COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Alates 16. märtsist 2020 on kõik seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas tsiviilasjade aegumine ja kohustuslikud tähtajad, peatatud kuni seitsme päeva möödumiseni kohtute sulgemise korralduse tühistamisest.

Lisaks on ajaks, mil kohtud on suletud, peatatud kõik notaritele seadusega ette nähtud tähtajad. Notaritele kehtivate tähtaegade peatamine kehtib kuni kahekümne päeva möödumiseni kohtute sulgemise korralduse kehtetuks tunnistamisest.

Registreeritud eelmüügilepingutest tulenevate müügitehingute sõlmimise tähtajad peatati 16. märtsil 2020 ja need hakkasid uuesti kulgema 22. mail 2020. Eelmüügilepingutega seotud tähtaegade kulgemine peatati alates 22. maist 2020 kahekümneks päevaks; selle perioodi möödudes hakkab ülejäänud tähtaeg uuesti kulgema.

2020. aasta kohtute sulgemise korraldus tunnistati kehtetuks 5. juunil 2020. Seega kulgevad kõik seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas tsiviilasjade aegumine ja kohustuslikud tähtajad edasi. Selleks et kaitsta menetlusosaliste õigusi, jõustus 5. juunil 2020 lühiajaline peatamine: i) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati kahekümneks päevaks selliste kohtute, nõukodade, komisjonide, komiteede või üksuste puhul, mis ei tegutse kohtuhoones, ning ii) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati seitsmeks päevaks selliste kohtute või tribunalide, nõukodade, komisjonide, komiteede või muude üksuste puhul, mis tegutsevad kohtuhoones.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

Alates 16. märtsist suleti kohtud ja registriosakonnad, sealhulgas ülem-, alam- ja apellatsioonikohtud; kõik seaduse alusel asutatud ja kohtuhoonetes tegutsevad vahekohtud; ning kõik nõukogud, komisjonid, komiteed ja muud üksused, mis tegutsevad kohtutega samas hoones ning tegelevad mis tahes asjade arutamisega.

Olenemata sulgemisest on kohtutele siiski antud õigus menetleda kiireloomulisi asju ning asju, mille arutamine on kohtu hinnangul avalikes huvides. Seejuures tuleb siiski järgida kohtu kehtestatud erikorraldusi viiruse leviku tõkestamiseks.

Alates 4. maist 2020 on kõigi kohtute kantseleid jälle avatud kõikide kohtutoimingute tegemiseks (mitte ainult kiireloomulistes või avalikku huvi pakkuvates asjades).

2020. aasta kohtute sulgemise korralduse kehtetuks tunnistamine jõustus 5. juunil 2020. Seega on kõik kohtud uuesti avatud. Sealhulgas on avatud kõrgema ja madalama astme kohtud, apellatsioonikohtud, sõltumata nende pädevusest või jurisdiktsioonist, kõik seadusega loodud kohtud ning kõik nõukojad, komisjonid, komiteed või muud üksused, kus arutatakse või viiakse ellu menetlusi, mille suhtes kehtivad õiguslikud või halduslikud tähtajad nõuete või vastuväidete esitamiseks või muude toimingute tegemiseks.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Piiriülene õigusalane koostöö jätkub tavapäraselt – kuivõrd see on praeguses olukorras võimalik, arvestades eelkõige piiranguid kohtute tegevusele ja rahvusvahelise reisimisele.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Malta kohtud on olnud suletud alates 16. märtsist 2020 ja lubatud on ainult kiireloomuliste asjade menetlemine, kui kohus otsustab, et see on avalikes huvides. Sellega on ajutiselt arvesse võetud kiireloomulist olukorda seoses teatavate hagidega (ebaseaduslik kauplemine), mis võidakse esitada juhatuse liikmete vastu, kui nad ei taotle maksejõuetusmenetluse algatamist.

5. juunil 2020 tunnistati 2020. aasta kohtute sulgemise määrus kehtetuks. Kõik kohtud on taas avatud.

Seega kulgevad kõik seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas tsiviilasjade aegumine ja kohustuslikud tähtajad, edasi. Et kaitsta menetlusosaliste õigusi, jõustus 5. juunil 2020 lühiajaline peatamine: i) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati 20 päevaks selliste kohtute, nõukodade, komisjonide, komiteede või üksuste puhul, mis ei tegutse kohtuhoones, ning ii) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati seitsmeks päevaks selliste kohtute, nõukodade, komisjonide, komiteede või muude üksuste puhul, mis tegutsevad kohtuhoones.

2020. aasta seadusega XXXI muudeti äriühingute seadust (Malta seadustekogu 386. peatükk), et anda asjaomasele ministrile uued volitused peatada ajutiselt juhatuse liikmete maksejõuetusmenetluse algatamise kohustus kuni ajani, mida peetakse vajalikuks.

