COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

Itaalia
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetluses tehtavate toimingute tähtaegade kulgemine peatati algselt ajavahemikuks 9.–22. märts (hiljem pikendati seda 15. aprillini).

8. aprilli 2020. aasta dekreetseadusega nr 23 pikendati istungite edasilükkamist ja menetlustähtaegade peatamist 11. maini 2020.

Tähtajad, mis muidu hakanuks kulgema peatatud ajal, hakkavad kulgema alles pärast nimetatud peatamise lõppu.

Erandid: lapsendamine, saatjata alaealised, perepõhine asendushooldus, alaealiste kaitsega seotud menetlused ja ülalpidamist käsitlevad menetlused, kui ohtu satuvad põhivajadused; sundravi, raseduse vabatahtlik katkestamine, esialgne täitmine, valimismenetlus ja asjad, kus pooltel on olulise kahju tekkimise risk.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Ära jääb enamik tsiviilkohtuistungeid, mis olid kavandatud alates dekreedi jõustumisele järgnenud päevast (9. märts 2020) kuni 22. märtsini (seejärel 15. aprillini ja lõpuks 11. maini), kuna nende edasilükkamine on kohustuslik.

Kõik kriisiperioodiks kavandatud kohtuistungid lükkuvad edasi (välja arvatud kiireloomulistes asjades).

Kohalikud kohtud võivad võtta korralduslikke meetmeid ka ise (piirata pääsu hoonetesse, sulgeda kontorid).

Asjades, mida edasi ei lükata (kiireloomulisteks tunnistatud üksikjuhtumid või seaduse järgi eriti olulised asjad), võib tsiviilkohtuistungeid pidada kaugsidevahendite abil, juhul kui on nõutav üksnes advokaatide või poolte kohalolek ning tagatud on võistlev kohtumenetlus ja poolte tegelik osalemine. Selleks on vajalik kohtu kantselei juhataja otsus, mis tehakse pärast advokatuuriga konsulteerimist.

Ajavahemikul 11. maist kuni 31. juulini 2020 peavad kohtukantseleide juhatajad võtma mitmesuguseid korralduslikke meetmeid, et vältida inimestevahelisi kontakte ja kogunemisi tööruumides.

Need meetmed võivad muu hulgas olla:

  • tsiviilkohtuistungite pidamine kaugsidevahendite abil, kui on nõutav üksnes advokaatide või poolte või kohtunikuabide kohalolek ning tingimusel, et tagatud on võistlev kohtumenetlus ja poolte tegelik osalemine ning kohtunik on kohtus füüsiliselt kohal;
  • kohtuistungite edasilükkamine aega pärast 31. juulit 2020;
  • tsiviilasjade lahendamine kirjalikus menetluses, juhul kui on nõutav vaid kostja osavõtt.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Märkimisväärne osa justiitsministeeriumi töötajatest töötab kodust.

Õigusalane koostöö tsiviilasjades on teadmata ajaks pärsitud. Õigusalase koostöö taotlused esitada elektrooniliselt (sealhulgas välisriigi õigusega seotud teabenõuded 1968. aasta Londoni konventsiooni alusel). Paberdokumentide menetlemisel võib esineda olulisi viivitusi.

Kõik teated tuleb saata aadressile ufficio2.dgcivile.dag@giustizia.it.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides vastu võetud või kavas vastu võtta (kuni 16. aprillini 2020 teatatud meetmed)

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Üldsätteid edasilükkamise kohta kohaldatakse pankrotimenetluse ja üldiselt ka maksejõuetusmenetluse suhtes, ilma et see piiraks võimalust määrata juhtumipõhiselt kindlaks toimingud, mida ei saa poolte kaitsenõuete täitmiseks edasi lükata.

