Juhime tähelepanu sellele, et käesoleva lehekülje saksa keel originaalkeelset versiooni on hiljuti muudetud. Valitud keeleversiooni meie töötajad parajasti tõlgivad.
Swipe to change

COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

Saksamaa
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Seni ei ole tsiviilõiguslike tähtaegade asjus meetmeid võetud; ainsad sätted on seotud pikemate katkestustega kriminaalmenetlustes. Saksamaa tsiviilmenetlusõigus sisaldab paindlikke sätteid tähtaegade pikendamise, menetluse peatamise ja ennistamise kohta ning neid sätteid saab kohtuasjades COVID-19 kriisiga seoses kasutada.

Lisateavet õiguslike meetmete kohta leiate föderaalse justiits- ja tarbijakaitseministeeriumi veebisaidilt.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid annavad kohtutele avarad võimalused praegusele erandlikule olukorrale paindlikult reageerida. Asjaomased kohtud ja kohtunikud otsustavad iga juhtumi korral eraldi, milliseid meetmeid (nt kirjalik menetlus, tõendite kogumisest loobumine, tõendite kogumine videokonverentsi teel) võtta. Kohtute sõltumatus säilib.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Koostöö perekonnaasjades (määrus (EÜ) nr 2201/2003):

Määruse (EÜ) nr 2201/2003 kohane keskasutus toimib täielikult. Taotlusi saab esitada paberil.

Koostöö ülalpidamisasjades (määrus (EÜ) nr 4/2009):

Määruse (EÜ) nr 4/2009 kohane keskasutus toimib täielikult. Taotlusi saab esitada paberil.

Tõendite kogumine (määrus (EÜ) nr 1206/2001) ja dokumentide kättetoimetamine (määrus (EÜ) nr 1393/2007):

Kohtusüsteemi toimimisele piiranguid ei ole. Kätteandmise ja tõendite kogumise taotlused täidetakse.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Äriühingu, täisosaniketa ühingu ning ühingu ja sihtasutuse maksejõuetusmenetluse algatamise kohustust kohaldatakse taas alates 1. maist 2021. Teatavaid selle kohustuse peatamise õiguslikke tagajärgi kohaldatakse endiselt, eelkõige COVID-19 tõttu maksejõuetusmenetluse peatamise seaduse (kehtivas sõnastuses) paragrahvi 2 lõike 1 punktide 2–5 kohast laiendatud kaitset vaidlustamise vastu.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldaja maksejõuetusmenetluse algatamise õigus oli piiratud ainult 28. juunini 2020. Alates 29. juunist 2020 on võlausaldajatel taas piiranguteta lubatud taotlusi esitada, kui võlausaldajal on maksejõuetusmenetluse algatamise vastu õiguslik huvi ning ta tõendab oma nõuet ja menetluse algatamise põhjust.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele
2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Seni puuduvad meetmed tsiviilmenetluse tähtaegade kohta. Erimeetmeid ei ole vaja kehtestada, sest Saksamaa õiguskord võimaldab kohtunikel asjakohaselt kohtumenetluste läbiviimisel COVID-19 mõjusid arvestada.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Maksejõuetusmenetluse algatamise ajutise peatamise kestuse jooksul vähendati maksujõuetute äriühingute juhtide, võlausaldajate ja lepingupartnerite vastutusriski, et soodustada värske raha juurdevoolu ja ärisuhete jätkumist, vt COVID-19 tõttu maksejõuetusmenetluse peatamise seaduse (COVID-19-Insolvenzaussetzungsgesetz (COVInsAG)) paragrahv 2. Teatavad soodustused kehtivad endiselt, nagu selgitus, et 30. septembrini 2023 ei kahjusta peatamise ajal antud uute krediitide tagastamine võlausaldajat (COVInsAG paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2). Näiteks makseid, mis on seotud nõuetega, mille tasumine oli edasi lükatud 28. veebruarini 2021, ei peetud võlausaldajat kahjustavaks enne 31. märtsi 2022, kui enne 18. veebruari 2021 ei olnud algatatud maksejõuetusmenetlust (COVInsAG paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5). COVInsAG paragrahvi 4 kohaselt oli liigse võlakoormuse testi prognoosiperioodi lühendatud 31. detsembrini 2021 ning samal ajavahemikul kohaldati vara käsutamisõiguse säilitamise menetluste ja nn kaitsemenetluste suhtes mitmesuguseid juurdepääsusoodustusi (COVInsAG paragrahvid 5 ja 6).

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Tarbijate tarbijakrediidist tulenevad kohustused lükati teatavatel tingimustel alates 1. aprillist 2020 kolme kuu võrra edasi; see kord kaotas kehtivuse 30. juunil 2020.

Äriühinguõiguses sätestatud üldkoosoleku korraldamise tähtaegu pikendati; (aktsiaseltsi) juhatus võib ajutiselt peatada aktsionäride või nende esindajate õiguse koosolekul füüsiliselt kohal viibida.

Tarbijatele ja mikroettevõtjatele, kes ei suuda kriisi tõttu arveid maksta, anti õigus oluliste püsiteenuste lepinguid mitte täita (sealhulgas gaasi-, vee-, elektri- ja telekommunikatsiooniteenuste lepingud), tingimusel et sellised lepingud on sõlmitud enne 8. märtsi 2020. See kord kaotas kehtivuse 30. juunil 2020.

Viimati uuendatud: 12/07/2023

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.