15. septembril 2020 avaldati 2020. aasta juriidiline teatis nr 373 „Määrus äriühingute seaduse kohta (maksejõuetuse tõttu lõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise kohustuse peatamine)“. Selles juriidilises teatises on ette nähtud maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine ja menetluse peatamine. Mõlemad meetmed kehtivad tagasiulatuvalt alates 16. märtsist 2020. Peatamine hõlmab pahauskse äritegevuse kohtuasju juhatuse liikmete vastu, kes ei taotle maksejõuetuse tõttu äriühingu lõpetamist või kellel tekivad heas usus tegutsedes võlad ajal, mil äriühing on tõenäoliselt maksejõuetu. Peatamine jääb kehtima määramata ajaks ja 40 päevaks alates kuupäevast, mil majandusminister annab korralduse peatamine tühistada.

Hoolimata menetluse peatamisest on kohtul endiselt õigus lubada menetluse algatamist või jätkamist, kui on esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et maksejõuetus tekkis enne 16. märtsi 2020.

Juriidilises teatises on ette nähtud ka süsteem, mis võimaldab tagasiulatuvalt määrata äriühingu lõpetamise kuupäevaks kuupäeva, mil võlakirjade omanik, võlausaldaja või võlausaldajad oleks esitanud lõpetamise taotluse, kui see ei oleks olnud peatamise tõttu keelatud. Seda kohaldatakse nende likvideerimistaotluste suhtes, mis esitatakse kuue kuu jooksul pärast peatamise lõpetamist.

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

Kohtute sulgemisega peatati automaatselt võlausaldajate õigus esitada võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluse algatamise taotlus.

5. juunil 2020 tunnistati 2020. aasta kohtute sulgemise määrus kehtetuks. Kõik kohtud on taas avatud.

2020. aasta seadusega XXXI muudeti äriühingute seadust (Malta seadustekogu 386. peatükk), et anda asjaomasele ministrile uued volitused peatada ajutiselt võlausaldajate õigused algatada võlgniku maksejõuetusmenetlus kuni ajani, mida peetakse vajalikuks.

15. septembril 2020 avaldati 2020. aasta juriidiline teatis nr 373 „Määrus äriühingute seaduse kohta (maksejõuetuse tõttu lõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise kohustuse peatamine)“. Selle juriidilise teatisega tühistatakse võlausaldajatele antud õigus taotleda võlgnikust äriühingu likvideerimist maksejõuetuse tõttu. Lisaks peatatakse 16. märtsil 2020 või pärast seda algatatud maksejõuetusmenetlused. Kohtul on siiski õigus lubada asja menetleda, kui ta on esmapilgul veendunud, et maksejõuetus tekkis enne 16. märtsi 2020.

Samuti on peatatud pahauskse äritegevuse (mitte ebaausa kauplemise) kohtuasjad juhatuse liikmete vastu, kes ei ole maksejõuetuse tõttu äriühingu tegevust lõpetanud. Peatamine jääb kehtima määramata ajaks ja 40 päevaks alates kuupäevast, mil majandusminister annab korralduse peatamine tühistada.

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

Samamoodi võimaldas kohtute sulgemine automaatselt peatada võlausaldajate võetavad täitemeetmed. Lisaks sellele on valitsus andnud korralduse peatada kuueks kuuks tegevusluba omavate krediidi- või finantseerimisasutuste antud krediidilimiidid, mis hõlmavad rahasumma laenamist ettemakse, arvelduskrediidi või laenuna või mis tahes muu krediidiliinina, sealhulgas vekslite ja lihtvekslite, garantiide, hüvitiste, aktseptide ja kolmanda isiku tagatisega vekslite (v.a krediitkaardid) diskonteerimist.

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

Kuna kohtud on suletud ja võlgnikel ei ole võimalik nõuda lepingute täitmist, on valitsus andnud korralduse peatada ajutiselt (kuni edasise teatamiseni) lepingus sätestatud mis tahes õiguslikud ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas kõik tähtajad lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks. See hõlmab muu hulgas kõikide tähtaegade kulgemist, mis on seadusega kehtestatud notaritele akti, testamendi, toimingu või eraõigusliku kirjaliku dokumendi registreerimiseks; ajavahemike kulgemist, mille jooksul notar peab kohaldatava õiguse kohaselt tasuma makse, mida ta on oma kutsealal tegutsedes kogunud; maksusoodustuste, -stiimulite või -vabastustega seotud ajavahemike kulgemist; ajavahemike kulgemist, mille jooksul notar peab esitama teavet või dokumente ametiasutusele või reguleerivale asutusele seoses notari asjaomase tegevusega; aktis või eraõiguslikus kirjalikus dokumendis sisalduvate kohustuste, sealhulgas müügitehingut kinnitava registreeritud kokkuleppe täitmise tähtaja kulgemist ning müügitehingut kinnitava registreeritud kokkuleppe lõppemise tähtaja kulgemist.

5. juunil 2020 tunnistati 2020. aasta kohtute sulgemise määrus kehtetuks. Kõik kohtud on taas avatud.

