Brüsseli IIb määrus – abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimused (uuesti sõnastatud)

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (esimene osa) – ametiasutused või muud asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunktis b osutatud ametliku dokumendi koostamine, ning ametiasutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punktis 3 osutatud kokkuleppe registreerimine

Artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunktis b osutatud ametlikku dokumenti on pädevad koostama notarid (notaires).

Artikli 2 lõike 2 punktis 3 osutatud kokkulepet on pädevad registreerima notarid ja kohtusekretärid (greffiers).

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (teine osa) – haldusasutused, kes annavad artikli 74 lõikes 2 osutatud õigusabi

Õigusabi büroo (bureau d'aide juridictionnelle) taotleja elukohajärgse esimese astme kohtu juures (tribunal judiciaire) või selle kohtu kantselei juures, kes on pädev asja arutama.

Erandina ühe kantselei reeglist on oma kantselei ka igal järgmisel kohtul:

• kassatsioonikohus (Cour de cassation),
• Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu (Conseil d’État),
• Prantsusmaa varjupaigaõiguse kohus (Cour nationale du droit d’asile).

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (esimene osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 36 lõike 1 kohaselt tõendi väljastamine lahendi kohta, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artiklis 66 osutatud tõendi väljastamine ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta

Abieluasju või vanemlikku vastutust käsitleva või lapse tagastamist nõudva lahendi kohta annab tõendeid vastavalt artiklile 36 välja:

– lahendi teinud või kokkuleppe heaks kiitnud kohtu kantselei juhataja (directeur de greffe).

Artikli 66 kohase tõendi lahendi kohta annab välja:

– esimese astme kohtu esimees (volitatud kohtunik).

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (teine osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendi parandamine, ning kohtud, kelle pädevusse kuulub artiklis 49 osutatud tõendi väljastamine selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või et selle täitmine on piiratud, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 66 lõike 1 kohaselt välja antud tõendi parandamine, millele on osutatud artikli 67 lõikes 1

Artikli 37 lõikes 1 osutatud tõendite parandamiseks pädevad kohtud: tõendi välja andnud kantselei juhataja või tõendi välja andnud kohus.

Artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendite parandamiseks pädevad kohtud: tõendi välja andnud asutus.

Artiklis 49 osutatud tõendeid selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või selle täitmine on piiratud, välja andma pädevad kohtud: tõendi välja andnud asutus.

Kohtud ja asutused, kes on pädevad parandama artikli 66 lõike 1 kohaselt välja antud tõendeid vastavalt artikli 67 lõikele 1: esimese astme kohtu esimees (volitatud kohtunik).

Artikkel 103 lõige 1 punkt c – kohtud, kelle pädevusse kuulub lahendi tunnustamine (artikli 30 lõige 3) ja tunnustamisest keeldumine (artikli 40 lõige 2), ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuuluvad täitmisest keeldumine (artikli 58 lõige 1), vaidlustus või edasikaebus (artikli 61 lõige 2) ja edasine vaidlustus või edasikaebus (artikkel 62)

Kohus, kes on pädev tunnustama lahendit vastavalt artikli 30 lõikele 3: esimese astme kohtu esimees või tema volitatud isik.

Kohus, kes on pädev keelduma lahendi tunnustamisest vastavalt artikli 40 lõikele 2: esimese astme kohtu esimees või tema volitatud isik.

Kohus, kelle pädevusse kuulub artikli 58 lõikes 1, artikli 61 lõikes 2 ja artiklis 62 osutatud lahendi täitmisest keeldumine, lahendi vaidlustamine või edasikaebamine ning edasine vaidlustamine või edasikaebamine: esimese astme kohtu esimees või tema volitatud isik.

Artikkel 103 lõige 1 punkt d – artiklis 52 osutatud pädevad täitevasutused

Esimese astme kohtu esimees või tema volitatud isik.

Artikkel 103 lõige 1 punkt e – artiklites 61 ja 62 osutatud täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi edasikaebamise menetlused

Prantsusmaal tuleb edasikaebus esitada apellatsioonikohtule (cour d’appel).

Prantsuse lahendi kohta tõendi väljaandmisest keeldumise otsuse võib edasi kaevata esimese astme kohtu esimehele, kui tegemist ei ole kohtuniku otsusega. Esimese astme kohtu esimees teeb kaebuse kohta lõpliku otsuse pärast kaebuse esitaja ja asjaomase asutuse ärakuulamist või kohtusse kutsumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 509-7).

Kui ka see otsus kaevatakse edasi (artikkel 62), arutab seda kassatsioonikohus.

Artikkel 103 lõige 1 punkt f – nende keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid, kes on määratud abistama määruse kohaldamisel vanemliku vastutuse küsimustes Juhul kui on määratud rohkem kui üks keskasutus, märkige iga keskasutuse geograafiline või funktsionaalne pädevus, nagu on osutatud artiklis 76.

Kõikides määrusega hõlmatud küsimustes, välja arvatud lapse paigutamine teise liikmesriiki

Ministère de la Justice

Direction des Affaires Civiles et du Sceau

Département de l’Entraide, du droit international privé et européen (DEDIPE)

13 place Vendôme

75042 Paris Cedex 01

E-post: entraide-civile-internationale@justice.gouv.fr

Tel: +33 144776105

Lapse paigutamise korral teise liikmesriiki

Ministère de la Justice

Direction de la Protection Judiciaire de la Jeunesse

Bureau des affaires judiciaires et de la législation

Postiaadress: 13, place Vendôme – 75042 Paris Cedex 01

Büroo aadress: Le Millénaire, 35 rue de la gare – 75019 Paris

Tel: +33 170228984

või + 33 170227582

E-post: saei.dpjj@justice.gouv.fr

Artikkel 103 lõige 1 punkt g – kui see on kohaldatav, siis lisaks vanematele nende lähisugulaste kategooriad, kelle juurde võib lapse liikmesriigi territooriumil paigutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, nagu on osutatud artiklis 82

Prantsusmaal ei või last paigutada ilma eelneva nõusolekuta muu kategooria lähisugulaste juurde peale vanemate.

Artikkel 103 lõige 1 punkt h – need Euroopa Liidu institutsioonide keeled peale liikmesriigi ametliku keele, milles tema keskasutused teateid vastu võtavad, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 3

Prantsuse ja inglise keel.

Artikkel 103 lõige 1 punkt i – keeled, millesse aktsepteeritakse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid, ning tõendite vabade tekstiväljade teksti tõlkeid, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 2

Prantsuse ja inglise keelde.