1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele
1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses
22. märtsi 2020. aasta seadus kehtivas sõnastuses
22. märtsi 2020. aasta seisuga kulgevad menetlustähtajad ning tähtajad, mis oleksid tavaoludes kulgema hakanud pärast seda kuupäeva, on katkestatud ja nende kulgemine on peatatud kuni 30. aprillini 2020. Hiljem kulgevad need edasi. See tähendab, et 14-päevane tähtaeg lõpeb 15. mail 2020 ja 4-nädalane tähtaeg 29. mail 2020.
Erandid (muu hulgas): maksetähtpäevad, psühhiaatrilisele sundravile suunamine. Vahetu ohu korral turvalisusele või isikuvabadusele ning pöördumatute kahjude korral võib kohus katkestuse lõpetada varem.
Aegumistähtaegade kulgemine on peatatud ajavahemikuks 22. märtsist kuni 30. aprillini 2020.
Interneti vahendusel toimuvad menetlused: erandina võib mõningatele isikute kategooriatele teatavatel tingimustel võimaldada suulises menetluses osalemist video- ja audioülekande teel.
Täitemenetlus: COVID-19 pandeemia tõttu majandusraskustesse sattunud võlgniku vallas- ja kinnisvara sundenampakkumine võidakse edasi lükata. Väljatõstmine võidakse taotluse korral peatada, kui võlgnik jääks selle tõttu elukohata.
1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem
Kohtute ja menetlusosaliste vaheliste kontaktide piiramine sõltuvalt COVID-19 pandeemia põhjustatud olukorrast.
Vajadusel kõikide erikohtute sulgemine koos võimalusega suunata kiireloomulised asjad ümber muudesse kohtutesse.
1.3 ELi õigusalane koostöö
Keskasutuste menetlejad teevad COVID-19 pandeemia põhjustatud olukorra tõttu vastavalt vajadusele kaugtööd. Soovitatav on suhelda e-posti teel.
2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta
2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid
2.1.1 Maksejõuetuse peatamine
2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)
Võlgniku kohustus algatada ülemäärase võlgnevuse tõttu maksejõuetusmenetlus oli peatatud kuni 30. juunini 2021.
Võlgniku kohustus esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus 60 päeva jooksul pärast maksevõimetuse tekkimist – kui maksevõimetus tekkis COVID-19 tõttu, pikendatakse tähtaega 120 päevani.
2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt
Võlausaldaja õigus algatada võlgniku maksejõuetusmenetlus ülemäärase võlgnevuse tõttu
Võlausaldaja õigus algatada võlgniku maksejõuetusmenetlus ülemäärase võlgnevuse tõttu oli peatatud kuni 30. juunini 2021.
2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine
2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele
Taotleda saab kinnis- ja vallasvara sundenampakkumise peatamist, kui võlgnikul on praeguse COVID-19 pandeemia tõttu majandusraskusi ja need raskused on viinud täitemenetluse algatamiseni.
2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)
Maksejõuetuskohus võib pikendada tähtaega, mille jooksul kolmandad isikud ei tohi lõpetada lepinguid ega kasutada nõuete eraldamise või eraldi rahuldamise õigust (kehtis 30. juunini 2021).
Eluaseme üürilepingut (üüriseadus) ei saa lõpetada 2020. aasta aprillist kuni juunini tekkinud üürivõlgnevuse tõttu, mis on tingitud majandusliku olukorra märkimisväärsest halvenemisest seoses COVID-19ga. Kinnisvara omanik võib esitada hagi tasumata üüri väljamõistmiseks alles pärast 31. detsembrit 2020, kuid viivis ei tohi ületada 4% aastas.
2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine
Kohus võib pikendada maksejõuetusmenetluse menetlustähtaegu kuni 90 päeva võrra (kehtis 31. detsembrini 2020).
2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)
Kui võlgnikul on maksegraafiku järgimisel tekkinud võlgnevusi, võib ta taotleda kuni üheksaks kuuks moratooriumi (kehtis 30. juunini 2021).
2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)
Laenude osamaksed, mis tarbijad ja mikroettevõtjad pidid tasuma ajavahemikus aprillist kuni juunini 2020, lükatakse edasi, kui laenuvõtja sissetulek on COVID-19 tõttu vähenenud ja seetõttu ei ole mõistlik eeldada, et ta suudab laenu osamakseid õigel ajal tasuda. Laenulepingute tähtaega pikendatakse automaatselt kolme kuu võrra, välja arvatud juhul, kui laenusaaja soovib jätkata laenu tavapärast tasumist.
Võlgnetavatelt summadelt ajavahemikus aprillist kuni juunini viivist ei nõuta.
Leppetrahve ei kohaldata, kui leping on sõlmitud enne 1. aprilli 2020 ja võlgnik jätab oma kohustused täitmata põhjusel, et tema majanduslik olukord on COVID-19 tõttu oluliselt halvenenud või tema tööelu mõjutavad COVID-19ga seotud piirangud.
Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.