COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

Läti
Sisu koostaja:
European Judicial Network
Euroopa õigusalase koostöö võrgustik (tsiviil- ja kaubandusasjades)

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Tsiviilkohtumenetlus toimub kirjalikult, juhul kui see ei riku poolte õigusi ja kohus peab seda võimalikuks. Kohtuistungite edasilükkamise asemel on Läti üle läinud kirjalikule kohtumenetlusele, välja arvatud juhul, kui on tingimata vajalik pidada tavaline kohtuistung või arutatav asi on eriti kiireloomuline või eksisteerib tõsine õiguste rikkumise oht.

Tähtajad (nt aegumistähtajad) on peatatud ajavahemikuks 12. märtsist kuni 1. juulini.

Täitemenetlus: kohustuste vabatahtliku täitmise tähtaega on kaupade tagastamise, võlgade sissenõudmise või väljatõstmise puhul pikendatud 10 päevalt 60 päevani, välja arvatud juhtudel, kui kohtuotsus on vaja täita viivitamata.

Kommertspant. Kommertspandi realiseerimise üle otsustamise tähtaega on pikendatud 30 päevalt 60 päevani.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Läti Vabariik on avaldanud suunised rajoonikohtute (linnakohtute) ja regionaalsete kohtute töö korraldamiseks eriolukorra ajal. Suunistes soovitatakse pidada kiireloomulistes asjades hädavajalikud istungid videokonverentsi teel.

Kui korraldatakse füüsilise kohalolekuga istung, tuleb istungil osalejate vahel järgida piisava kauguse hoidmise nõuet ja võtta muud ettevaatusmeetmed (ruumide õhutamine jm).

Alates 12. maist 2020 võivad kohtud uuesti kohtuistungeid pidada, võttes arvesse ministrite kabineti kehtestatud nõudeid, mis käsitlevad inimeste kogunemist siseruumides kohtuasjade läbivaatamisel.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Eriolukorras võetakse kõiki taotlusi ja neile lisatud dokumente vastu elektrooniliselt (e-posti teel), kui on tagatud nende usaldusväärsus. Vastastikuse õigusabi taotlused skannitakse ja teisendatakse PDF-vormingusse ning saadetakse välisriikidesse justiitsministeeriumi ametlikult e-posti aadressilt. Samamoodi on lubatud toimida ka teistel riikidel.

Endiselt on tagatud õigusalane koostöö, näiteks dokumentide kättetoimetamise taotluste täitmine või kohtuistungite läbiviimine videokonverentsi teel.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

-

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Võlausaldajatel on kuni 1. märtsini 2021 keelatud esitada taotlusi juriidilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamiseks, välja arvatud juhul, kui võlgnik ei ole õiguskaitsemenetlusest (saneerimismenetlusest) tulenevaid kohustusi täitnud.

Kuni 30. juunini 2021 ei ole võlgnik kohustatud esitama taotlust juriidilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamiseks, välja arvatud juhul, kui 1) maksejõuetus on kindlaks tehtud likvideerimise alguses või käigus, 2) võlgnik ei suuda täita õiguskaitsemenetluse kava või 3) võlgnik ei ole maksnud töötajale välja kogu töötasu või tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahjuhüvitist või ei ole teinud kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid kahe kuu jooksul alates palgapäeva kuupäevast.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Võlgade sissenõudmise moratooriumi ei kohaldata haldusotsuste suhtes, mille täitmine võib olla kohustuslik juba alates nende jõustumisest, ootamata ära edasikaebamistähtaja möödumist. Kui täitemenetluses on tehtud võlgnikule kuuluvate rahaliste vahendite pantimise otsus ja ilmneb, et võlgnikul on COVID-19, või kui võlgnik on pidanud jääma karantiini, siis võib vannutatud kohtutäitur võlgniku taotluse alusel krediidiasutusele või muule makseteenuse pakkujale tehtud raha pantimise korralduse tühistada. Võlgniku haiguslehe lõpetamise järel jätkab vannutatud kohtutäitur võlgniku rahaliste vahendite sissenõudmist krediidiasutuselt või muult makseteenuse pakkujalt, koostades ja saates krediidiasutusele või muule makseteenuse pakkujale uue raha pantimise korralduse, kui konkreetse täiteasja asjaolud seda nõuavad.

Täiteasjades, mis on seotud kinnisvara valdusesse võtmisega ning isikute ja vara väljatõstmisega ruumidest, määrab kohtutäitur tsiviilkohtumenetluse seaduses sätestatud võlgnikule saadetavas kohtumääruse täitmise ja ruumide vabastamise kohustuse teates tähtaja, mis ei ole lühem kui 30 päeva. Kui vannutatud kohtutäituri määratud tähtaja jooksul ruume ei vabastata või kui võlgnik ei ilmu teates kindlaksmääratud ajaks valdustesse kohale, määrab vannutatud kohtutäitur kuupäeva, mis ei ole varasem kui 30. päev pärast vannutatud kohtutäituri teate edastamise kuupäeva.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

-

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Kohtuistungite edasilükkamise asemel on Läti läinud üle kirjalikule kohtumenetlusele, välja arvatud juhul, kui nõuetekohase kohtuistungi korraldamine on absoluutselt hädavajalik. Võimalust korraldada kohtuistung videokonverentsi teel kasutatakse kohtutes eeskätt sellistel juhtudel, kui osaleja on juriidiline isik või kui asja menetleb advokaat.

