COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Leedu ei ole ametlikult vastu võtnud õigusakte, millega peatatakse või pikendatakse menetlustähtaegu tsiviilasjades. Menetlustähtaegade ennistamise või pikendamise üle otsustab asja arutav kohus iga juhtumi puhul eraldi.

Kohtute nõukogu saatis kõikidele kohtutele soovitused, milles kutsuti Leedu kohtuid üles karantiini ajal ja pärast seda „suhtuma paindlikult füüsiliste isikute taotlustesse menetlusdokumendi esitamise või menetlustoimingu tähtaja ennistamiseks“, juhul kui neid toiminguid takistasid Leedu Vabariigis välja kuulutatud eriolukord ja sellest põhjustatud ümberkorraldused riigiasutuste töös. Tähtaegade ennistamist taotlev isik peab koos taotlusega kohtule esitama andmed, mis nimetatud asjaolusid tõendavad.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Kohtute nõukogu on avaldanud soovitused kohtute eesistujatele seoses kohtute töö korraldamisega karantiini ajal, jättes soovituste täitmise täpse viisi iga eesistuja otsustada.

Tsiviilkohtumenetlus jätkub tavapäraselt, võimalusel kirjalikus menetluses. Tsiviilasjades, kus suuline istung on kohustuslik ja pooled on avaldanud soovi istungil osaleda, tuleb kavandatud suulised istungid määramata ajaks edasi lükata ja teatada sellest menetlusosalistele ning leppida pooltega kokku võimalikud eelistungite kuupäevad.

Suuline menetlus on kohtutes lubatud vaid viivitamata lahendamist vajavates tsiviilasjades, mis puudutavad näiteks sundhospitaliseerimise ja/või sundravi pikendamist kohtu loal, lapse äraviimist ohtlikust keskkonnast ning tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud juhtumeid. Suulised istungid tuleks korraldada kaugistungite vormis, kui kohtul on selleks vajalikud vahendid.

Kiireloomulistel juhtudel tuleb suulises menetluses järgida ohutussoovitusi (suhtlemisdistantsi hoidmine, kohtusaali desinfitseerimine)

Kohtute menetluslikud otsused saadetakse elektrooniliste sidevahendite abil, eelistatavalt kohtute infosüsteemi kaudu. Erandjuhtudel saadetakse dokumendid e-posti ja tavapostiga, juhul kui isikul puudub juurdepääs kohtute infosüsteemile. Isikutele, kes ei ole menetlusosalised (nt kohtutäiturid, notarid), saadetakse menetlusdokumendid ja muu kirjavahetus riikliku elektroonilise kättetoimetamissüsteemi kaudu või e-postiga ning vaid erandjuhtudel tavapostiga. Suhtlus/koostöö toimub elektrooniliste sidevahendite abil või telefonitsi.

Kuna dokumentide isiklik kättetoimetamine kohtutes on peatatud, saadetakse menetlusdokumendid elektrooniliselt või posti teel.

Kohtutäiturid: Pärast 16. märtsil kaugtööle üleminekut jätkavad kohtutäiturid karantiini ajal enamiku tavapäraste teenuste osutamist võlausaldajatele ja võlgnikele. Sel ajal kui otsekontaktid on piiratud, suhtlevad kohtutäiturid ja kohtutöötajad menetlusosalistega telefoni, e-posti, veebisaidi http://www.antstoliai.lt/ või posti teel. Kehtiv karantiin ei takista ka uute täitekorralduste esitamist: kirjaliku täitekorralduse võib kohtutäiturile esitada posti teel ning elektroonilise täitekorralduse e-posti teel või internetis, logides sisse kohtutäiturite infosüsteemi aadressil http://www.antstoliai.lt/. Lisaks ei või kohtutäiturid karantiini ajal välja kuulutada uusi avalikke enampakkumisi.

Seoses notarite tööga on ettevalmistamisel notariaadiseaduse ja tsiviilseadustiku muutmise eelnõu. Muudatustega nähakse ette, et enamik notariaalteenuseid viiakse üle internetti ja neid osutatakse kaugsidevahendite abil. Muutmise eelnõuga soovitakse notaritele anda õigus teha notariaaltoiminguid kaugsidevahendite abil ja neid täita elektrooniliselt. Info edastatakse töötavatesse riiklikesse registritesse ja infosüsteemidesse. Notaribüroode külastamine on lubatud vaid isikusamasuse või tahteavalduse vahetuks kontrollimiseks. Samuti on kavas loobuda teatud lihtsamate volituste notariaalse tõestamise nõudest ning võimaldada volikirjad, mida ei pea andma notariaalses vormis, elektrooniliselt registreerida. Kaugnotariaalteenuseid ei saa kasutada testamentide tõestamisel ega hoiustamisel ning isiku elusoleku kinnitamisel. Lisaks ei või notarid osutada kaugteenuseid juhul, kui nad leiavad, et kliendi õigustatud huve saaks paremini kaitsta temaga isiklikult kohtudes või kui on tarvis teha isiku testament, selgitada notariaaltoimingute tagajärgi või kontrollida isikusamasust.