Konkreetsed maksejõuetusmeetmed on vastu võetud 8. aprilli 2020. aasta dekreetseaduse nr 23 artikliga 10:

  • kõik maksejõuetusmenetluste algatamise taotlused, mis on esitatud ajavahemikus 9. märtsist kuni 30. juunini 2020, on vastuvõetamatud, välja arvatud need, mille on esitanud prokurör, kui vara või äriühingu kaitseks taotletakse ettevaatusabinõude või kaitsemeetmete võtmist, ettevõtja ise, kui maksejõuetus ei ole COVID-19 epideemia tagajärg, ja igaüks võlausaldajatega kokkuleppe sõlmimise menetluse erisätete kohaselt (Itaalia maksejõuetusseaduse artikli 162 lõige 2, artikli 173 lõiked 2 ja 3 ning artikli 180 lõige 7).
  • kui vastuvõetamatuse tuvastamisele järgneb pankroti väljakuulutamine, ei arvestada vastuvõetamatuse ajavahemikku nende tähtaegade piires, mis on sätestatud pankrotiseaduse artiklites 10 ja 69a, mis käsitlevad vastavalt äriregistrist kustutatud äriühingu pankroti väljakuulutamise ja pankroti tühistamise hagide esitamise iga-aastast tähtaega.
2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Vt veerg 1.1.A vasakul.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Kõikide tsiviilkohtumenetluse ja kriminaalmenetlusega, sealhulgas tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste täitmisega seotud toimingute läbiviimise tähtajad peatati esialgu ajavahemikus 9. märtsist kuni 15. aprillini ja seejärel kuni 11. maini 2020.

Sel ajavahemikul lükatakse kohtuistungid tsiviilkohtumenetluses ja seega ka täitemenetlusega seotud kohtuistungid automaatselt edasi 11. maile 2020 järgnevale kuupäevale ning kuni selle kuupäevani peatatakse ka kõigi tsiviilkohtumenetluse toimingute tähtaegade kulgemine.

Seoses täitmisega tuleb märkida, et eriolukorra ajal võib menetleda taotlust peatada edasikaevatud kohtuotsuse täidetavus või täitmine (Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 283) ja taotlust peatada sellise kohtuotsuse täitmine, mille peale on esitatud kassatsioonkaebus (Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 373), samuti menetlusi, mille hilinenud menetlemine võib pooltele tõsist kahju tekitada. Viimasel juhul kuulutab kohtuasutuse juhataja või tema esindaja asja kiireloomuliseks ning juba alustatud asjade puhul tehakse seda kohtuniku või kolleegiumi esimehe määrusega. Et ohjeldada COVID-19 põhjustatud epidemioloogilise hädaolukorra laastavat mõju, peatatakse kogu riigi territooriumil kuni 31. detsembrini 2020 igasugune võlgniku peamise elukohaga seotud sundvõõrandamine täitemenetluses.

Kuni 31. detsembrini 2020 on peatatud ka täitemenetlused, mis on seotud liigkasuvõtmise ohvriks langenud isikutele antud laenudega.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

2020. aasta seaduse nr 6 artikli 3 lõikes 6a sisalduva üldsätte kohaselt hinnatakse piiramismeetmete järgimist alati võlgniku vastutuse välistamise eesmärgil, seda ka seoses vara konfiskeerimise või trahvide kohaldamisega, mis on seotud kohustuste täitmisega hilinemise või täitmata jätmisega.

Lepingulisi kohustusi puudutavates vaidlustes, mille puhul saab lõike 6a kohaselt hinnata piiramismeetmete või COVID-19 epidemioloogilise hädaolukorra ajal kehtestatud meetmete järgimist, on vahendumenetlus kohtule esitatava taotluse vastuvõetavuse eeltingimus.

Seoses konkreetsete lepingutega on 2020. aasta dekreetseaduse nr 18 artikli 56 lõike 2 punktidega b ja c ette nähtud, et osamakseteta laenude tähtaegu pikendatakse ilma ühegi formaalsuseta 30. septembrini 2020; samuti peatatakse 30. septembrini 2020 laenu osamaksete või liisingumaksete tasumine ning peatamisele kuuluvate osamaksete või liisingumaksete tagasimaksmise kohustus lükatakse edasi.

2020. aastal peatatakse liigkasuvõtmise ohvriks langenud isikute eluasemelaenu tagasimaksed.

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Kõik menetlused (sh maksejõuetusmenetlused) on esialgu ex officio edasi lükatud 15. aprillini või 30. juunini, kui ametite juhatajad on nii otsustanud, välja arvatud need, mille kohtunik on juhtumipõhiselt kiireloomuliseks tunnistanud, või need, mida peetakse seaduse kohaselt esmatähtsaks.

Menetlustähtajad (sh täitemenetlused) on peatatud esialgu ajavahemikuks 9. märtsist kuni 15. aprillini ja seejärel kuni 11. maini.

