Brüsseli IIb määrus – abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimused (uuesti sõnastatud)

---

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (esimene osa) – ametiasutused või muud asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunktis b osutatud ametliku dokumendi koostamine, ning ametiasutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punktis 3 osutatud kokkuleppe registreerimine

Artikli 103 punkt a (esimene osa):

Horvaatia õigussüsteem ei tunne selliste ametlike dokumentide või kokkulepete väljaandmist.

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (teine osa) – haldusasutused, kes annavad artikli 74 lõikes 2 osutatud õigusabi

Artikli 103 punkt a (teine osa):

määruse artikli 74 lõikes 2 osutatud õigusabi on pädevad andma maakondade ja Zagrebi linna haldusasutused.

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (esimene osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 36 lõike 1 kohaselt tõendi väljastamine lahendi kohta, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artiklis 66 osutatud tõendi väljastamine ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta

Artikli 36 lõige 1

Artikli 36 lõikes 1 osutatud tõendeid on pädevad andma välja esimese astme kohtud (općinski sudovi; ainsuses općinski sud), kes on teinud lahendi, mille kohta tõend välja antakse.

Artikkel 66

Horvaatia õigussüsteem ei tunne selliste ametlike dokumentide või kokkulepete väljaandmist.

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (teine osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendi parandamine, ning kohtud, kelle pädevusse kuulub artiklis 49 osutatud tõendi väljastamine selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või et selle täitmine on piiratud, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 66 lõike 1 kohaselt välja antud tõendi parandamine, millele on osutatud artikli 67 lõikes 1

Artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendite parandamiseks pädevad kohtud ning artiklis 49 osutatud täidetavuse puudumise või piiramise kohta tõendite väljaandmiseks pädevad kohtud ja asutused on esimese astme kohtud, kes on teinud lahendi, mille kohta tõend välja antakse.

Mis puutub määruse (EL) 2019/1111 artikli 67 lõikes 1 osutatud ametlike dokumentide või kokkulepete parandamiseks pädevatesse asutustesse, siis Horvaatias seda ei kohaldata, kuna Horvaatias ei eksisteeri selliseid ametlikke dokumente ja kokkuleppeid või Horvaatia õigussüsteem ei tunne selliste ametlike dokumentide või kokkulepete väljaandmist (vt teave artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunkti b ja artikli 2 lõike 2 punkti 3 kohta).

Seega ei ole ükski asutus pädev parandama ametlikke dokumente või kokkuleppeid vastavalt määruse artikli 67 lõikele 1.

Artikkel 103 lõige 1 punkt c – kohtud, kelle pädevusse kuulub lahendi tunnustamine (artikli 30 lõige 3) ja tunnustamisest keeldumine (artikli 40 lõige 2), ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuuluvad täitmisest keeldumine (artikli 58 lõige 1), vaidlustus või edasikaebus (artikli 61 lõige 2) ja edasine vaidlustus või edasikaebus (artikkel 62)

Artikli 30 lõige 3

Horvaatias on välisriigi kohtuotsuseid pädevad tunnustama esimese astme kohtud (kohtuseaduse artikkel 18, Narodne Novine (NN, Horvaatia Vabariigi ametlik väljaanne) nr 28/13, 33/15, 82/15 ja 67/18).

Artikli 40 lõige 2

Kohus, kes on territoriaalselt pädev tunnustama ja täitma välisriigi kohtuotsuseid, on kohus, kelle tööpiirkonnas asub selle poole alaline elukoht, kelle suhtes tunnustamist ja täitmist taotletakse, või kohus, kelle tööpiirkonnas tuleb asjaomane kohtuotsus täita. Kui poolel, kelle suhtes tunnustamist ja täitmist taotletakse, ei ole alalist elukohta Horvaatias ja kui täitmine ei pea toimuma Horvaatias, võib taotluse esitada ühele neist Horvaatia kohtutest, kes on pädevad asjaomast asja arutama.