Seega kulgevad kõik seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas tsiviilasjade aegumine ja kohustuslikud tähtajad, edasi. Et kaitsta menetlusosaliste õigusi, jõustus 5. juunil 2020 lühiajaline peatamine: i) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati 20 päevaks selliste kohtute, nõukodade, komisjonide, komiteede või üksuste puhul, mis ei tegutse kohtuhoones, ning ii) seadusjärgsed ja kohtulikud tähtajad peatati seitsmeks päevaks selliste kohtute, nõukodade, komisjonide, komiteede või muude üksuste puhul, mis tegutsevad kohtuhoones.

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Alates 16. märtsist 2020 on kohtud koos asjaomaste registritega suletud. Kohtutele on siiski antud õigus teha korraldus asja arutamiseks kiireloomulistel juhtudel või juhtudel, mille puhul kohus leiab, et asja arutamiseks on olemas põhjendatud avalik huvi. Sellest tulenevalt peatati kõik õiguslikud ja kohtulikud tähtajad, sealhulgas aegumistähtajad ja kõik kohustuslikud tähtajad, kuni kohtute sulgemise määruse tühistamisest on möödunud seitse päeva. Sellised meetmed toimivad iseenesest automaatse moratooriumina või täitemeetmete ja äriühingute maksejõuetuse peatamisena, samuti juhatuse liikmete kohustuse peatamisena esitada kohe taotlus maksejõuetusmenetluse algatamiseks.

5. juunil 2020 tunnistati 2020. aasta kohtute sulgemise määrus kehtetuks. Kõik kohtud on uuesti avatud ja kohtumenetlused toimuvad tavapäraselt.

2020. aasta seadusega XXXI muudeti äriühingute seadust (Malta seadustekogu 386. peatükk), et anda asjaomasele ministrile uued volitused peatada likvideerimistaotluste esitamise õigus ja mis tahes tähtajad nii korraliste kui ka erakorraliste üldkoosolekute korraldamiseks ning lubada virtuaalsete iga-aastaste üldkoosolekute ja muude koosolekute korraldamist.

15. septembril 2020 avaldati 2020. aasta juriidiline teatis nr 373 „Määrus äriühingute seaduse kohta (maksejõuetuse tõttu lõpetamise ja likvideerimismenetluse algatamise kohustuse peatamine)“. Selles juriidilises teatises on ette nähtud maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamise ja menetluse peatamise tagasiulatuv jõustumine alates 16. märtsist 2020. Peatamine hõlmab pahauskse äritegevuse kohtuasju juhatuse liikmete vastu, kes ei ole maksejõuetuks muutunud äriühingu tegevust lõpetanud. Peatamine jääb kehtima määramata ajaks ja 40 päevaks alates kuupäevast, mil majandusminister annab korralduse peatamine tühistada.

Hoolimata menetluse peatamisest on kohtul endiselt õigus lubada menetluse algatamist või jätkamist, kui on esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et maksejõuetus tekkis enne 16. märtsi 2020.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Seoses maksejõuetuse direktiiviga uurib valitsus ikka veel olukorda ja selle mõju äriühingutele.

12. mail 2020 avaldati 2020. aasta juriidiline teatis nr 192 „2020. aasta määrus äriühingute seaduse kohta (äriühingute maksevõime taastamise fond)“, millega täiendatakse äriühingute finantsseisundi taastamise menetlust, mis on sätestatud äriühingute seaduse artiklis 329B (Malta seadustekogu 386. peatükk). Selle juriidilise teatisega nähakse ette uue fondi (äriühingute maksevõime taastamise fond) loomise ning selle haldamise ja tegevuse reguleerimise kord; fondi eesmärk on hõlbustada äriühingu finantsseisundi taastamise menetlust.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Valitsus on juba käivitanud kolm igakuiselt rahastatavat finantsabi paketti, mille eesmärk on säilitada ettevõtete likviidsus ja toetada rahaliselt mitut sektorit. Valitsus ei ole mitte ainult lükanud edasi maksude tasumist, vaid on ka lubanud riigi tagatist sooduslaenudele ning teinud ettevõtetesse otseseid rahasüste, et hoida ettevõtted elus, terved ja tegevusvalmis ajal, mil majandus taas käivitub. Lisaks on võetud hulk sotsiaalmeetmeid, sealhulgas kehtestatud palgatoetused. Kõige selle eesmärk on vältida maksejõuetust, päästa elujõulised ettevõtted, kaitsta töökohti ja piirata võimaluse piires viivislaenusid.

Konkreetselt on valitsus andnud korralduse peatada kuueks kuuks tegevusluba omavate krediidi- või finantseerimisasutuste antud krediidilimiidid, mis hõlmavad rahasumma laenamist ettemakse, arvelduskrediidi või laenuna või mis tahes muu krediidiliinina, sealhulgas vekslite ja lihtvekslite, garantiide, hüvitiste, aktseptide ja kolmanda isiku tagatisega vekslite (v.a krediitkaardid) diskonteerimist.