tõendi väljastamine esimese astme kohtu pädevusse (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), artikli 2 lõige 1).

Avalduse korrigeerimine kuulub selle kohtu pädevusse, kes tõendi välja andis. Kohus teeb otsuse tõendi välja andmise avalduse kohta ilma pooli ära kuulamata. Tõendi väljaandmise otsust ei ole võimalik edasi kaevata. Tõend antakse välja võlausaldajale ja selle koopia võlgnikule. Kui avaldus jäetakse rahuldamata, võib juhul, kui võlausaldaja osales menetluses, esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse tegemist, ja 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest juhul, kui võlausaldaja ei osalenud menetluses. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artiklid 2, 3, 5 ja 6).

Tõendi tagasivõtmise avaldus tuleb esitada tõendi välja andnud kohtule ühe kuu jooksul alates tõendi kättetoimetamisest. Kui kohus leiab pärast poolte ärakuulamist, et tõend väljastati, ilma et määruses (EÜ) nr 805/2004 ettenähtud tingimused oleksid olnud täidetud, vaatab ta võetud meetme uuesti läbi ja võtab tõendi kas osaliselt või täilikult tagasi. Otsuse vastu võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Samu sätteid kohaldatakse kassatsioonkaebuse (recurs) korral (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikkel 7).

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

2. Läbivaatamismenetlused (artikli 19 lõige 1)

Artikli 19 lõikes 1 nimetatud läbivaatamismenetlused

Artikli 19 lõikes 1 osutatud läbivaatamismenetlused on Rumeenia õiguse kohaselt tavaline edasikaebamine: apellatsioonkaebus (apel) ning erandlik edasikaebamine: kassatsioonkaebuse (recurs), tühistamishagi (contestație în anulare) ja läbivaatamine (revizuire).

Apellatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 466–482.

Esimese astme kohtu otsuseid on võimalik edasi kaevata. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Esimese astme kohtu otsuse täitmisele pööramine peatatakse apellatsioonkaebuse menetlemise ajaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus esitatakse sellele kohtule, kelle otsus edasi kaevatakse.

Kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, on kostjal õigus vastaspoole esitatud apellatsioonkaebuse menetlemise käigus esitada kirjalik kaebus (vastukaebus: apel incident) avaldusena, mille eesmärk on esimese astme kohtu otsuse tühistamine.

Ühise kohtuasja korral ja kui esimese astme kohtu menetlusse on kaasatud kolmandad isikud, on kostjal õigus siis, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödas, esitada kirjalik kaebus (ajendatud kaebus, apel provocat) teise kostja või sellise esimese astme kohtu menetluses osalenud isiku vastu, kes ei ole põhikaebuse pool, kui viimase sekkumine toimub viisil, mis mõjutab kostja õiguslikku seisundit menetluses.

Kostja peab esitama eespool osutatud kaebused samal ajal põhikaebuses esitatava vastusega.

Ettenähtud tähtaja jooksul esitatud apellatsioonkaebuse tulemusel vaadatakse kohtuasja sisu uuesti läbi ja apellatsioonikohus teeb otsuse nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude kohta (apellatsioonkaebuse devolutiivefekt, efectul devolutiv al apelului).

Apellatsioonikohus vaatab kohtuasjas esitatud väited apellatsioonkaebuse esitaja osutatud küsimustes ja edasikaevatud kohtuotsuse osas esitatud väidetele viidates uuesti läbi. Kui apellatsioonkaebus ei piirdu edasikaevatud kohtuotsuse resolutiivosa teatavate väidetega, käsitleb see tervet otsust juhul, kui on tõenäoline, et otsus tühistatakse või kui vaidlusküsimust tuleb käsitleda terviklikult.

Apellatsioonikohus võib jätta edasikaevatud kohtuotsuse tühistamata, lükates apellatsioonkaebuse tagasi või tühistades selle või kuulutades menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui apellatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib kohus edasikaevatud kohtuotsuse tühistada või seda muuta.

Kui leitakse, et esimese astme kohus tegi vale otsuse, ilma esitatud väidete põhjendatust uurimata või menetlus toimus ilma poolte osaluseta, kuna pooltele ei esitatud nõuetekohast kohtukutset, siis tühistab apellatsioonikohus edasikaevatud kohtuotsuse ja vaatab asja lahendamiseks läbi. Apellatsioonikohus tunnistab edasikaevatud kohtuotsuse kehtetuks ja saadab asja uuesti arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse; kohtuasja võib uuesti arutamiseks tagasi saata menetluse käigus ainult ühe korra.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine ei kuulunud esimese astme kohtu pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja saadab asja menetlemiseks pädevasse kohtusse, või lükkab taotluse vajaduse korral tagasi kui vastuvõetamatu taotluse.

Kui apellatsioonikohus on seisukohal, et asja menetlemine esimeses astmes kuulub tema pädevusse, siis ta tühistab edasikaevatud kohtuotsuse ja analüüsib esitatud väidete põhjendatust.

Apellatsioonkaebuse esitaja ei tohi oma kaebuse kohta tehtud otsuse tagajärjel sattuda halvemasse olukorda, kui ta oli edasikaevatud kohtuotsuse kohaselt.

Kassatsioonkaebuse esitamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 483–502.

