COVID-19 mõju tsiviil- ja maksejõuetusküsimustele

1 Covid-19 mõju tsiviilmenetlustele

1.1 Tähtajad tsiviilkohtumenetluses

Poola eriõigusaktidega on muu hulgas edasi lükatud ja peatatud vastavalt veel mitte alanud ja juba kulgema hakanud:

• kohtuotsuste täitmise aegumistähtajad,
• menetlustähtajad ning kohtutoimingute tähtajad õigusmenetlustes, sealhulgas täitemenetlustes.

1.2 Õiguskorraldus ja kohtusüsteem

COVID-19 pandeemia negatiivsete mõjude leevendamiseks on kehtestatud erimeetmed, mis on muu hulgas järgmised.

Lubatud on asjade üleandmine ühelt Poola kohtult teisele (kohtuniku loal ja kindlaksmääratud ajaks, kui tegemist on kiireloomuliste asjadega, nagu need on määratletud eriõigusaktides COVID-19 pandeemia mõju leevendamise kohta Poola kohtusüsteemis).

Kiireloomulistena on määratletud järgmised asjad:

1. Alaealistega seotud menetlused, mis puudutavad muu hulgas järgmist:

• alaealise äraviimine lapsevanema või eestkostja juurest;
• välismaalasest alaealise paigutamine hoolekande- ja haridusasutusse;
• eestkostja määramine alaealise huvide esindamiseks kohtumenetluses;
• alaealise paigutamine alaealiste varjupaika või alaealise seal viibimise pikendamine;
• alaealistega seotud täitemenetlused.

2. Psüühikahäiretega isikute ja teovõimetute isikutega seotud menetlused.

Iga pädeva Poola kohtu esimees võib anda korralduse asja menetlemiseks kiireloomulisena, juhul kui asja lahendamata jätmine – võib ohustada inimeste või loomade elu või tervist;

• võib oluliselt kahjustada avalikku huvi;
• võib kaasa tuua vahetu ja pöördumatu materiaalse kahju;
• või kui asja kiire lahendamine on vajalik õigusemõistmise huvides.

Lihtsustatud on kohtunike lähetamist teistesse kohtutesse. Sellekohaseid otsuseid teevad õigusasutused kohtunike sõltumatuse põhimõtet arvesse võttes ja eelnevalt kindlaks määratud tähtajaks. Nimetatud protseduur võimaldab toetada kohtuid, kus töökoormus on parajasti suurem.

Teatud juhtudel on lubatav ka kohtumenetluse peatamine ja edasilükkamine.

1.3 ELi õigusalane koostöö

Keskasutuses töötavad justiitsministeeriumi töötajad teevad kaugtööd.

Kõik taotlused Poola justiitsministeeriumile kui keskasutusele (sealhulgas dokumentide kättetoimetamiseks ja tõendite kogumiseks) või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku Poola kontaktpunktile tuleb saata elektrooniliselt ning lisada vajalikud manused skannitud koopiatena.

2 Maksejõuetusega seotud meetmed, mis on liikmesriikides pärast pandeemia puhkemist vastu võetud või kavas vastu võtta

2.1 Materiaalõiguslikud maksejõuetusmeetmed ja seonduvad meetmed, mis mõjutavad lepinguid

2.1.1 Maksejõuetuse peatamine

2.1.1.1 Maksejõuetusmenetluse algatamise kohustuse peatamine (võlgnikud)

Alates 18. aprillist 2020 on kogu pandeemiaohu ajaks peatatud võlgniku kohustus algatada maksejõuetusmenetlus (kui maksejõuetuse otsene põhjus on COVID-19).

2.1.1.2 Võlgnike kaitse maksejõuetusmenetluse algatamise eest võlausaldajate poolt

-

2.1.2 Nõuete täitmise ja lepingute lõpetamise peatamine

2.1.2.1 Üldine/erimoratoorium nõuete sissenõudmisele / teatavat liiki nõuete sissenõudmisele

-

2.1.2.2 Lepingute lõpetamise peatamine (üld-/erilepingud)

-

2.2 Tsiviilkohtute, sh maksejõuetuskohtute menetluste peatamine

Maksejõuetusasjad ajavahemikus 16. maist 2020 kuni 5. septembrini 2020 liigitati kiireloomulisteks asjadeks.

Maksejõuetuskohtu tegevuse üldist peatamist ei toimunud, kuigi paljud kohtuistungid tühistati.

Kohtuistungid toimuvad internetis, välja arvatud juhul, kui isiklik kohaleilmumine ei kujuta osalejatele erakordset ohtu.

2.3 Muud maksejõuetusmeetmed (seoses vara tagasivõitmise, saneerimiskavade, mitteametlike kokkulepete ja vajaduse korral muude küsimustega)

Saneerimisseaduses sisalduvad saneerimismenetlused hõlmavad lahendusi, mis võtavad arvesse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate huve ning mille eesmärk on ühelt poolt säilitada võlgniku olemasolu ja teiselt poolt rahuldada võimalikult tõhusalt võlausaldajate nõuded. Seega ei tohiks neid iseenesest pidada võlgnikke kahjustavaks.

24. juunil 2020 jõustus uus saneerimismenetlus (lihtsustatud saneerimismenetlus). See võimaldab võlgnikel alustada saneerimisprotsessi ilma kohtu heakskiiduta, et võtta kiiresti tõhusaid meetmeid, kui ilmneb maksejõuetuse tõenäosus. Selle menetluse alustamine toob kaasa nõuete täitmisele pööramise üldise peatamise.

2.4 Muud seotud meetmed kui maksejõuetusmeetmed (maksete tähtaja pikendamine, pangalaenud, sotsiaalkindlustus, ravikindlustus, ettevõtlustoetused)

Uue „kriisikaitse“ raames võib riigiabi anda raskes majanduslikus olukorras olevale ettevõtjale (maksejõuetuse oht), kes vastab maksejõuetuse ohus oleva ettevõtja kriteeriumidele (saneerimisseaduse artikli 141 lõige 2) või on maksejõuetu (pankrotiseaduse artikkel 11) ja vastab ka muudele kriteeriumidele.

Kogu pandeemia ajal on välistatud võimalus tõsta füüsiline isik oma eluasemest välja.