Pooled võivad välisriigi kohtuotsuse tunnustamist ja täitmist käsitleva otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul pärast otsuse kättetoimetamise kuupäeva.

Kui välisriigi kohtuotsuse tunnustamise kohta ei ole tehtud lõplikku otsust, võib iga kohus teha menetluse käigus eelotsuse selle otsuse tunnustamise kohta, kuid ainult selle menetluse suhtes.

Artikli 58 lõige 1

Horvaatias on pädevus keelduda välisriigi kohtuotsuse täitmisest esimese astme kohtutel (kohtuseaduse artikkel 18, NN nr 28/13, 33/15, 82/15 ja 67/18).

Artikli 61 lõige 2

Kõigi tsiviilasjades tehtud esimese astme kohtu lahendite peale esitatud apellatsioonkaebusi arutavad maakonnakohtud (županijski sudovi; ainsuses županijski sud).

Artikkel 62

Maakonnakohtu otsuse peale võib Horvaatia kõrgeima kohtu (Vrhovni sud) loal esitada apellatsioonkaebuse erakorralise läbivaatamise vormis, kui see esitatakse eriti olulises sisulises või menetlusküsimuses.

Artikkel 103 lõige 1 punkt d – artiklis 52 osutatud pädevad täitevasutused

Horvaatias on välisriigi kohtuotsus täitmisele pööramise pädevus esimese astme kohtutel (kohtuseaduse artikkel 18, NN nr 28/13, 33/15, 82/15 ja 67/18).

Artikkel 103 lõige 1 punkt e – artiklites 61 ja 62 osutatud täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi edasikaebamise menetlused

Täitmisest keeldumise taotluse kohta tehtud otsuse saab edasi kaevata maakonnakohtusse (selles küsimuses on pädevad Pula, Spliti ja Zagrebi maakonnakohtud).

Erakorraline edasikaebamine on võimalik erakorralise läbivaatamise vormis.

Artikkel 103 lõige 1 punkt f – nende keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid, kes on määratud abistama määruse kohaldamisel vanemliku vastutuse küsimustes Juhul kui on määratud rohkem kui üks keskasutus, märkige iga keskasutuse geograafiline või funktsionaalne pädevus, nagu on osutatud artiklis 76.

Määruse kohaldamisel abistavaks keskasutuseks on määratud töö-, pensionite, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium.

Keskasutuse aadress ja kontaktandmed:

Ulica grada Vukovara 78

10000 Zagreb, Croatia

E-post: pisarnica@mrosp.hr

Tel: + 385 1 5557 015, + 385 1 5557 363

Artikkel 103 lõige 1 punkt g – kui see on kohaldatav, siis lisaks vanematele nende lähisugulaste kategooriad, kelle juurde võib lapse liikmesriigi territooriumil paigutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, nagu on osutatud artiklis 82

Kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2019/1111 artikliga 82 ei ole lapse vanemate või lähisugulaste juurde paigutamiseks vaja Horvaatia nõusolekut. Lähisugulased määruse artikli 82 lõike 2 tähenduses on vanavanemad, onud, tädid, vennad/poolvennad, õed/poolõed ja õdede-vendade/poolõdede-poolvendade lapsed.

Artikkel 103 lõige 1 punkt h – need Euroopa Liidu institutsioonide keeled peale liikmesriigi ametliku keele, milles tema keskasutused teateid vastu võtavad, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 3

Töö-, pensionite, pere- ja sotsiaalpoliitika ministeerium kui Horvaatia keskasutus aktsepteerib teiste liikmesriikide keskasutustega suhtlemisel teateid nii horvaadi kui ka inglise keeles.

Artikkel 103 lõige 1 punkt i – keeled, millesse aktsepteeritakse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid, ning tõendite vabade tekstiväljade teksti tõlkeid, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 2

Taotlusele ja kõigile täiendavatele dokumentidele tuleb lisada tõlge horvaadi keelde, mis on taotluse saanud liikmesriigi ametlik keel.