Peatamata tegevuse korral võib tsiviilkohtuistungeid, mille puhul on nõutav üksnes juristide või poolte kohalolek, pidada kaugühenduse abil, tingimusel et järgitakse võistlevat menetlust ja et pooled saavad selles tõhusalt osaleda.

Ajavahemikus 11. maist kuni 30. juunini 2020 peavad kohtuasutuste juhid võtma rea korralduslikke meetmeid, et vältida inimeste kogunemist ja inimestevahelisi kontakte tööruumides.

Need meetmed võivad hõlmata järgmist:

  • selliste tsiviilkohtuistungite läbiviimine kaugühenduse abil, mille puhul on vajalik üksnes juristide või poolte kohalolek, tingimusel et järgitakse võistlevat menetlust ja et pooled saavad selles tõhusalt osaleda;
  • kohtuistungite edasilükkamine kuupäevale pärast 30. juunit 2020;
  • nende tsiviilkohtuistungite läbiviimine kirjaliku menetluse teel, mille puhul on nõutav üksnes kostjate osalemine.

2020. aasta dekreetseaduse nr 34 (Decreto Rilancio) artikli 221 kohaselt võib kohtunik määrata, et tsiviilkohtuistungid, mis ei nõua muude isikute kui poolte kaitsjate kohalviibimist, asendatakse üksnes juhtumit ja järeldusi sisaldavate kirjalike kohtukõnede elektroonilise esitamisega. Ühe või mitme poole või ühe või mitme kaitsja osalemine tsiviilkohtuistungitel võib huvitatud poole taotlusel toimuda ka videokonverentsi teel. Neid sätteid on pikendatud kuni 31. detsembrini 2020.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Ajavahemikul, mil pankrotte välja ei kuulutata, ei hakka kulgema tühistamishagide esitamise tähtajad.

Samuti on 2020. aasta dekreetseaduse nr 23 artiklis 9 sätestatud, et pärast 23. veebruari 2020 lõppevate eelnevate kokkulepete ja heakskiidetud saneerimiskokkulepete täitmise tähtaegu pikendatakse kuue kuu võrra.

Praegustes võlausaldajatega saavutatud kokkuleppe heakskiitmise menetlustes on võlgnikul lubatud kuni heakskiitmiseks peetava kohtuistungini esitada taotlus uue kava ja uue ettepaneku või uue saneerimiskokkuleppe esitamise tähtaja määramiseks, mis ei ole pikem kui 90 päeva.

Samuti on artiklis 9 sätestatud, et võlgnik võib esitada taotlusi uute tähtaegade määramiseks või juba määratud tähtaegade täiendavaks pikendamiseks.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

2020. aasta dekreetseadusega nr 18 on ette nähtud rida meetmeid, mille konkreetne eesmärk on likviidsuse toetamine pangandussüsteemi kaudu (III jaotis) ning leibkondade ja ettevõtete likviidsuse toetamine (IV jaotis).

Neist esimesed on näiteks artikliga 56 ette nähtud finantstoetusmeetmed mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, sealhulgas kehtetuks tunnistatavate krediidilimiitide ja laenude ettemaksete jaoks antud summade tühistamise keeld; selliste osamakseteta laenulepingute ilma formaalsusteta pikendamine 31. jaanuarini 2021, mille lepingujärgne tähtaeg saabub enne 31. jaanuari 2021; laenu osamaksete ja muude osamaksetena tasutavate laenude või liisingumaksete tasumise peatamine ning osamaksete või peatamisele kuuluvate osamaksete tagasimaksekava edasilükkamine 31. jaanuarini 2021.

Neist viimased on näiteks rahaülekanded riigiasutustele, sealhulgas need, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete ning kohustusliku kindlustuse maksetega; kinnipeetavate maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ning kohustusliku kindlustuse maksete tasumise peatamine ning maksude ja sissemaksetega seotud kohustuste ja maksete tähtaegade peatamine.

2020. aasta dekreetseaduse nr 23 artiklis 11 on sätestatud nende võlaväärtpaberite aegumistähtaegade peatamine, mis aeguvad ajavahemikus 9. märtsist kuni 30. aprillini 2020 (hiljem pikendati 31. augustini 2020).

Viimati uuendatud: 15/04/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.