Brüsseli IIb määrus – abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimused (uuesti sõnastatud)

---

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (esimene osa) – ametiasutused või muud asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunktis b osutatud ametliku dokumendi koostamine, ning ametiasutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punktis 3 osutatud kokkuleppe registreerimine

Notariaadiseaduse (Notariāta likums) artiklis 325 sätestatud juhul on abielu lahutama ja abielulahutustõendit pädev välja andma vannutatud notar (zvērināts notārs).

Notariaadiseadus ja selle tõlge inglise keelde on kättesaadav aadressil Notariāta likums (likumi.lv).

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (teine osa) – haldusasutused, kes annavad artikli 74 lõikes 2 osutatud õigusabi

Õigusabiamet (Juridiskās palīdzības administrācija)

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (esimene osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 36 lõike 1 kohaselt tõendi väljastamine lahendi kohta, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artiklis 66 osutatud tõendi väljastamine ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta

Määruse artikli 36 lõike 1 punkti a kohase tõendi lahendi kohta annab välja selle lahendi teinud kohus.

Määruse artikli 36 lõike 1 punkti b kohase tõendi lahendi kohta annab välja selle lahendi teinud kohus. Kui lahendi tegi perekonnakohus (bāriņtiesa) vastavalt artikli 1 lõike 2 punktile b, c, d või e, annab artikli 36 lõike 1 punkti b kohase tõendi välja see perekonnakohus, kes selle lahendi tegi.

Määruse artikli 36 lõike 1 punkti c kohase tõendi lahendi kohta annab välja Riia linna kohus (Rīgas pilsētas tiesa).

Määruse artikli 66 lõike 1 punkti a kohase tõendi abieluasjades tehtud ametliku dokumendi kohta annab välja vannutatud notar.

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (teine osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendi parandamine, ning kohtud, kelle pädevusse kuulub artiklis 49 osutatud tõendi väljastamine selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või et selle täitmine on piiratud, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 66 lõike 1 kohaselt välja antud tõendi parandamine, millele on osutatud artikli 67 lõikes 1

Määruse artiklis 37 osutatud tõendit on pädev parandama see kohus, kes tegi otsuse tõendi parandamise kohta.

Määruse artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendit on pädev parandama või tühistama see kohus, kes tegi otsuse tõendi parandamise või tühistamise kohta.

Määruse artiklis 49 osutatud tõendit selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või et selle täitmine on piiratud, on pädev välja andma kohus, kes tegi otsuse tõendi väljaandmise kohta.

Artikkel 103 lõige 1 punkt c – kohtud, kelle pädevusse kuulub lahendi tunnustamine (artikli 30 lõige 3) ja tunnustamisest keeldumine (artikli 40 lõige 2), ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuuluvad täitmisest keeldumine (artikli 58 lõige 1), vaidlustus või edasikaebus (artikli 61 lõige 2) ja edasine vaidlustus või edasikaebus (artikkel 62)

Määruse artikli 30 lõikes 3, artikli 40 lõikes 2 ja artikli 58 lõikes 1 osutatud juhtudel on pädev kohus see rajoonikohus/linnakohus (rajona tiesa / pilsētas tiesa), kelle tööpiirkonnas asub lahendi täitmise koht või kostja ametlikult teatatud elukoht (deklarētā dzīvesvieta) või selle puudumisel kostja elukoht (dzīvesvieta) või registrijärgne asukoht (juridiskā adrese).

Esimese astme kohtu lahendi peale, millega tunnustatakse välisriigi kohtu lahendit, võib esitada edasikaebuse (blakus sūdzība). See kaebus tuleb esitada sellele kohtule, kes asjaomase lahendi tegi, ja see tuleb adresseerida asjaomasele apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohtu lahendi edasikaebuse kohta võib siiski vaidlustada, esitades edasikaebuse Läti kõrgeimasse kohtusse (Augstākā tiesa).

Esimese astme kohtu lahendi peale, millega keeldutakse välisriigi kohtu lahendi tunnustamisest või täitmisest, võib esitada edasikaebuse. See kaebus tuleb esitada sellele kohtule, kes asjaomase lahendi tegi, ja see tuleb adresseerida asjaomasele apellatsioonikohtule (määruse artikkel 61).

Regionaalse kohtu (apgabaltiesa) lahendi, millega tunnustatakse välisriigi kohtu lahendit, võib vaidlustada, esitades edasikaebuse Läti kõrgeimasse kohtusse (määruse artikkel 62).