Edasikaevatud kohtuotsuseid, selliseid kohtuotsuseid, mida ei ole õigus edasi kaevata, ja teatavates muudes konkreetselt viidatud kohtuasjades tehtud otsuseid on võimalik muuta kassatsioonimenetluses. Kassatsioonkabust ei ole võimalik esitada selliste kohtuotsuse peale, mis on tehtud teatavates küsimustes, nagu eestkoste, perekond, perekonnaseis, hoonete haldamine või evakuatsioon; servituudid, piiride muutmine, piiride märkimine, kohustus teostada toiminguid, mille rahalist väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, või jätta need teostamata, isiku surma kohtulik tuvastamine, pärandvara kohtulik jagamine, pärandvara, positiivne igamine, maaomand, tsiviilnavigatsioon ja sadamategevus, töövaidlused, sotsiaalkindlustus, sundvõõrandamine, tarbijakaitse, kindlustus, seadusest nr 77/2016 (laenukohustuste täitmiseks kinnisvara ülemineku kohta) tulenevad nõuded. Apellatsioonikohtus tehtud otsuste peale ei saa esitada kassatsioonkaebusi juhtudel, kui seaduses on sätestatud, et esimeses astmes tehtud kohtuotsuseid saab edasi kaevata ainult apellatsiooni korras.

Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse menetlemine kuulub selle kohtu pädevusse, kes on edasikaevatud kohtuotsuse teinud kohtust hierarhiliselt kõrgemal. Kaebuse esitaja taotluse alusel võib kassatsioonkaebust menetlev kohus võtta vastu otsuse selle kohtuotsuse täitmise peatamiseks, mille kohta kassatsioonkaebus esitati.

Vastukaebuse ja ajendatud kaebuse peale võib esitada vastava kassatsioonkaebuse.

Juhul kui kassatsioonkaebus tunnistatakse põhimõtteliselt vastuvõetavaks, võib kohus pärast kõikide esitatud väidete hindamist ja asjaomase õigusküsimuse uurimist selle vastu võtta, tagasi lükata või tühistada või kuulutada menetluste algatamiseks ettenähtud tähtaja aegunuks. Kui kassatsioonkaebus vastu võetakse, võib edasikaevatud kohtuotsuse kas täielikult või osaliselt tühistada. Tühistatud kohtuotsus ei kuulu täitmisele. Sellise kohtuotsuse alusel toimunud täite- või kindlustusmeetmetel ei ole õigusjõudu. Kohus otsustab selle omal algatusel, tehes otsuse edasikaevatud kohtuotsuse tühistamise kohta.

Kui kõnealune otsus tühistatakse, on esitatud väidete põhjendatust analüüsinud kohtule siduvad lahendatud õigusküsimuste kohta apellatsioonikohtus tehtud kohtuotsused. Kui kohtuotsus tühistatakse menetluseeskirjade rikkumise tõttu, taasalustatakse menetlust tühistatud aktist. Kui otsus tühistatakse, menetleb esimese astme kohus kohtuasja uuesti, võttes arvesse kõiki väiteid, mis esitati selles kohtus toimunud menetluses, kelle kohtuotsus tühistati.

Kui esitatakse kassatsioonkaebus ja kui pärast kohtuotsuse tühistamist toimub kohtuasja uus arutamine, siis ei tohi asjaomase poole olukord muutuda selle tagajärjel halvemaks.

Tühistamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 503–508.

Lõpliku kohtuotsuse võib edasi kaevata, esitades tühistamishagi, kui kostja ei saanud nõuetekohast kohtukutset ega osalenud kohtuasja menetlemises. Tühistamishagi esitatakse sellele kohtule, kelle otsus vaidlustatakse. Selle võib esitada 15 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest ja hiljemalt ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kohtuotsus jõustus. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille tühistamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui vastuväide on nõuetekohaselt põhjendatud, teeb kohus vaid ühe kohtuotsuse, millega tühistatakse edasikaevatud kohtuotsus ja lahendatakse kohtuasi. Tühistamismenetluse tulemusel tehtud kohtuotsuse võib vaidlustada nii, nagu vaidlustati edasikaevatud kohtuotsus.

Läbivaatamise suhtes kohaldatakse tsiviilmenetluse seadustiku artikleid 509–513.

Kohtuotsuse läbivaatamist seoses kohtuasja sisuga või sisuga seotud küsimuses võib taotleda näiteks juhul, kui asjaomane pool ei saanud endast sõltumatutel asjaoludel kohtusse ilmuda ja teavitas sellest kohut. Läbivaatamisperiood on üks kuu ja seda arvestatakse takistuse lõppemisest. Kohus võib peatada sellise kohtuotsuse täitmise, mille läbivaatamist taotletakse, tingimusel et antakse tagatis. Kui kohus võtab läbivaatamistaotluse vastu, muudab ta edasikaevatud kohtuotsust kas täielikult või osaliselt ning vastuolu korral lõpliku kohtuotsusega tühistab selle. Läbivaatamismenetluses tehtud kohtuotsuse suhtes kohaldatakse läbivaadatud kohtuotsuste suhtes seaduses sätestatud apellatsioonimenetlust.

3. Aktsepteeritavad keeled (artikli 20 lõike 2 punkt c)

Rumeenia keel.

4. Ametlikke juriidilisi dokumente kinnitavad asutused (artikkel 25)

Kui Euroopa täitekorraldus on ametlik juriidiline dokument, on pädev kohus see ringkonnakohus, kelle tööpiirkonnas dokumendi väljaandja asub (valitsuse erakorralise määruse nr 119/2006 (mis käsitleb teatavate ühenduse õigusaktide rakendamiseks vajalikke meetmeid alates Rumeenia ühinemisest ELiga), mis on heaks kiidetud seaduse nr 191/2007 muudatustega (muudetud), paragrahvi I1 artikli 2 lõige 2).

Viimati uuendatud: 11/01/2022

Käesoleva veebilehe asjaomaseid keeleversioone haldavad asjaomased liikmesriigid. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Euroopa Komisjon ei võta vastutust selles dokumendis sisalduva ega viidatud teabe ega andmete eest. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.