Samuti, kuni püsib COVID-19 nakkuse levikuga seotud oht epidemioloogilisele ohutusele, saab õiguskaitsemenetluse, juriidilise isiku maksejõuetusmenetluse ja füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse taotlusi esitada kohtule elektrooniliselt.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Kuni 30. juunini 2021 võib võlgade tagasimaksmise kava (füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse osa) täitmise peatada; kavade täitmise perioodi pikendatakse peatatud ajavahemiku võrra.

Võlausaldajate komitee koosolekuid saab pidada internetis (kehtib endiselt, kuid on lisatud ka alalise sättena maksejõuetusseadusesse).

Kuni 30. juunini 2021 võib õiguskaitsemenetluse meetmete kava rakendamise ajavahemiku kehtestada kuni neljaks aastaks (uute ja veel pikendamata kavade puhul), kui sellega nõustub enamik maksejõuetusseaduses nimetatud võlausaldajaid. Kuni 30. juunini 2021 võib õiguskaitsemenetluse meetmete kavasid, mida on juba ühe korra pikendatud või mis on esialgu kehtestatud neljaks aastaks, pikendada veel ühe aasta võrra, kui sellega nõustub enamik maksejõuetusseaduses nimetatud võlausaldajaid.

Samuti võetakse riigi tagatud töötajate nõuete rahuldamise üle otsustamisel arvesse võlausaldajatele maksejõuetusmenetluse algatamisel seatavat piirangut.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Maksumaksjatel, kellel on COVID-19 viiruse leviku tõttu tekkinud maksude õigeaegsel tasumisel viivitusi, on õigus kuni 30. juunini 2021 pöörduda maksuameti poole ja taotleda maksude tasumise tähtaja pikendamist (kuni kolme aasta võrra). Sellisel juhul viivist ei kohaldata.

Kohalikel omavalitsustel on 2020. ja 2021. aastal õigus määrata sellised kinnisvaramaksu tasumise tähtajad, mis erinevad kinnisvaramaksu seaduses sätestatud tähtaegadest, lükates need vastava maksustamisaasta sees edasi hilisemale ajale. Kohalikud omavalitsused sellisel juhul viivist ei kohalda.

Ettevõtetele enammakstud käibemaksu aeglasest tagasimaksmisest tuleneva haldus- ja finantskoormuse vähendamise programm, et suurendada ettevõtjate käsutuses olevat käibekapitali.

Kinnisvaramaksu maksetähtaja pikendamine (kohaldatav 2020. ja 2021. aastal).

COVID-19 tõttu kannatanud ettevõtetele ja nende töötajatele on majandustegevuse taastamise ja kasvu tagamise toetuseks loodud mitmed abiprogrammid:

  1. tegevuse jätkamise toetused maksumaksjatele aja eest, kui COVID-19 kriisi tõttu tuli tegevus katkestada (kättesaadav kuni 30. juunini 2021);
  2. tegevuse jätkamise toetused maksumaksjatele COVID-19 kriisi ajal (kättesaadav kuni 30. juunini 2021);
  3. toetused COVID-19 kriisist mõjutatud ettevõtetele, et tagada käibekapitali voog (kättesaadav kuni 30. juunini 2021);
  4. tagatised COVID-19 viiruse levikust mõjutatud suurtele ettevõtetele (kättesaadav kuni 30. juunini 2021);
  5. ettevõtetele antavad laenud ja laenuintressitoetused, mis on mõeldud konkurentsivõime suurendamiseks;
  6. mikrolaenude ja stardilaenude programm VKEde kapitalivoo ja investeeringute toetuseks (kättesaadav kuni 31. detsembrini 2023);
  7. tagatised turismiettevõtjatele (kättesaadav kuni 31. detsembrini 2023);
  8. laenupuhkuse tagatised (kättesaadavad kuni 30. juunini 2021);
  9. käibekapitalilaenud (kättesaadavad kuni 30. juunini 2021);
  10. ekspordikrediidi tagatised (kättesaadavad kuni 30. juunini 2021);
  11. suurettevõtete kapitalifond (kättesaadav kuni 30. juunini 2021);
  12. toetusprogramm COVID-19 kriisist mõjutatud eksportivate ettevõtete tööhõive edendamiseks (kättesaadav kuni 31. novembrini 2020);
  13. toetusprogramm COVID-19 kriisist mõjutatud turismisektori ettevõtete tööhõive edendamiseks;
  14. toetus hotellide tegevuskulude katmiseks (kättesaadav kuni 18. detsembrini 2020);
  15. COVID-19 levikust ja valitsuse piirangutest tingitud seisakute hüvitis (kättesaadav kuni 30. juunini 2020);
  16. rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisemaks muutumise ja ekspordi edendamise programm (kättesaadav kuni 31. detsembrini 2023);
  17. koolitustoetus töötajate oskuste parandamiseks (kättesaadav kuni 31. detsembrini 2023).
Viimati uuendatud: 22/10/2021

Käesoleva veebilehe omakeelset versiooni haldab Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku vastav riiklik kontaktpunkt. Tõlked on teostanud Euroopa Komisjoni teenistused. Originaali tehtavad võimalikud muudatused asjaomase riikliku ametiasutuse poolt ei pruugi kajastuda tõlkeversioonides. Komisjon ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustik ei võta mingit vastutust ega kohustusi seoses käesolevas dokumendis esitatud või viidatud teabe ega andmetega. Palun lugege õiguslikku teadaannet lehekülje eest vastutava liikmesriigi autoriõiguste kohta.