Artikkel 103 lõige 1 punkt d – artiklis 52 osutatud pädevad täitevasutused

Volitatud kohtutäiturid.

Artikkel 103 lõige 1 punkt e – artiklites 61 ja 62 osutatud täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi edasikaebamise menetlused

Määruse artiklis 61 osutatud juhtudel on pädev asjaomane apellatsioonikohus. Edasikaebus tuleb esitada sellele kohtule, kes asjaomase lahendi tegi, kuid see tuleb adresseerida asjaomasele apellatsioonikohtule.

Regionaalse kohtu (apgabaltiesa) lahendi, millega tunnustatakse välisriigi kohtu lahendit, võib vaidlustada, esitades edasikaebuse Läti kõrgeimasse kohtusse (määruse artikkel 62). Edasikaebus tuleb esitada apellatsioonkaebuse esemeks oleva lahendi teinud regionaalsele kohtule, kuid see peab olema adresseeritud pädevale kassatsioonikohtule (kasācijas instances tiesa).

Nii määruse artiklis 61 kui ka artiklis 62 osutatud juhtudel võib edasikaebuse esitada 10 päeva jooksul pärast lahendi teatavakstegemist. Pool, kellele kohtulahend on edastatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse (Civilprocesa likums) artikli 56 lõikele 2 (st dokumentide kättetoimetamine isikule, kelle elu- või asukoht ei ole Lätis), võib esitada edasikaebuse 15 päeva jooksul pärast lahendi ärakirja väljaandmise kuupäeva.

Edasikaebuselt tuleb tasuda 70 euro suurune kautsjon.

Edasikaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Kohus teatab pooltele edasikaebuse läbivaatamise kuupäeva. Lahendi ärakiri edastatakse pooltele kolme päeva jooksul pärast edasikaebuse läbivaatamise kuupäeva. Edasikaebuse kohta tehtud lahendit ei saa edasi kaevata ja see jõustub lahendi tegemisel.

Edasikaebuse esitamise ja läbivaatamise menetlus on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduse 55. peatükis.

Artikkel 103 lõige 1 punkt f – nende keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid, kes on määratud abistama määruse kohaldamisel vanemliku vastutuse küsimustes Juhul kui on määratud rohkem kui üks keskasutus, märkige iga keskasutuse geograafiline või funktsionaalne pädevus, nagu on osutatud artiklis 76.

Määruse kohane keskasutus on:

Läti Vabariigi justiitsministeerium (Latvijas Republikas Tieslietu ministrija)

Brīvības bulvāris 36, Riga, LV-1536

E-post: pasts@tm.gov.lv

Tel: +371 67036802

Artikkel 103 lõige 1 punkt g – kui see on kohaldatav, siis lisaks vanematele nende lähisugulaste kategooriad, kelle juurde võib lapse liikmesriigi territooriumil paigutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, nagu on osutatud artiklis 82

Läti õigusraamistiku kohaselt on üldjuhul lapse paigutamiseks lapse sugulaste, isikute, kellega lapsel on lähedane suhe, või muude isikute juurde nõutav nõusolek. Erand tehakse siiski lapse paigutamise kestusega seoses. Nimelt võivad lapsevanemad vastavalt lapse õiguste kaitse seaduse (Bērnu tiesību aizsardzības likums) artiklile 45¹ anda lapse Lätis teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks. Sellisel juhul peab üks vanematest tegema volikirja, milles täpsustatakse, millises ulatuses volitavad vanemad teist isikut oma lapse huve esindama.

Seda tingimust kohaldatakse üksnes vanemliku hoolitsuse all olevate laste suhtes ja juhul, kui laps paigutatakse teise isiku hoole alla kuni kolmeks kuuks.

Artikkel 103 lõige 1 punkt h – need Euroopa Liidu institutsioonide keeled peale liikmesriigi ametliku keele, milles tema keskasutused teateid vastu võtavad, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 3

Suhtluskeeleks on läti ja inglise keel.

Artikkel 103 lõige 1 punkt i – keeled, millesse aktsepteeritakse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid, ning tõendite vabade tekstiväljade teksti tõlkeid, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 2

Artikli 80 lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlustele ja kõikidele täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge läti keelde.

Artikli 81 lõikes 1 osutatud taotlustele ja kõikidele täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge läti keelde.

Artikli 82 lõikes 1 osutatud taotlustele ja kõikidele täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge läti keelde.

Tõendi vabas vormis tekstiga väljad tuleb tõlkida läti keelde.