Brüsseli IIb määrus – abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimused (uuesti sõnastatud)

---

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (esimene osa) – ametiasutused või muud asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunktis b osutatud ametliku dokumendi koostamine, ning ametiasutused, kelle pädevusse kuulub artikli 2 lõike 2 punktis 3 osutatud kokkuleppe registreerimine

Ei kohaldata.

Saksa õiguses ei ole praegu selliseid lahuselu ja lahutust käsitlevaid ametlikke dokumente ega kokkuleppeid artikli 65 lõike 1 tähenduses, millel oleks Saksamaal siduv õiguslik mõju. Samuti puuduvad sellised vanemliku vastutuse küsimusi käsitlevad ametlikud dokumendid ja kokkulepped artikli 65 lõike 2 tähenduses, mis oleksid Saksamaal täidetavad. See tähendab, et ei ole selliseid Saksamaa ametlikke dokumente ega kokkuleppeid, mida tuleks määruse kohaselt teises liikmesriigis tunnustada või täita. Sellest tulenevalt puudub vajadus määrata asutused, mille ülesandeks on ametlike dokumentide koostamine artikli 2 lõike 2 punkti 2 alapunkti b tähenduses ja kokkulepete registreerimine artikli 2 lõike 2 punkti 3 tähenduses.

Artikkel 103 lõige 1 punkt a (teine osa) – haldusasutused, kes annavad artikli 74 lõikes 2 osutatud õigusabi

Puuduvad.

Saksa õigussüsteemis ei ole praegu ette nähtud ühtegi tasuta menetlust haldusasutuses artikli 74 lõike 2 tähenduses.

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (esimene osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 36 lõike 1 kohaselt tõendi väljastamine lahendi kohta, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artiklis 66 osutatud tõendi väljastamine ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta

Kohus, mis on pädev lahendi kohta tõendit välja andma (artikli 36 lõige 1):

kohus, mis lahendi tegi.

Kohtud ja asutused, mis on pädevad välja andma tõendi ametliku dokumendi või kokkuleppe kohta (artikkel 66):

puuduvad.

Saksa õiguses ei ole praegu selliseid ametlikke dokumente ega kokkuleppeid, mida tuleks määruse artikli 65 kohaselt teistes liikmesriikides tunnustada või täita. See tähendab, et puudub vajadus artikli 66 järgi tõendeid välja anda või määrata kindlaks nende välja andmise pädevus.

Artikkel 103 lõige 1 punkt b (teine osa) – kohtud, kelle pädevusse kuulub artikli 37 lõikes 1 ja artikli 48 lõikes 1 osutatud tõendi parandamine, ning kohtud, kelle pädevusse kuulub artiklis 49 osutatud tõendi väljastamine selle kohta, et kinnitatud lahend ei ole enam täidetav või et selle täitmine on piiratud, ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuulub artikli 66 lõike 1 kohaselt välja antud tõendi parandamine, millele on osutatud artikli 67 lõikes 1

Kohus, millel on õigus lahendi kohta antud tõendit (artikkel 36 ja artikkel 48) parandada (artikli 37 lõige 1 ja artikli 48 lõige 1): kohus, mis tõendi välja andis.

Kohus, millel on õigus anda välja kinnitatud lahendi täidetavuse puudumist või piiranguid käsitlev tõend (artikkel 49): kohus, mis peatas lahendi täidetavuse või piiras seda.

Kohtud ja asutused, millel on õigus ametlikku dokumenti või kokkulepet käsitlevat tõendit (artikkel 66) parandada (artikli 67 lõige 1): puuduvad. Saksa õiguses ei ole praegu selliseid ametlikke dokumente ega kokkuleppeid, mida tuleks määruse artikli 65 kohaselt teistes liikmesriikides tunnustada või täita. See tähendab, et puudub vajadus artikli 66 järgi tõendeid välja anda ja neid artikli 67 järgi parandada või määrata kindlaks, millised asutused vastutavad nende välja andmise ja parandamise eest.