Riigi õigusabiteenuse osutamise kohta on avaldatud soovitused riigi õigusabiteenuse veebisaidil. Rangelt soovitatav on vältida isiklikku kontakti ning korraldada õigusabi osutamine kaugtöö vahenditega, st saata kõik taotlused e-postiga, nõustada telefoni teel, veebi kaudu või muude sidevahendite abil. Kiireloomulistel juhtudel, kus on vajalik advokaadi osavõtt kohtueelsetest uurimistoimingutest või kohtu menetlustoimingutest, tuleb tegutseda nõuetekohase hoolsusega, järgida riiklikke COVID-19 leviku ennetamise suuniseid (ohutu vahekaugus, hügieen jm) ning mitte osaleda menetluses, kui pole võetud piisavaid kaitsemeetmeid (nt ruum on õhutamata, puudub desinfitseerimisvahend, tekib kahtlusi seoses teiste ruumis viibijate tervisega).

Leedu advokatuur on avaldanud sarnased soovitused ka kõikidele Leedus praktiseerivatele advokaatidele.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Enamik riigiasutuste töötajatest on kaugtööl. Rahvusvahelise õigusabi osutamist jätkatakse, kuid mõned toimingud võivad võtta kauem aega.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

21. aprillil võttis parlament vastu seaduse COVID-19 mõju kohta juriidiliste isikute maksejõuetusele: võlgniku pankroti- või saneerimismenetluse algatamise kohustuse peatamine kolmeks kuuks pärast karantiiniaja lõppu.

Valitsusel on võimalik seda perioodi pikendada kuni 2020. aasta lõpuni.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Seadus COVID-19 mõju kohta juriidiliste isikute maksejõuetusele sisaldab järgmist: võlausaldaja õigus esitada maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus on karantiiniajal piiratud.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

-

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

-

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

COVID-19 kriisi ajal on Leedu kohtud kohaldanud kohtuasjade lahendamisel võimaluse korral kirjalikku menetlust. Tsiviilkohtumenetlused jätkuvad tavapäraselt, võimaluse korral kasutatakse kirjalikku menetlust. Oluline on märkida, et juriidiliste isikute maksejõuetuse seaduse kohaselt tuleks eelistada kirjalikku menetlust. Maksejõuetusmenetluste suulised kohtuistungid, kui need on vajalikud, tuleks kaasaegset tehnoloogiat kasutades korraldada kaugistungite vormis.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Seadus COVID-19 mõju kohta juriidiliste isikute maksejõuetusele sisaldab järgmist: tähtaja arvutamine on juhul, kui võlgnik ei ole võimeline heakskiidetud saneerimiskava ellu viima ja selle tulemusena võidakse saneerimine lõpetada, peatatud kolmeks kuuks pärast karantiiniaja lõppu.

Valitsusel on võimalik seda perioodi pikendada kuni 2020. aasta lõpuni.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Maksuhaldurite kohaldatavad meetmed.

1. Maksude ajatamine või tasumine osamaksetena vastavalt kokkulepitud ajakavale ilma intressi maksmata.
2. Maksuvõla sissenõudmise peatamine vastavalt mõistlikkuse kriteeriumidele.
3. Maksumaksjate vabastamine trahvidest ja viivistest maksukohustuste õigeaegselt täitmata jätmise eest.

Vastavalt kinnisvarakrediidi seadusele ja tarbijakrediidi seadusele on krediidiandjal teatavatel tingimustel (nt kui laenuvõtja jääb töötuks või kaotab vähemalt ühe kolmandiku oma sissetulekust) kohustus lükata laenuvõtja taotlusel krediidi osamaksed (v.a intressid) edasi kuni kolmeks kuuks. Selline tarbijakrediidi pakkujate kohustus kehtestati tarbijakrediidi seaduse muudatustega alates 19. märtsist 2020.

Leedu valitsus on vastu võtnud ka ettevõtjatele suunatud ulatusliku majandusmeetmete paketi (riigiabi kavad, mitmesugused toetused ja subsiidiumid, maksude ja laenude tasumise edasilükkamine jne).