Artikkel 103 lõige 1 punkt c – kohtud, kelle pädevusse kuulub lahendi tunnustamine (artikli 30 lõige 3) ja tunnustamisest keeldumine (artikli 40 lõige 2), ning kohtud ja asutused, kelle pädevusse kuuluvad täitmisest keeldumine (artikli 58 lõige 1), vaidlustus või edasikaebus (artikli 61 lõige 2) ja edasine vaidlustus või edasikaebus (artikkel 62)

Kohus, millel on pädevus

• lahendit tunnustada (artikli 30 lõige 3),
• lahendi tunnustamisest keelduda (artikli 40 lõige 1) või
• lahendi täitmisest keelduda (artikli 58 lõige 1) artiklis 39 osutatud alustel koostoimes artiklitega 41 ja 50 ning artikli 56 lõikega 6, artikli 68 lõigetega 2 ja 3

on:

1. esimeses astmes: perekonnaasjade kohus, mille tööpiirkonnas on selle isiku, kelle vastu taotlus on esitatud, või selle lapse, keda lahend puudutab, harilik viibimiskoht menetluse algatamise ajal;
2. kui eelneva põhjal ei saa pädevust määrata, siis: perekonnaasjade kohus, mille tööpiirkonnas tekib tunnustamishuvi või saab teatavaks abivajadus menetluse algatamise ajal;
3. kui ka eelneva põhjal ei saa pädevust määrata, siis: kohus, millel tuleb otsus teha (Pankowi perekonnaasjade kohus) liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht des Landes Berlin) tööpiirkonnas.

Punktide a ja b järgi määratud pädevus terves liidumaa kõrgeima üldkohtu (Oberlandesgericht) tööpiirkonnas koondub igal juhul sellesse perekonnaasjade kohtusse, mille tööpiirkonnas liidumaa kõrgeim üldkohus asub. Seega kehtib selle perekonnaasjade kohtu pädevus terves liidumaa kõrgeima üldkohtu tööpiirkonnas. Peale selle on liidumaa valitsusel õigus anda see pädevus teisele perekonnaasjade kohtule liidumaa kõrgeima üldkohtu tööpiirkonnas või, juhul kui ühel liidumaal on mitu kõrgeimat üldkohut, anda see pädevus ühele perekonnaasjade kohtule mitme kõrgeima üldkohtu või kõigi kõrgeimate üldkohtute tööpiirkonnas. Mil määral liidumaade valitsused seda õigust kasutama hakkavad, ei ole veel teada.

Lahendi täitmisest keeldumisel (artikli 58 lõige 1) Saksamaa õiguses sätestatud alustel, mis on kooskõlas artikliga 57,

tuleb eristada järgmist.

• Täitemenetluses tehtud lahendi peale saab esitada edasikaebuse Saksa perekonnaasjade menetlemise ja hagita menetluses lahendatavate asjade seaduse (Gesetz über das Verfahren in Familiensachen und in den Angelegenheiten der freiwilligen Gerichtsbarkeit, FamFG) § 87 lõike 4 alusel perekonnaasjade kohtule, mis tegi kõnealuse lahendi, või pädevale apellatsioonikohtule (liidumaa kõrgeim üldkohus, kelle tööpiirkonnas asub vaidlustatava lahendi teinud perekonnaasjade kohus).
• Sellise lahendi tegemiseks, mis käsitleb kaebust (Erinnerung) sundtäitmise läbiviimise kohta kohtutäituri poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung) § 766 järgi, on pädev see perekonnaasjade kohus, mis on pädev selle dokumendi sundtäitmist menetlema. Vt teave artikli 103 lõike 1 punkti d kohta.
• Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 767 kohaselt sundtäitmise vastu esitatud hagi korral, kui see puudutab menetluskulude hüvitamist (otsused kohtukulude jaotamise kohta), on pädev üksnes see kohus, mis tegi lahendi täitmisest keeldumise taotluse kohta esimeses astmes või kohus, mis oleks pädev tegema otsust sellise taotluse kohta (vt eespool).

Edasikaebuse (artikli 61 lõige 2) saab esitada sellele perekonnaasjade kohtule, mille otsust vaidlustatakse, või liidumaa kõrgeimale üldkohtule, millele perekonnaasjade kohus allub. Edasise edasikaebamise (artikkel 62) suhtes on pädev Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus (Bundesgerichtshof).

Artikkel 103 lõige 1 punkt d – artiklis 52 osutatud pädevad täitevasutused

Eristada tuleb järgmist.

Isikute üleandmist või tagasitoomist või suhtlusõigust käsitlevate lahendite täitmise suhtes vastavalt määruse (EL) 2019/1111 IV peatükile kehtivad samad normid, nagu on esitatud artikli 103 lõike 1 punkt c kohaselt lahendite tunnustamise, tunnustamisest keeldumise ja täitmisest keeldumise kohta liidu õiguses ettenähtud alustel.

Kui tegemist on sellise lahendi täitmisega vastavalt määruse (EL) 2019/1111 IV peatükile, mis ei käsitle isikute üleandmist või tagasitoomist või suhtlusõigust (eelkõige otsused kohtukulude jaotamise kohta), reguleerivad kohtualluvust üldsätted, mis käsitlevad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud lahendite täitmist. Vt teave, mis on kättesaadav siin: https://e-justice.europa.eu/52/ET/how_to_enforce_a_court_decision?GERMANY&init=true&member=1.

Artikkel 103 lõige 1 punkt e – artiklites 61 ja 62 osutatud täitmisest keeldumise avalduse kohta tehtud lahendi edasikaebamise menetlused

Artiklis 61 osutatud edasikaebus on sofortige Beschwerde. Artiklis 62 osutatud edasine edasikaebus on kassatsioonkaebus (Rechtsbeschwerde).

Artikkel 103 lõige 1 punkt f – nende keskasutuste nimed, aadressid ja suhtlusvahendid, kes on määratud abistama määruse kohaldamisel vanemliku vastutuse küsimustes Juhul kui on määratud rohkem kui üks keskasutus, märkige iga keskasutuse geograafiline või funktsionaalne pädevus, nagu on osutatud artiklis 76.

Artiklis 76 osutatud keskasutus on föderaalne justiitsamet (Bundesamt für Justiz).

Postiaadress:

Bundesamt für Justiz

Referat II 3

53094 Bonn.

Justiitsametiga saab ühendust võtta telefoni, faksi ja e-posti teel.

Tel.: +49 228 99 410 5212

Faks: +49 228 410 5401

E-post: int.sorgerecht@bfj.bund.de.

Artikkel 103 lõige 1 punkt g – kui see on kohaldatav, siis lisaks vanematele nende lähisugulaste kategooriad, kelle juurde võib lapse liikmesriigi territooriumil paigutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, nagu on osutatud artiklis 82

Puuduvad.

Saksamaa ei ole kasutanud artikliga 82 ettenähtud võimalust mitte kohaldada teatavate lähisugulaste kategooriate puhul nõuet saada nõusolek laste piiriüleseks paigutamiseks Saksamaal.

Artikkel 103 lõige 1 punkt h – need Euroopa Liidu institutsioonide keeled peale liikmesriigi ametliku keele, milles tema keskasutused teateid vastu võtavad, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 3

Lisaks saksa keelele võtavad keskasutused teateid vastu inglise keeles.

Artikkel 103 lõige 1 punkt i – keeled, millesse aktsepteeritakse artiklite 80, 81 ja 82 kohaselt saadetud taotluste ja täiendavate dokumentide tõlkeid, ning tõendite vabade tekstiväljade teksti tõlkeid, nagu on osutatud artikli 91 lõikes 2

Saksa keel.